Lapsed ja sõda

[ghost]

Enda vanaonu läks ka teise ilmasõtta 14 aastaselt. Eriti sellest rääkida ei tahtnud. Eks lapsi on igasugused režiimid sõjapidamiseks kasutanud. Vastaspoolele mõjub see päris rusuvalt, kui peale lahingut avastad, et oled lastest koosneva üksuse hävitanud.

Ka päris piisavalt patsifist ja pooldan Gfreak’i arvamust. Eriti olles sõda ja selle tagajärgi enda jaoks piisavalt näinud. No tõesti ei ole seal midagi ilusat.
Kahjuks nooruses selline ei olnud, aga õnneks inimesed on võimelised oma vaateid elu jooksul muutma ja enda vigadest õppima, kui teiste omadest ei oska.

Totaalset sõja pidamisega peab tänapäeval arvestama tehniliselt madala tasemega riik, et korvata tehnilises tasemes olevad vajakajäämised. Kõrgtehnoloogiat omav riik selle pärast pead murdma ei pea. See aga on täiesti eraldi teema

[Luciano]

http://www.nupsu.ee/?menu=news&page=viewnews&item=24373
Mustal mandril on lapssõdurid igapäevane nähe. Ellujäämis küsimus lihtsalt.

[devoteekas]

Lapsed ja lapssõdurid idarindelt.



































Laps ja sõda ei sobi sugugi kokku. Lapse aju mõtleb teisiti ja nii varakult inimeste maha nottimine kasvatab neist tuleviku roimarid ning tapamasinad. See muidugi minu isiklik seisukoht. Kuid sõjajalust pageda ei ole kõigil võimalik... nii,et kahjuks on olukord paratamatus.

[Standartenführer]

Pange näiteks kolmekümnendate keskpaigas olev õllekõhuga reservväelane kümne-kaheteistaastast poisikest püüdma ja vaadake, mis välja tuleb...lapsepõlves tegid Nõmme tukiloputajad vene kooli palliplatsil võistlusteks trenni ning meile, kes me sellal aastat kümmekond või veidi vanemad olime, jäi ikka sügavalt arusaamatuks suurte onude käpardlikus nii poomil, plankseina ületamisel kui ka mujal. Ja need olid nüüd takkajärgi vaadates treenitud ja asised meesterahvad ometi.

No mis kuradi treenitud ja asised meesterahvad?
Sitahädad olid!
Egas siis spordis naljapärast noorteklasse ei peeta, ikka selleks, et mehed poisse ära ei vigastaks, lömastaks, seetõttu demoraliseeriks jne.
Üks korralik mees, kes on kolmekümnendates, ei saa, ei või, ei tohi mitte kuidagi alla jääda 10a poisikesele!
See on ju absurd.
Kui mees on 35selt nii sült, siis võib teda võrdseks pidada vaevalt 20nese naisega.
Ma ei ütle et ma ise mingi supersportlane olen, aga Lemet, ma tahaks neid 10a poisikesi näha, kes panevad kogu meeskonnale nii kangil kui poomil kui mistahes harjutusel silmad ette?
Loll jutt.

Ja kui see "sinu ajal" nii oli, siis oli sul au erakordselt hädist punti nokukandjaid näha, mis on muidugi omette rekord.

Samas, füüsiline on nii mitmetahuline asi, et selle lahkamiseks on mõni teine koht ehk.
Lihtsalt niisama 10a poisike mehele küll silmi ette ei tee!
See oleks ju täielik anatoomia reeglite ümberkirjutamine....

[Mõmps]

Sellises raamatus nagu "SS- Himmleri must ordu" kirjutas kuidas käitus lahingutes diviis "Hitlerjugend" - saades SS-i liikmeteks tormasid need poisid lahingusse sellise hooga et, vaata ja imesta, nooruse rumalus ja soov "näidata oma vaprust" segatud fanatismiga. Tulemuseks see et, neist enamus langes, kuid suur langenute protsent ei muutnud diviisi võitlusvõimetuks. Protsenti peast ei mäleta aga jäi meelde et, täiskasvanutest formeeritud diviis oleks sellise langenute hulga juures kiiresti võitlusvõimetuks muutunud (demoraliseerunud).
Lastele vist ei jõua sõjaõudused ja võimalus ise surma saada vist nii "kiiresti kohale"
Samas on meelde jäänud ka mingi angloameerika selli mälestusest seik kus Hitlerjugendi lapsvõitlejad vigastavad lääneliitlaste tanki ja hakkavad selle ümber "võidutantsu " lööma, mispeale tankist niidab nad torniluugist "pimevalanguga" maha ja avastab alles hiljem, et tegemist on lastega. Poisid olid piisavalt vaprad, et tanki vastu astuda ja piisavalt lollid, et lasta end mõttetult maha tappa.

[LeBon]

No mis kuradi treenitud ja asised meesterahvad?
Sitahädad olid!
Egas siis spordis naljapärast noorteklasse ei peeta, ikka selleks, et mehed poisse ära ei vigastaks, lömastaks, seetõttu demoraliseeriks jne.
Üks korralik mees, kes on kolmekümnendates, ei saa, ei või, ei tohi mitte kuidagi alla jääda 10a poisikesele!
See on ju absurd.

