Kaitsetööstus

[Kilo Tango]

Leidsin sellise huvitava artikli:

http://www.arileht.ee/artikkel/415726

[Kapten Trumm]

Raha matta tuleb niikuinii ja mingi sõjatööstuse ajukeskus Eestis on möödapääsmatu. Olen siiski skeptiline, et see juhtub KV koosseisus, sest palgad panevad piiri ette ning pole inseneride hulgas märgata erilist tungi isegi reservohvitseriks saamisel, saati siis päris kaadriks. Sõjaväe insenere paraku Eestis ei koolitata ja KV insener-tehniline tase on kehvapoolne.

Kui relvateema oleks väga kõva business, siis oleks erasektor ammu sinna matnud. Tegelikkuses on sõjalised ettevõtted marginaalse tähtsusega Eestis ja paljudele neist on sõjaväe asjad tegelikult kõrvaltegevus.

See on ammu teada tõde, et riigieelarve sees majandamine produktiivne pole. Ehk igasugu relvatootmise-putitamise osakonnad eri RA üksustes on teatud tasemest alates surnult sündinud asi.

Ühesõnaga, vahet pole. Mingi selline keskus, kes parandab relvad, kapremondib sõidukid, teeb keerukad hooldetööd, on praeguse arengutasemel juures möödapääsmatu.

Lihtsalt lahendus ei ole - erastame ära ja siis vaatame. Selle tulemuseks on ilmselt konkureerivate KV värkstubade laienemine, sest lahendused väljaspool väeosi langevad ära ja asjad on vaja ära teha. Mis kujul seda teha, pole enam nii oluline. Eratöökodades suure tõenäosusega seda tegema hakata ei õnnestu. Paljud probleemid saavad alguse Eesti riigiettevõtete haldamise kultuurist - on tavaline, et juhtkond koosneb poliitbroileritest, kel asjast hägune ettekujutus ning kompetentsi puuduse tõttu võetud asjameestest, kelle huvid seal on pehmelt öeldes kaheldavad (näiteid vast ei pea tooma - nt sõõrukas ja EE, metsatöösturid ja RMK jne).

[Kilo Tango]

Minu nägemus Arsenalist on sootuks selline:

1. Otsustada ära, millist rolli Arsenal mängib EKV tehnikaga varustamisel ja selle hooldamisel
2. Viia Arsenali bilansist välja kinnisvara ning anda see RKAS müüa/hallata (peaks olema käigus praegu. millegipärast läheb kinnisvara küll rahandusmini käsutusse)
3. Kolida Arsenal mõnele mõistlikumale krundile kesklinnast välja. Asukoht peaks tagama nii raudtee kui maanteejuurdepääsu ka suuregabariidilise tehnikaga. Uued hooned ehitataks kinnisvara müügist saadavate tuludega
4. Lahutada hooldus- ja tootmis ning arendustegevus kaheks eraldi üksuseks
5. Alles seejärel saab hakata mõtlema omandivormide ja lepinguliste suhete üle

[Kapten Trumm]

Nõustun.

Minu nägemuses võiks Arsenalist saada Eesti sõjatööstuse keskus/ajutrust nagu see oli EW ajal.

Loodetavasti ei tehta sellist idiootsust, et pannakse praegu see kinnisvara müüki masuhinnaga ja pärast lükkab ostja sujuvalt endale 50 miljonit puhast tasku. Puhas RKAS-i teema.

Arsenal kolida nt mõnda tehnoparki (või arendada oma kinnistu päris välja, sest riigikaitsemaid Eestis jagub). Näiteks Muugal, Paldiskis, Tapal.

Omajagu tuleb muidugi teha tööd sellega, et asi tööle panna. Praegu tundub, et käib eestlaste kombel üksteisele püksi pissimine -üks ei viitsi teha, teine ei ole rahul ja viriseb, kolmas laiutab käsi.

Praegu on KV-s tehnilises mõttes paras ikaldus. Kui Soomes pandaks nt D-30 Mani shassi peale no problemo (Patriale ilmselt kättevõtmise asi), siis Eestis on see praegusel hetkel umbes sama ulme kui kodumaine kosmoselend.

Kuskil peab olema üks inseneride-tehnikute punt, kes on spetsialiseerunud KV asjadele, saanud vastavat väljaõpet ja kes tegelevad nende asjade lahendamisega, millest väeosade mõistus üle ei käi või mida pole mõtet igal pool punnitada. Et sellist asja teha, tuleb maksimaalselt raha ja tööd neile suunata.

