Nii laia lauaga ei maksa ikka lahmima tulla. Puhastamine ning relva hoidmine tuleb kõne alla siis, kui on tegemist uue relvaga. Kui aga antakse kätte mõni pikkade aastate jooksul ära hooratud, logisema lastud, maha hõõrutud oksiidikihiga jne. püss ning nõutakse, et see töötaks nagu singeri masin, siis see on ju jama! Ajateenistuse jooksul oli mul kaks Galili. Esimene oli suhteliselt uus ja sellega mingeid probleeme polnud. Teine oli aga aastate jooksul nii palju vatti saanud, et nuta või naera, aga tiirus lõi padrunid risti lukukotta.
Relv kui mudel võib kuitahes hea olla, aga üksiku eksemplari headus sõltub ikka tootjast ning eelnevast kasutajast.
Mina jälle ei vahetaks MG-d mitte ühegi teise kuulipritsi vastu . Olen sellest relvast lasknud palju, seejuures veel erinevatest eksemplaridest ja loodan ka tulevikus lasta. Ei ole mul sitta sõna selle relva kohta öelda. Enamik tõrkeid ja purunemisi on juhtunud ikka valdavalt laskemoona süül. Eriti paistab rämpsu hulgas silma Arsenali toodang. Selle toodangus nii tühje kesti kui ka topeltlaenguid. Kõige hullemad muidugi viimased. See on jube mis see topeltlaeng relvaga teeb - olen ise näinud neid vaeseid MG-sid.
Eks meil kõigil ole omad eelistused. Minu lemmikud on MG-42 ja Parabellum P-08. Viimast oman ka ise ja paberidki tal olemas .
tubli,Napoleon.
Juhtusin kusagilt usa saidilt lugema mingi aeg tagasi,kus vörreldi 25 kuulipritsi ja konkurentsitult vöitis selle Mg- 42 ja kolmas oli Mg-3.
teine koht toosama usa relvastuses olev FN MAG.
Ega asjata sakslased siis peale söda Mg uuesti relvastusse vötnud.
Katsun selle said uuesti üles otsida ja üles riputada.Meeles on ka niipalju,et Negev oli täpselt 25-s...ning neid relvasi vördlesid usa erinevate väeliikide relvurohvitserid ja oh neid pilte,kuhu need relvad suruti ja mis nendega tehti,ühesönaga äärmuslikud tingimused loodi nende proovimise jaoks.
RPK paeris hea kuuliprits, AKM pikendatud ja taiustatud variant. Toru pikem, kaba lyhem ja toru all jalad. Tapsem, kui AKM. AKM muidu vaega toekindel pill aga taepsusega probleeme, kui sihiku paika said polnud taepsusel vigagi aga see kuramuse sihik ei pysinud paigas nagu vene mootorataste syydegi.
Ela täiel rinnal ja kui kord kooled, siis ära kahetse elatud elu!
Ütleme nüüd sedasi (kaadri seisukohalt, kes aeg-ajalt käib põmmutamas ja kelle vihasemad tulistamised pärinevad Võrust EVAKist), et pole ükski relv otseses mõttes saast.
Negev: sellega oli sedasi, et ta tehti mele soovil ju pisema padruni peale ringi - algselt oli 7.62. Sellega seletatavad ka paljud vead tema töös.
Mg: hea asi, ent tolmu ja prahti kardab kui kurat. Imitatsioonimoonaga lastes loobib luku vasepuru täis ja ongi kõõks! hing kinni.
AR - kalasnikov.... rohkem pole vaja öeldagi... roostetama kipub väljaspoolt, kui kaitsekiht maha on kulunud, a savi sest.
AK4 - kuidagi harjumatu ja arusaamatu sihikuga. Pealegi liialt suur võsas ragistamiseks. Kokkuvolditav AKS/GALIL jms igati mugavam kui see roigas. Mina sellega küll üle 150 m. kümpi ei tabanud rinnakujusse.
Rootsi püstol - ja muidu kuulipildujad olid juba saadetult nii kulunud, et ei osatud nendega midagi tarka teha. Näidet? Vintrauad olid otseses mõttes siledaks kulunud.
PM/Colt - vahet siin on, püstol reaalses olukorras on käepikenduseks, mitte 70 m taha kõmmutamiseks (asi, mida meie N osakonna kaader pühalikult usub, sest nende relvad on 9mm para kasutavad riistad, muuud pole poisid näinud ilmselt)
RPK, RPD - igati lollikindlad riistad pealtnäha, kuid rohkem sõnu tegema ei hakka, sest palju ma nendest lasknud pole.
Lõpetuseks? Kirutakse relvi, mis talvel kipuvad kinni külmuma... Need tainad tehku endale selgeks, et konserviõli, mida kompaniiveebel lahkel käel jagab, kõlbab küll määrimiseks, ent külmaga kipub hanguma. Silikooni peal tehtud kallimaid õlisi sageli pole ja sellest ka kõik hädad. Endal oli ajateenistuses aerosool kaasas ja arvake, kas esines mingeid külmahädasi?
Iseenesest kahju, et Milkorit pole saanud proovida - linnalegendide kohaselt olla Lõuna - Aafrika relvad jäänud siia... A tollal olid ju segased ajad, nii et mine tea, ehk seisavad kusagil laos ja keegi ei teagi, millega tegu.
Lugesin neid arvamusi siin erinevate relvade kestmisest eesti meest käes ja pean ka oma viis kopikat sisse panema.