Ei ole see ju nii lihtne. Treenitusel ja treenitusel on ka vahe.
Mina suutsin 12-aastaselt ligi paarkümmend korda lõuga tõmmata, enam mitte. Samas ei suutnud ma siis 30-kilose sangpommiga midagi peale hakata, täiskasvanuna suudan seda sikutada küll. Küsimus suuresti juba kehakaalus.
Samuti on selge, et 12-aastane spordipoiss teeb aeroobset treeningut mitteharrastavale täismehele suure tõenäosusega ära nii kiir- kui pikamaajooksus. Loogiline.

Sellises raamatus nagu "SS- Himmleri must ordu" kirjutas kuidas käitus lahingutes diviis "Hitlerjugend" - saades SS-i liikmeteks tormasid need poisid lahingusse sellise hooga et, vaata ja imesta, nooruse rumalus ja soov "näidata oma vaprust" segatud fanatismiga. Tulemuseks see et, neist enamus langes, kuid suur langenute protsent ei muutnud diviisi võitlusvõimetuks. Protsenti peast ei mäleta aga jäi meelde et, täiskasvanutest formeeritud diviis oleks sellise langenute hulga juures kiiresti võitlusvõimetuks muutunud (demoraliseerunud).

Sellest raamatust sai järgneva artikli jaosk inspiratsiooni ka Hvostov:http://paber.ekspress.ee/viewdoc/B026B9 ... A600449567

[wudu]

[SSthebest]

http://www.hot.ee/vvliit/albert_01.htm.Üks Eesti noor sõduripoiss.

[Lemet]

No mis kuradi treenitud ja asised meesterahvad?
Sitahädad olid!

Järjest enam veendun ma idanaabrite elutarkuses....

[hummel]

Mõni tera siia vahele.
Kuna on saanud noorematega tegeleda ja vastavat sõjaaegset valdkonda pisut uurida (kirjutaks väikese raamatu, aga ei ole aega), oleks mõni asi lisada.

Esiteks HJ, mida nii hullult kirutakse ja kardetakse, ei olnud iseloomult sõjalise väljaõppe organisatsioon. Oli pm skautlik-kodanikukasvatuslik (iseasi, mis vaatega kodanikuks kasvatati) ja füüsist arendav. Muuhulgas oli keelatud poistel relvi maastikule kaasa võtta. Lasta said vaid tiirus.
Kuna sõda viis tööealise meessoo rindele, hakati noori kasutama esmalt põllumajandus-lööktöödel ja tuletõrjes (liitlaste pommirünnakud). Hiljem lülitati edasi järjest õhutõrjesse. Hitlerjugendi diviisi ei formeeritud teadaolevalt siiski päris lastest, vaid HJ taustaga parimatest vabatahtlikest. Samas oli HJ kuulumine Saksamaal sõja alguseks praktiliselt möödapääsmatu. Alles sõja lõpupoolel hakati noortele korraldama wehrertüchtigungslager-eid, kus tehti rohkem sõjandusega seotud väljaõpet (näiteks varjatult liikumine, kauguste määramine, kaarditundmine) ja maastikumänge. Ja ikkagi ei õpetatud otseselt lahingulist tegevust. Muidugi tolle aja noored olid tegelikult lihtsamate käsirelvadega suht Sina peal, aga ikkagi.
1945, kui asi oli juba sealmaal, tuli Reichil sõjameestest lõpuks puudus ja hakati saatma rindele massiliselt ka 14-15 aastaseid. Ei ole nagu silma jäänud, et rindeüksused oleksid olnud suuremad kompaniist, aga eks mõni vast oli. Üldiselt sellised nn häirekompaniid, aga oli ka tankitõrjekompaniisid. Üsna tobe lahendus oli, et osad HJ junged, kes teenisid õhutõrjes, käsutati oma FlaK-idega tankide vastu. Relvad võisid küll head olla, aga oskused lahingukorraks siiski suht nigelad. Nii ei saanud sellest asjast ka üldiselt asja. Lisaks vastase suur tehniline ülekaal. Väikestes käsirelvadega lahinguepisoodides oldi mõnigi kord edukad. Leidus lolle pimestatud HJ juhte, kes innustasid noori poisse täitma "Füüreri käsku": mitte sammugi tagasi. Nii hävisid asjatult ka juba parema ettevalmistuse ja kogemusega allüksused.
Sõja viimastel nädalatel oli segadus ja üksikud noortegrupid (sh ka mõned BDM omad) sõdisid omaette, kuidas oskasid. Mälestuste kohaselt hakkas järele jäänud poistele adrenaliini vahepealt siiski kohale jõudma, et asi on läbi ja kasulikum oleks sellest jamast (erinevalt mitmetest oma kamraadidest) eluga pääseda. Selleks kas pageti lahinguväljalt kodudesse või anti alla. Eks oli ka neid, kes lõpuni sõdisid - kas südamest või ei olnud variant. Mõned tagalas asunud HJ-üksused hoiti lõpuni juba range valve all, aga kipusid ka järelvaatajatele vastu hakkama. Ja üksikud jätkasid ka pärast sõja lõppu.