Nt vähegi normaalne keevitaja saab ka praegu no problemo 15K kätte. Buumi ajal said üle 20. Nats keeruline on sellist asja korraldada riigiasutuses.

[räim]

Millal hakkab EKV viljelema masinapargi "kujundamisel" meie digi-laikku?
Kas ootame uut partiid tehnikat või hakkame taktikaliselt asjale lähenema (what comes first?)

Kas meil on kuskil mingi digilaik ?
Minu teada ei ole digi-laiku veel olemas ega ka lähi ajal tulemas.
See et mõned ruudulise mustriga mundrid on tehtud ei tähenda veel, et olemas oleks digilaik.

[TimoT]

See et mõned ruudulise mustriga mundrid on tehtud ei tähenda veel, et olemas oleks digilaik.

Mis tingimused peavad täidetud olema et mustrit saab lugeda digilaiguks?

[räim]

Mis tingimused peavad täidetud olema et mustrit saab lugeda digilaiguks?

1. Digilaigu nn ruudukesed e. mikromuster peaksid olema kordumatu.
Kasutatakse digitrüki. Vastav algoritm genereerib korudmatu mikromustri.

( Korduvat mustrit on üldjuhul väga lihtne näha.
Piisab kui näed ahelikust 1 mehe ära ning edasi töötab inimaju juba väga väledalt ja leiab 70-80% meestest hetkega üles.
Sammuti on suht lihtne teha vaatlusseadmeid, mis konkreetset mustrit otsivad. )

2. Digilaiku põhimuster peab olema selge ja arusaadav võimaldamaks omasid indentifitseerida. Ala jänikde "tiigri triip".

[Põder]

Mis puutub radaritesse, siis sellised kaasaskanatavad radarisüsteemid on täiesti olemas. Aga eesmärk ei ole siiski selles, et anda hoiatust sõduritele varjumiseks - isegi ligi 4 km ulatuse puhul, mis ühel sellisel süsteemil piirkauguseks on - jääb hoiatusaeg lühikeseks. Põhiline eesmärk on arvutada välja koht, kust mürsk, miin või rakett välja lasti, ning edastada need andmed oma kaudtule üksusele, mis sinna vastulöögi annab.

NB! Konkreetselt see kaasaskantav süsteem, mida ma näinu olen ja mille kaitse all ma elanud olen, koosnes neljast umbes 1 meeter x 2 meetrit kastist ning vajas generaatorit et kogu süsteemi vooluga toita. Kokkupandult oli seal siis laptop, kuhu radarist info kokku jooksis ning radarist, mis oli umbes korraliku bensiinivaadi kõrgune ja natukene suurema diameetriga.

[Kapten Trumm]

Et noorematel lugejatel ei tekiks arusaama, kuidas me oma lääne liitlastega oleme ühed ultratehnoloogilised sõjamehed, siis VF armees on maismaaradarid SBR-3 olemas igal jalaväepataljonil komandörimasina BMP-2K küljes, lisaks on suurtükiüksustes olemas veel eraldi peenemad luuresoomukid. Samuti on olemas eraldi kaasaskantavad maismaa lühimaa radarid (FARA-1, PSNR-1). Suudavad avastada mõne kilomeetri tagant masinate kogunemist, aga ka kaevatud positsioone ja inimeste kogunemist.

Vahest tuleks mõnda Ida-Euroopa riigi kolakambrit revideerida? Eestis pole selliseid asju ühelgi pataljonil.

[Kilo Tango]

Et noorematel lugejatel ei tekiks arusaama, kuidas me oma lääne liitlastega oleme ühed ultratehnoloogilised sõjamehed, siis VF armees on maismaaradarid SBR-3 olemas igal jalaväepataljonil komandörimasina BMP-2K küljes, lisaks on suurtükiüksustes olemas veel eraldi peenemad luuresoomukid. Samuti on olemas eraldi kaasaskantavad maismaa lühimaa radarid (FARA-1, PSNR-1). Suudavad avastada mõne kilomeetri tagant masinate kogunemist, aga ka kaevatud positsioone ja inimeste kogunemist.

Vahest tuleks mõnda Ida-Euroopa riigi kolakambrit revideerida? Eestis pole selliseid asju ühelgi pataljonil.

Ma ei ole SBR-3 taga isiklikult kunagi istunud, kuid Gruusia konflikti ajal kurtsid venelased ise, et:
1. SBR-3 on niivõrd keeruline opereerida, et kvalifitseeritud mehi on tegelikult väga väheste radarite taha istutada
2. Kogu info protsessimine ei toimu reaalajas ja selleks ajaks kui teadmine käes on vastane juba hakanud asju pakkima

Üldiselt mis puudutab suurtükiväge, siis minu arusaamist mööda käib nende operatiivne kasutamine tänapäeval siiski põhimõttel, et nagu sa paugu teed, on vastasel sinu asukoht kohe teada. Sõltumata sellest, kui head on vastase radarid.

