sammalhabe kirjutas: Kogu asja iva on vast selles, et me peaksime oma riigikaitse korraldamisel õppima ka nendelt riikidelt kes mingil põhjusel ei meeldi (mõnele Iisrael, mõnele VF). See et ma holocausti osas kaldun Iraani presidendi arvamuse poole ei takista mind vaimustumast Iisraeli relvajõududest.
Just nimelt. Jätaks selle sionismi-holocaust-meeldimise-mittemeeldimise teema tuimalt kõrvale ja vaataks ainult asja ja seda, mida sealt kõrvataha panna. Minuarust võiks kõrvataha panna:
1. % SKP-st peab olema suurem, kui suur, sõltub ülesannetest. Meie ülesanne ei ole selgelt nagu IDF-l - lüüa mõne päevaga kasti vähemalt 2 ülekaalukat araabia armeed.
2. teenistuskohustus on totaalne, reservis olek aktiivne ja sisustatud
3. ei maksa ära põlata teiste "vanarauda". Tehnika ja relvastus on see, mis tagab edu arvuka vastase vastu. Kui kõige uuemat ei kannata, osta vanemad.
4. kui on kallis-kättesaamatu, tee ise. Kui ei saa, siis kombineeri ja tee ikkagi. Küsi abi liitlastelt ja ära häbene santida.
5. ära panusta tilulilule, vaid olulistele asjadele - mobiilsusele, tulejõule ja operatiivsusele. Mitte staapidele, digilaigule ja valvelsammule.
Ja last, but not least.
Iisraeli sõja-aja armee suuruseks arvatakse ca 450 000 meest. Eelarve 13,3 miljardit USD. Aastas 325 000 EEK per sõdur koos tohutu sõjatehnika, tuumarakettide, tankide, lennukite ja sõjalaevadega. Väga pika ajateenistuse ja tihedate kordusõppustega.
Eesti SA armee suurus on praegu 16 000 meest. Eelarve, kus oli võimalik teatud valikuid teha, oli viimati 5 miljardit EEKi. Aastas 312 000 EEK per sõdur. Ilma lennukite, tankideta, lühikese ajateenistuse ja ülihõredate kordusõppustega.
Millest selline dissonants? Eesti kulutab ühe, märksa nigelama inimühiku tootmiseks umbes sama palju raha. Kaadri palgad on Iisraelis vähemalt kümme korda kõrgemad, kasutusel on palju tohutute kuludega tehnikat ja tohutu infrastruktuur.
Aga sellepärast, et Eestis kulutatakse igal aastal tohutuid summasid sõjalist võimekust mitte või vähetootvale tilulilule. Kasututele, ülehinnatud relvasüsteemidele, armeega võrreldes ebaproportsionaalsele-üle makstud null operatiivvõimekusega kamina-staabimajanduse bürokraatiale ja totratele kampaaniatele "30 kilo kätte".
Selles ongi kogu probleem.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.