Selles loos on tegelikult oma probleempunktid täiesti olemas. Esiteks süstiti noortele maast madalast sisse riiklikke natsionaalsotsialistlikke tõekspidamisi ja kuulekust, mis hiljem osutus pigem pimesi-kuulekuseks ilma olulise kaasamõtlemiseta. Nii oli neid hea heausklike patriootidena ära kasutada, kuigi ilmselt teadsid ka paljud täiskasvanud, et asjaga pingutada pole mõtet. Teiseks miinuspooleks peaksin ebapiisavalt lahingulist ettevalmistust. Seoses organisatsiooni iseloomuga hoiti poisse sõjalisest tegevusest tegelikult eemal, õpetades vaid seonduvaid asju (teine lugu oli diviisis Hitlerjugend, kus käis süstemaatiline õpe). Kui sõja lõpus asi käest ära läks, ei olnud aga enam aega eriti korralikku väljaõpet teha, vaid jungad saadeti kiiruga rindele. Oleks nad saanud eelnevalt tegelikult korralikuma sõjalise väljaõppe, oleks ilmselt ka paljude allüksuste käekäik olnud parem. Ehk oleks ka vähem rumalusi tehtud ja pisut laiemalt mõeldud. Pääsu neil polnud nagunii. Moraal on küll tore, aga seda peavad toetama oskused ja materjaalosa.

Soomes oli sõja ajal vastav noorteorganisatsioon Sotilaspojat. Peamiselt täitsid tagalas abi- ja valveülesandeid. Naljakas lugu juhtus vangide rongi valvamisel. Kui rong saabus jaama, levis, et samas müüakse maiustusi. Jungad panid padavai kommide järele ja unustasid vangide valve, mistõttu vähemalt osa vange tegid kindlasti vehkat.

Eestis olid noorkotkad, mis oli mittesõjaline, võiks öelda, et hariduskallakuga skautlik kodanikukasvatuslik organisatsioon. Liideti skautidega vägivaldselt kokku ja plaan oli luua koondorganisatsioon Eesti Noored.
1939-1940 tehti siiski ka õppurkaitseliitlaste ehk pm noorkaitseliitlaste rühmad. Vanus pole hetkel meeles, aga ilmslet riigikaitseõpetuse ealised. Nende ettevalmistus oli vist seotud riigikaitseõpetusega ja võimalik, et neid oleks kasutatud ka sõjaolukorras mingi reservina. Ehk võeti eeskujuks Vabadussõja aegseid õppursõdureid. Mis oleks pidanud saama NK-st sõja ajal, ei tea, aga küllap oleks samastunud HJ tegevustega saksas.

Mis puutub Punaarmee poolt, siis seal minuteada massilist noorte kaasamise süsteemi ei olnud, aga on teada, et Berliini lahingutes osalenutest olid ka mitmed juba 16 a vanused. PPS kätte ja perjot za rodinu. Noorte kaasamise tingis ilmselgelt sama asjaolu, mis vastaspoolel - inimressursi nappus. Sõja lõpuks olid punakomandörid oma mehi juba niipalju tulle ajanud, et hakkas vaikselt kitsaks minema. Siiski usun et siin eespool näidatud uhked pildid vintpüssiga sama mõõtu poisikestest vatjovkades on pigem kas eksklusiivsed või propaganda, kui igapäev. Kel teisi vettpidavaid andmeid, viidake.

Noortele võib sõjandust minumeelest täitsa südamerahuga õpetada, aga SA koosseisudesse neid kirjutama ei peaks. Selline lugu toimub nii meist läänes, kui idas. Ainult meil ei toimi... Samuti on kusagil vanuse kriitiline alampiir. Ise olen leidnud selle kogemuste põhjal ~13 a kanti ja umbes nii on ka mujal.
Eesmärk ei pea olema värbamine, aga kui näiteks tulevast tippsportlast hakatakse (hilisemaks publiku rõõmuks) treenima hiljemalt 12-14 a vanusest, siis miks tulevast eeskujulikku koloneli või staabiveeblit või lihtsalt head asutuse või ettevõtte juhti-õpetajat ei võiks kasvatada vabatahlikkuse alusel umbes samast ajast alates. Samuti mehine adrenaliinikas tegevus ning hea organiseerituse korral ka lihtsalt põnev ja arendav. Võrreldes näiteks klaviaturismi, joomise, suitsetamise või veel muu "mehistava" jamaga tegelemisega...
Praktika on näidanud, et kui u 14 a noored on kord põhilised lahingulised oskused ära õppinud ja leidnud enesekindluse (usaldus, otsustavus, koostöö), pakuvad nad enamuses 30+ kaitseliitlastele õppusel üsna asjalikku ja võrdväärset vastast.

[wudu]

Nagu parimas Nõukogude filmis ...

Selle asemel läks Džugašvili traattõkke juurde. „Pärast tunnimehe hõiget hakkas Jakov vanduma, tiris ära vormipluusi krae ja karjus tunnimehele: „Tulista!“ Tunnimees tulistas pähe ja tappis Džugašvili,“