[Lemet]

http://www.e24.ee/?id=348920

Samas tunnistasid prantslased, et iga halva näite kohta on neil kümme positiivset. Nagu oli ühe IT-firmaga, kellega kohtuti ning asi susisema hakkas. Et inglise keeles oli prantslastega raske suhelda, palkas ettevõte kohe keeleoskaja, et äri edasi ajada.

Kui prantslastel Eestile midagi ette heita oleks, siis on see igasugune kaitsetööstuse puudumine.
Nullist sellist äri ei loo ka, selleks peab olema eelnevad 20-30 aastat sellesse investeerinud, räägivad nad läbisegi. «Eesti kaitsetööstuse võimekus on vaid hooldusepõhine,» lisas Melamed.

[AndresK]

Reaalsus on see, et ostetakse muud kaupa kui militaarset. Sest mida pole, seda pole hetkel. See delegatsioon, kes siin hiljuti mööda huvitatuid firmasid käis, palus anda prantuse ettevõtete nimekiri, kuhu soovitakse lobitööd teha ja oma tsiviilkaupa müüa. Prantslased on loobunud siit midagi militaarset üldse leidmast. 2020 võib juba midagi leida.

[kert122]

võibolla on see teema siin arutlusel olnud, kui on, siis palun administraatoritel teema kõrvaldada.
Vaadates näitena rootsit, kus on olemas oma kaitsetööstus, kes toodab relvi, tarvikuid neile(aimpoint näiteks), Sisu,Volvo,AT-4,SAAB jne jne.
elavdades enda sisemajandust.

eesti seevastu läheb kõige odavama teed, ja tavaliselt hangitakse väljaspoolt eestit asju(kohe tuleb ette poola saapad),okei, Galvi-linda on erand.

kas on infot, kas too eesti kaitsetööstus, mis meil on, midagi asjalikku ka planeerib tegema hakata.
imelik ongi see, et 20 aastat on aega olnud.

[setu]

Järgmine miljonitehange (meie rahas) peaks ju tulema "eelhoiatussüsteemi" näol Politsei ameti Piirivalve osakonnale.

Aaa, mis mõttes asjalikku?

Küse oleks meie puhul selles, et kas oleks Eesti ettevõtteid, kes toodaksid ja suudaksid seejuures tegutseda rahvusvaheliselt. Eesti tarbeks pole mõtet toota, kuna garantiid puuduvad, et EKM eales ka midagi hangiks. Tegelikult sama jutt, mis professionaalse kaadri äravoolamisel õhku on riputatud - pole garantiisid, pole midagi, mis oleks nö normaalse partnerluse aluseks (erinevalt tsiviil-ettevõtluses tavapraktika elementaarne osa).

Kui kedagi lohutab, siis nõus kahe käega kaasa lööma Ilves Ekstra vms Eesti ettevõtte high-tech Julgeoleku brändi väljatöötamises ja tootedisaini pakkumises, mille eesmärk oleks teha maailmatasemel kõrgemas hinnaklassis ülikvaliteetseid rõivatooteid ja lisasid, kuuli- ja killuvestide ümbriste jne kogu laia skaala ulatuses ja väga spetsiifiliste eriosade väljatöötamises.

Usun, et heade toote kontseptsioonide väljatöötamise puhul leiaks kliente küll. Ja üle maailma. Tööd ma ei karda.

[kert122]

no siseministeeriumi haldusala autohanked:)
politseil on sõidukeid alustadest fiatidest ja lõpetades X5-tega.

meeletu varuosade valik ja hoolded jms haldamine.

näiteks soome politsei kasutab ford mondeod ja volkswagen transportereid, lisaks veidi ka tsiviilvärvides "lentävät".

miks too kaitsetööstuse liit on ellu kutsutud üldse?!

eestis on raudselt olemas oskused ja tahe, samuti põhjanaabritel, näiteks Mercelli hankekeskkonnas olen näinud nii mõndagi hanget soome kaitsejõudude poolt, 155mm killuvarjenditest kuni haagiste ja konteineriteni välja.

aga see on ilmselt läbi mämmutatud teema...

huvitav, kus need unimogid soomustati, kas eestis?!

ehk minu küsimus oleks, kas eestis loodud kaitsetööstus arendab v plaanib hakatama kunagi arendama,tootma vms?!

näiteks miine?