Üle hulga aja siis ka paar uut lennukit valmis saanud. MISTEL 5 mis koosneb He162A-2 ja ARADO E377a. Tegemist Dragon toodanguga. Osadele on see mudel juba kokkutulekul nähtud ja seoses sellega ka teavad miks ma selle HE162 uuesti teen. Õnneks saan Kalle käest uue komplekti
Teiseks mõtlesin vahepalaks kiirprojektina veel üks Messerschmitt teistele kõrvale. Tegemist siis Bf 109E 7/B, idarinne 1941. Publikumi soovitusel valisin Hasegawa toodangu.
Jaa - ausalt öeldes mina isiklikult lähen veel arenema kui sinu hea töötlusega lennukeid vaatan...muide ma pole kunagi rahul oma lennukitel kokpiti raamide värvimisega, alati on nagu joodiku allkiri peal. kuidas on kõige lollikindlam neid teha et nad tuleks sirged. klepsud?
Kuigi selle BF 109 E kokpiti värvisin pintsliga eelistan ma kleepse. Siiani tegin ise need aga järgmine projekt seda enam väga ei luba. He 111 kokpit on nii keeruline et seal teradega seda lõikuda tundub mõtetu. Seoses sellega tellisin Eduardist sabloonid. Vaatame kuidas Eduardi teenindus on ! Siiamaani tundub aeglane. Nädal on möödas ja veel on vaikus. Eks paistab. Seoses selle Eduardi teemaga oleks üleskutse selline et kui keegi ka soovib neid kleepse siis ühineks sest 100 usd puhul oleks saatmine tasuta, muidu 8 usd oli vist. Ma prooviks tellisin He 111, He 177, He 219 ja Ju87 kleepsud. Need mul järge ootamas . Saite ka nüüd aimu minu järgmistest projektidest
Tere-tere!
Hästi tehtud... kas Me-109 on värvitud pritsiga?
Aga nende maskide kohta tahaks paar sõna öelda...vist. On muidugi toredad asjad küll aga avastasin tükk aega tagasi, et saab ka ilma hakkama. Selleks on olemas Kullos masking teip(kollane) või siis Tamyia oma. Ja peale saab kanda ilusti. Ainult kannatust on vaja See ei ole Eduardi toodangu antireklaam, vaid minu arvamus
Lugupidamisega
värvisin jah pritsiga, selle 300 eegusega. Nüüd on ka parem asi kasutada ja proovin järgmisi juba ägedamalt teostada. Teibi kohta nii palju et kasutan ise ainult tamiya teipi. Kuidagi väga hea on. Siiani ka kokpitide välja lõikamisel aga eelnimetatud ja hetkel teostamisel oleval HE 111 on minu jaoks veel kindlasti see lõikamine üli keeruline. Seal ikka väga palju erinava suuruse ja kujuga aknaid ja sellel ei ole need raamid nii hästi "välja joonistatud" et teipida ja siis mööda jooni minema hakata. Ma kujutan ette et tulemus tuleks mul "närviline" ja mitte korrektne. Ma lihtsalt tunnen seda sisimas hoides käes pommitajate kokpitte.
Kuna He 111 on värvimise taga ootel siis alustasin kahe uue "linnukesega". Teen neid koos sellepärast et need on kokkupanemisel praktiliselt samad ja tedailide kokku sättimine ja värvimine on samal ajal lihtsam kui pärast otsast alata. Vahelduse mõttes ka ei viitsiks kahte sarnast järjest teha. Mudel siis Dornier Do 335 A-1 ja teine Do 335 A-6. Tegemist on kiir pommitajaga. Kahe Daimler-Benz DB 603 12 silindrilise mootoriga. Kiirus ulatus 765 km/h. Lennuraadius 1160 km. Võttis peale kuni 1000 kg pomme. A-6 variant (karbil B-6 ?!) on kahe kohaline öö hävitaja-pommitaja koos Naxos radariga. See siis lühidalt.
Hetkel valmis mootorid mis kahjuks näha ei jää !
nii tundub juba sellegi foto pealt et puhas töö, naisterahvaste pluss on alati püsivus ja hoolikus millega nad millegi tegemisse suhtuvad. kuram- hea mõte, peaks oma naise ka meelitama sõdureid värvima. mul ootamas 3 armeed värvimist...
Sain siis vahepeal hoopis He 111 H 6 valmis. Saabusid kauaoodatud Eduard kleepsud. Tegemist Italeri 1:72 toodanguga. Kamo tegin siis Stalingradi all venemaal külmal ja lumisel talvekuul. Ma panin ühe mehikese ja ühe messerschmiti ka võrdluseks juurde . Ise ei ole muidugi rahul lõpptulemusega sest õpetus ütles et kokpit tuleb tagurpidi panna . Ma esimese hooga muidugi paningi ja kui asi tundus kahtlasena siis tuli juba noaga kangutama hakata. Väga masendav oli. Aga mis teha, lõpetasin mudeli nii nagu oskasin. Jälle targem ja loodan ikka et tulemused lõpuks ikka paranevad
Sain siis valmis esimese Dornieri Do 335 A-0 . Konkreetselt see ja ainuke päris lennuk mis on säilinud ja seisab Washingtoni muuseumis. Millegi pärast on minul märgistus VC+PH aga peaks olema VG+PH. Dragoni toodang. Sobis kokku päris hästi. Vesikad ka väga head. Ettevaatust raskuste lisamisel. Leidke midagi väga rasket ja toppige kõik võimalikud kohad täis. Mul vajub saba alla kui saba tiivad külge sättisin. Panin siis redeli saba alla toetama jättes mulje et remondidakse või midagi sellist.
Jällegi igati korralikud lennukid valminud. 111 on muidugi üks ilusamaid lennukeid ja 335 üks selline sakslaste inseneri mõtlemise hea näide. Eriti meeldib mulle see, kuidas piloodi lahkumine lennu ajal oli plaanitud. Kahju, et mootorid peidus, need nägid head välja. Oleks ehk tasund kapott(id) lahti orgunnida, või lausa kõrvale alusele sättida.
ps. ma mäletan, et sa teises teemas kurtsid, et aega justkui napib mudelite jaoks. Vist leidsid probleemile lahenduse;)
Ma teise Dornieri mootori jätsingi välja et tagumise osa kaalu vähendada, saaks veel eraldi alusele panna . Aja puudust mõtlesin ma selle all et valmis vorpida midagi pole probleem aga midagi korralikult ja õigesti teha on juba natuke raskem. Pean nimelt mõned mudelid uuesti tegema et oleks korrektne välimus ka lähemal uudistamisel. Asjatundmatu huviline muidugi ei saaks vigadest aru.
Do 335 B-6 on kahekohaline öö hävitaja. Hakati ehitama kahte lennukit (M17 ja M21) mis ei saanud valmis. M17 lõpetati prantsusmaal 1947. Purunes maandumisel 1948. Selle eelkäija oli Do 335 A-6 millel oli väike lennuki kere kõrgune tagumine kabiin.Do 335 A-6 oli värvitud pealt RLM 74 ja 75. Küljed olid hajutatud samade värvidega RLM 76 peale.
Do 335 B-6 värvikombinatsioon pole teada. Pranslaste M17 oli värvitud üleni Prantsuse Khaki Green.
Dragoni toodang , üldiselt oli ok aga raskusi tahab see saada väga palju. Palun järgmistel seda silmas pidada. Vesikad olid ka head aga üks oli valesti trükitud. Pidin jupitama aga sai hakkama küll.