NATO artikkel 5

[Henn]

Psühholoogiline sõda käib täistuurided. On ju kõige parem võit see, kui oled suutnud viia vaenlase niikaugele, et ta alistub ilma igasuguse vastupanuta.

[toomas tyrk]

Esiteks - ei maksa minu suhu panna sõnu, mida ma pole ütelnud. Ma ei ole kusagil ütelnud, et Eesti kaitsmine ei ole võimalik. Veel vähem seda, et see poleks võimalik mingil juhul ja mingil tingimusel.

Ja küsimus oli siiski nagu KUIDAS? Et teeks siis selle arutelu siin teemas, et kuidas ja mis tingimustel on see kaitsmine võimalik.

Et ma selle arutelu käigus ka vastikuid küsimusi küsin on ikka tingitud minu halvast iseloomust

[Henn]

Et teeks siis selle arutelu siin teemas, et kuidas ja mis tingimustel on see kaitsmine võimalik.

Kaitsma peab tingimusteta.

[kangelaspioneer]

Suurtükivägi lesib hetkel Tapal. GPSi koordinaate postitusele ei lisa, et mind riigireetmises süüdistama ei hakataks.

.

On jah per**, aga ehk see muutub. Kui inimesed mõistavad ja aru saavad.

Suurtükivägi tuleb meeskonnaga (reservist) komplekteerida ning oma väeosa juurde saata.

Millal? Kuidas?

Kõige selle jaoks on reservkogunemised. Kui suurtükiväelane on välja õpetatud, siis uue relvasüsteemi kasutusele võtmiseks ei pea kõike 0-st alustama (eeldusel, et üksuse funktsioneerimine on sarnane).

2. Mobiliseerimistükkel - 50% lahinguvalmis 24 tunniga ja ülejäänu 48-60 tunniga. Kui 1930ndatel arvati, et mop kestab 3 päeva ja reaalselt pandi rügement teele ühe päevaga, siis miks see praeguses infoajastus peaks võimatu olema?

Tsiterime klassikuid - järeleproovitud pole - ei toimi.

1930-ndail aastail oli mitme eri kategooria väeosasid. Olid n.ö. katteväeosad, I kategoorija mopi väeosad ning ülejäänud.

Kuidas see peaks olema kategoriseeritud nüüd?

Kui rääkida eri valmisolekutsüklitest (alates 24 kuni 60 h) - kas silmas on peetud eri valmidusolekuastmega üksuseid? Või seda, et osad mehed tulevad patti 1 päeva jooksul, aga mõned 3,5 päeva pärast? Või kuidas on plaanis valmisolekut tagada?

Katteväeosad võiks olemas olla ka nüüd, ehk kunagi ka tekivad, kui inimesed asjadest aru saavad.

Mobilisatsiooni kõrgeim valmisolek- viimasel paaril aastal teenistuses olnud mehed, kelle teadmised on alles värsked ning varustus laos "ukse kõrval" ja masinatel "võtmed ees". Et nende mobiliseerimine saaks toimuma loetud tundide jooksul, selleks nähakse praegu vaeva, ning kui asjaga tegelevate meeste tegemisi kõrbesõja ja eelarve vähendamise egiidi all vähem saboteeritaks, saaks see asi toimima juba üsna pea.

Madalama valmisolekuga üksuste komplekteerimist alustatakse umbes samal ajal, aga kuna meeste teenistusest on omajagu aega möödas, osad surnud, osad kuhugi kadunud, siis komplekteerimine on keerulisem, samuti kulub koostegevusõppeks rohkem aega. Samuti vajab osa varustust hankimist tsiviilsektorist

Aga kuidas ikka tagatakse õhukaitse? Hävituslennuväe eskadrilli(id) muidugi ja igalppol?

Piisab ühest eskadrillist (mida meil muidugi veel ei ole). Isegi kui nad kordagi õhku ei tõuse, on nende olamasolu piisavaks argumendiks, et kogu maa varemetesse pommitamine oleks teostamatu.

Ja katteüksused? 2 väljaõppe pat'i, mis tänasel päeval ei tegele isegi enda valveteenistusega? Või Paldiskis paiknevad 2 kompaniid, mis "targast juhtimisest" lähtuvalt baseeruvad enne "üritust" ringi?

Iseenda valveteenistusega- suund on taas selle poole Aga üldiselt on tuline tõde, et enne kui 24/7/365 valmisolekut väeosades ei ole, see asi ei toimi.

Ja siiski - minu jaoks on küsimus nr. 1 - millised on katteüksused, kes esimese löögi vastu võtvavad?


Kas meil on vaja rohkem profi üksuseid?

Või ajateenijaid valmistada rohkem ette reaalseks tegevuseks?

Ja mis me teeme siis, kui parasjagu ajateenijaid ei ole?

Vt eelmine vastus.
Rohkem profiüksusi tähendaks rohkem kõrbesõda st vähem raha (ja inimesi) riigi tegelikuks kaitseks.

[toomas tyrk]

Rohkem profiüksusi tähendaks rohkem kõrbesõda st vähem raha (ja inimesi) riigi tegelikuks kaitseks.

Ma ei oleks nii kategooriline

Täiesti vabalt võiks ühe profi pataljoni asemel olla kaks. Üks paikneks Kupis, teine praeguses Viru pat'is. Mõlemas patis 3 kompaniid pluss muu vajalik pudi-padi. Pataljonidel kummalgil on vaheldumisi üks kompanii soojal maal ning üks NATO NRF (mis kohustus meil ju nüüd ka võetud on).