1) NEGEVist & MG3st - nõus sellega, et enamasti kasutajatel naba nõrk, oskus vilets, suhe pohhuistlik. Kaitseväes puudus kuni viimase ajani üldse arusaam, et kuulipilduja on juba teatud määral kollektiivne relv mis kõvasti keerulisem ja nõudlikum hoolduses, kui lihtne automaat. Kui viletsale kasutajaoskusele liitub veel kas vilets kohalik (või kahtlane ja mittesobiv välismaine) moon, ongi tulemus käes. Ainult jumal ise ja Suur-Sõjamäe Keskladude paar relvastuse laomeest teavad, kui palju käsitulirelvi on Kaitseväes oskamatu käsitsemise või sobimatu õppemoona nahka läinud.
2) elementaarsest relvastusealase väljaõppe tasemest Kaitseväes veel niipalju, et kusagil 2000.a paiku avastasin (oma õuduseks), et Lahingukoolis koolitet veeblil pole õrna aimugi TT-granaadiheitja rihtimise korrast - millest siis üldse räägime? Tihilugu tundus, et lihtlabane automaat ongi see ainus relv, millest Kaitseväes mõistus üle käib.
3) samas oli (ja on) muidugi ka vastupidiseid, positiivseid näiteid. Oli ja on väeosi, kus relvahooldus on kultuseks saanud selle sõna kõige paremas mõttes.
4) kui ma aga tõesti lauskehva relva üritan meenutada, siis olid seda kindlasti rumeenia kalasnikovid. Mäletan, metallosad neil kraapisid üksteist ja lõhkusid käsi, sihikute vindid reguleerimist ei kannatnud ja lausa laperdasid, tavotipritsisarnane kaba logises-värises nagu talle saba. Pluss muidugi ohtralt valanguid üksiklaskude asemel. Kui juba midagi saastaks nimetada, siis olid seda nood rumeenia automaadid
5) ja, ega ausalt öeldes ka hiina omad paremad polnud - samuti paras saast. Vast metallitöö oli neil pisut parem, kui rumeenlastel aga sihikute reguleerimisest võisid ainult unistada, tule ümberseadurid funkasid nii nagu ise tahtsid ja kaba oli eesti mehe jaoks lollakalt lühikene (mis pärssis normaalset sihtimist).
to Taipohh: Olen Sommide RK 95-7,62-ga kokku puutunud küll, Soomes kursustel olles. Igavesti vägev riist minu arust. Kirp ja sälk ning laskmistulemused pole kunagi paremad olnud kui selle relvaga lastes. Saime relvad päris uutena. Sõber spetsiaalselt ei puhastanud relva 3kuud- tõrkeid ei tekkinud. Enne RK 95-t olid kasutada RK 62-d, ka mitte ühtegi paha sõna ei saa öelda. Minuteada Valmet muus oma patendi juutidele ja Galil on toodetud RK patendi järgi.
Lasime sisse Rumeenias toodetud AK-sid.40-st ainult 2 lasi tõrgeteta.Teistel kõigil kiilusid lukud kinni.Koos meiega oli jänkide instruktor.Proovis üht,proovis teist,proovis kolmandat,vihastas,kiitis "rumeenia pask" ja peksis rumeenlase vastu betoonposti puruks Oi seda jörinat mis siis pärast ülevaltpoolt tuli
Lasin hiinlasi sisse.Ühega põrutasin kaks magasini vastu liivavalli,prooviks, Kuramuse hästi hakkas peale seda külvama vasakule,paremale,üles ja alla
Teatavasti toodi Rumeenia AK-d Eestisse 1992-1993 aastal. Küsimus Ooblääle: millises väeosas olid tollal "jänki instruktorid" ? Ise lasin sisse peaaegu kogu malevkonna AK-d ca 50 relva Ainult 3-4 oli kalduvus aeg ajalt valangutega lasta. Peamine puudus oli kompensaatori puudumine mis ei võimaldanud valangutega täpselt lasta. Hiina automaadid olid uutena paremad. Kasutusel olnud AKM-i kompensaator võimaldas valanguga lasta nii, et esimese kahe tabamuse vahe jäi alla 0,5 meetri 100 meetri pealt lastes. Üldjuhul hakkasid nad loopima kui neit oli läbi lastud 2000-3000 padrunit. Võis muidugi olla ka erandeid.
pyssimees kirjutas:Teatavasti toodi Rumeenia AK-d Eestisse 1992-1993 aastal. Küsimus Ooblääle: millises väeosas olid tollal "jänki instruktorid" ? Ise lasin sisse peaaegu kogu malevkonna AK-d ca 50 relva Ainult 3-4 oli kalduvus aeg ajalt valangutega lasta. Peamine puudus oli kompensaatori puudumine mis ei võimaldanud valangutega täpselt lasta. Hiina automaadid olid uutena paremad. Kasutusel olnud AKM-i kompensaator võimaldas valanguga lasta nii, et esimese kahe tabamuse vahe jäi alla 0,5 meetri 100 meetri pealt lastes. Üldjuhul hakkasid nad loopima kui neit oli läbi lastud 2000-3000 padrunit. Võis muidugi olla ka erandeid.
Harju malev ja meil oli külaline Floridast.
Aga ka AKM sai proovitud.Kindlalt stendi.Kolm padrunit salve.Märkleht 100m.Siis kolmene valang.Iga kuuli vahe lehes kuskil 20-25cm.
Tegelikult saab halvast relva mudelist rääkida ainult siis kui on midagi korrapäraselt või pidevalt juhtunud. Kuid kindla töökindluse annab ikka see mudel mida on kõigeharvem kritiseeritud. Paratamatu on see et igas riigis on pärast palgapäeva olukord ( pohmakas) või raha puudus millest tulenevalt hakatekse sellist jama tootma.