kuidas ellu jääda nõukogude armees

[EOD]

Mustad (tehniliste vägede) pagunid suurtükiväeembleemidega olid ka meil remondipataljoni 3. roodus, kuigi peale suurtükkide ja miinipildujate remontisime ka reketitehnikat - põhiliselt BM-21 "Grad"-e, optikat ja muud sellist. Laskurrelvadega saadi polkude töökodades hakkama, kuid meil oli laos kõigi relvastuses olevate "torude" juppe, mida kunagi vaja ei läinud.
1. rood (tankide remont) oli tankivägede embleemidega, 2. rood remontis autosid ja kandis "mandavoškasid". Peale selle majandusrühn, evakuatsioonirühm ja spetsrühm (lukksepa-mehhaanikatööd).
Evakuatsioonirühma komandör oli mind endale kaubelnud KrAZ-255-ga treileril tanke vedama, kuid roodukas ei lasknud ära. Majandusrühma pealikul see õnnestus ja pool aastat enne demblit sai kalluriga mööda Königsbergi sõidetud. Tankide vedamine oleks vast huvitavamgi olnud, kuid Ida-Preisimaa kohati kitsastel ja puudega palistatud teedel treileri vedamine poleks mitte lihtne olnud. Muidugi oleks kogemusi kõvasti juurde tulnud.

[Tarmo Männard]

Minu küsimuse peale, et "kas sa oled idioot või"
vastas ta, et "kas sind on mõni eestlane jalaga munadesse (ma võin eksida, aga see oli midagi samal tasemel) löönud? Aga mind on. Aarelaid oli ta nimi"

Kas see ukrainlasest autojuht ei teadnud siis veel, et sa ise ka eestlane oled?

Muidugi teadis. Selles "Vaata nüüd, mida ma su kaasmaalastega varsti tegema hakkan" ütlemise mõte oligi

[wudu]

kas kaasmaalane oli sama mees?

Irw, kahju, et intekas ligi kaks aastat tagasi toimus. Ei saagi küsida, et kas sina olidki see vend, kes kroonus ukrainlast munadesse peksis?

http://www.postimees.ee/160908/esileht/ ... 311249.php

No aga saab saata meili ja küsida - hillar.aarelaid[ät]cert.ee

http://www.ria.ee/26222

[Sollmann]

... kurja plaani tagamaad peitusid mõned aastad tagasi tehtud turismireisis ja soovis perekonna eest kätte maksta. Ta olevat vanematega Tallinnasse tulnud, siin- seal ringi käinud ja mõeldud siis perega et läheks Russalkat vaatama. Lasti suund ette näidata ja hakati jala minema, ilus suvine ilm. Vahepeal lasti veel teed juhatada ja kõik ütlesid , et suund on õige, andke aga minna. Lõpuks muutus asi juba kahtlaseks, mere lõhnagi ei olnud enam ja tulid eramajade rajoonid. Neetud majaomanikel-pursuidel olevat kahju olnud kurnatud teelistele isegi kaevuvett pakkuda ja lubati hoopis koerad kallale ässitada. Ma sain aru, et minema hakati kesklinnast ja jõuti minumeelest Vabaduse puiestee otsa.

Sarnane lugu oli kunagi juhtunud ka minu roodu suunatud noorukese ltn-st zampoliidiga, kes tänu mõne-aasta-tagusel-turismireisil-juhtunule täpselt samasuguse kättemaksumissiooniga oma esimesse väeüksusse saabus.
Kui mälu nüüd ei peta, siis teda ja tema vanemaid oli analoogiliselt sirtsu sohu saadetud tglt Leedus, aga et leedukaid polnud kusagilt võtta, transformeerus tema õiglane viha sujuvalt üle eestlastele ja roodu ainsale lätlasele.
Kibe koomik oli, mida rohkem tagasilööke kasvatustöös "fašistidest nõukainimesteks!" tuli, seda tulisemalt üritas.
Eestlaste-lätlase suureks õnneks saabus kättemaksuingel liiga hilja, siis, kui ümberkasvatatavad olid vist juba peaaegu et tšerpaki staatuses, elik u aasta teeninud.
Oleks nooruke zp meie väeossa saadetud nt pool a.t varem, võinuks päris palju kurja teha.

[gvardimatros]

Baltiiskis teenis 88-90 ka palju kaasmaalasi ehitusvägedes, osadel
läks hästi aga osad pidid tshurkadele pesu pesema, vot see on minu jaoks
küll alandamine. Peksimised on nagu on, kui selle kõige keskel oled
harjud lihtsalt, etteantud eluviisiga ja kõik. Ega need tegelased peale jõhkra
vägivalla midagi muud ei aksepteeri. Kogu aeg käis mingi julm
võimuvõitlus, kui sai juba vanake oldud, tuli ikkgi kedagi vähemalt
korra nädalas avalikult nahutada. Muidu lihtsalt poleks aksepteeritud
sinu staatust. Näiteks kui olin veel noor duhh ja läksin isa matustele, siis
mustad persed andsid batalerkas igaks juhuks peksa, et koju pääsen.
Samas seda kõike sai võetud kui elu loomuliku osana ja minus küll migit
erilist konflikti ei tekkinud. meie peres oil lihtsalt kombeks ajateenistus
läbida. Noore inimesena polnud ju kogemust ja kõik mis toimus oli nagu
täiesti loomulik meheks saamise protsess. Vanaisa käis, isa käis no ja
nüüd mina ei saa hakkama, mõeldamatu. Kõiki neid asju tuleks ikkagi
vaadelda kui ajalugu ja mitte püüda segada sinna hulka tänapäeva.

pillt minu sõjaväkke satmisest, kujutage ette kui halb on pärast
hirmsa pohmakaga Lasnasmäe kogunemispunktis olla
no aga puudub ju elukogemus ja joon palju jaksan
olen see traksidega tsura

[Tarmo Männard]

Kirjutasin ja küsisin järele.
Mingil mõistatuslikul moel oli temani jõudnud ka eelpool kirjas olev jututeema.
Nii et sain vastuse mitte ainult oma küsimusele vaid ka sellele, mida ma tegelikult ei küsinud.

Kuna mul pole eraldi eesmärgiks kahekümne aasta takka kellegi renomeed hävitada ja ilma igasuguste tõenditeta pori loopida, siis tõmban siinkohal sellele teemale joone alla.

Aga hetkeks tundsin end ausõna Arnoldina, kes kühvlikesega august konte välja kaevab.
Ja meelde tulid ühe geniaalsema eesti näitekirjaniku Madis Kõivu sõnad etendusest "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendama aasta suvõl":

"Kõik jäetass miilde, pandass kirja ja loetass ette, nigu papre päält"!

[kalleb]

selge , tunnistan ausalt üles et olen isegi ühele rõvedale kasahhile jalaga perse virutanud ,sest oli hommiku poole jube vastikult käitunud ja julgenud mu pealer kurguhäälega karjuda ja vist oli isegi mingi intsident

,ta raisk tuli muidugi selle peale kallale sest oli just kummardunud mingi solginõu kohale ja kukkus sinna sisse

sellega õhutasin rassivaenu nöukogude armees ,ma pole üldiselt mingi kakleja ega vägivalla pooldaja aga see kulus talle ära



aga rjadovoi Aarelaiu personaalküsimus on aegunud ja äärmisel juhul võib seda arutada komsomolikomitees ja piirduda märkusega - kroonu varanduse (kirsasaapad ) kasutamine mitteotstarbepärasel eesmärgil

karistuseks võiks määrata uue teema algatamise ja referaadi rahvaste sõprusest nõukogude armees