2 kompaniid teevad muudele meestele mahvi ja valmistavad neid emmaks-kummaks ülesandeks ette. Ning oleks samas sisuliselt pidevas lahinguvalmiduses.

Teine võimalus - ajateenijatest katteüksus.

Paiknemine ilmselt sama - Kup ja Viru. Aga siis peaks mõlemad need patid 2 korda aastas väljaõppe kursust alustama. Et ei jääks vahepeal tühja auku, mil kasarmsu kedagi pole. Nagunii jääb mingi periood, kus sõdurid pole veel täis-väljaõpet kätte saanud, aga juba peavad lahingvalmiduses olema. Aga vähemalt päris noorte-aeg on vana kursuse lõpu poolt kaetud.

See teine võimalus tähendab aga lisakasarmuid, mida hetkel ei ole.

Nii et pole kindel kumb variant neist on lõppkokkuvõttes odavam ja õigem...

See on muidugi õige, et praegused väeosad samuti lahinguvalmidusega tegelema hakkavad...

[Kapten Trumm]

Ärme unusta seda, et missioonide mehitamisel on siiani olnud piiranguks mitte raha või kasarmud, vaid asjaolu, et vajalikku arvu inimesi ei saadud kuidagi kokku. Kunagi räägiti ka kahest missioonipataljonist, millest üheainsaga oli suuri probleeme kokku saamisega. Ja kui on masu aeg, siis on tahtjaid küll (korraks vaid), kuid siis pole raha täiendavate palkamiseks.

Seega tuleb vaadata variante, mis hõlmavad reserviste/ajateenijaid ja mitte liigselt loota palgalistele. Vanasti vähemalt räägiti avalikult, et Scouts tuleb üldsegi Tallinna eluliselt tähtsaid kohti turvama, mitte ei sõida piirile.

Reaalne on vahepealne variant - värskelt reservi arvatutest moodustatud kiirreageerimisüksused, kus võitlejatega sõlmitakse valmisolekulepingud (sh vorm+varustus+relv kodus) ja makstakse murdosa sõduri palgast.

Egas Paldiskis kah ju 24/7 kohal istuta. Tavaliselt on õhtul kojusõit. Kui paljud käivad Tallinnast, siis pole see valmidus midagi nii kõrge.

[toomas tyrk]

Hm, Lätil ei ole see värvatavate baas oluliselt suurem kui Eestil (elanikke on seal rohkem, aga kodanikke siiski mitte nii palju rohkem).

Seal on nad suutnud palgata 2-pataljonilise brigaadi jagu (koos igasugu lisakompaniidega) mehi. Ma arvan, et kui see 2 kutselist pataljoni seatakse prioriteediks, siis need mehed ka leitakse. Iseasi on muidugi see, et see saab olema kallis lõbu.

Teine asi, miks ma nende katte-pataljonide puhul kutseliste peale mõtlesin - pataljoni neljas, e. "raske" kompanii. Need peaksid olema üksused, kus kindlasti on oma tuletoetus miinipildujate näol, sinne peaks suunama ka TT relvad (ma ei pea silmas kustisid ja tagasilöögita kahureid ) jne.

Ajateenijate jaoks peaks säilima samuti 1 õppekeskus, kus neile seda sorti relvi õpetatakse. Aga neis mõlemis katte-üksuses peaksid need kohapeal olemas olema. Kahes eri keskuses neid relvi ajateenijatele õpetada - kipub nagu raiskamiseks. Kutselised on aga relvad samas õppekeskuses (koos ajateenijatega või eraldi) selgeks saanud ja pärast ainult aeg-ajalt lasevad.

Ja neid torusi ilmselt teenistuslepinguga meestele koju ei anta

Samas - välistada ei maksa ka segakomplekteerimisega pataljone. Osa kompaniisi on kutselised, osa ajateenijad. See lisab ka näiteks võimalusi kutseliste värbamiseks eriti huvitunud ajateenijate seast...

[Kapten Trumm]

Miinipildujad on Eestis igasse jalaväepataljoni ette nähtud, nii 81 kui ka 122 mm. Samamoodi on TT raketi-allüksus igas jalaväe pataljonis olemas.

Erandiks olid/on? neli KL territoriaalpataljoni, kuid need ei saanud ka mujalt täismõõduliseks üksuseks. Nendele 120 mm MP-d ka Milaneid pole antudki, sest KL väljaõppe-planeerimise nullvõimekus küünib ka täna maksimum 81 mm MP ja jalaväekompaniini.

Siin pole mingit vahet, kas kutseline või mitte.

Teine asi, praeguses elus, kus kaader lahkub üldjuhul väeosast kell 1700, ei maksa selle kutselise üksuse "kiirreageerimise" kohta liigseid illusioone teha, eriti kui väeosa asub "primary objective'st" tunnise sõidu kaugusel. Pealegi võib väeosa tabada ootamatu õhurünnak, mille vastu on kuitahes kiire reageerimine kasutu. Sest seda heidutada pole meil millegagi.

Seevastu kodudes olevaid valmidusreserviste ja nende laiali paigutatud nänni ühe löögiga hävitada on sama hea kui võimatu. Nende paar miinipildujat/TT süsteemi saab ka kohaliku KL relvaaita hoiule panna.

Nii kutseline kui mittekutseline valmisolekuväeosa on tavaliselt kokku kuhjatud ühte kohta, mis teeb ta kergeks märgiks lennuväele.

Niiet kahe otsaga asi. Igatahes hästi õlitatud mobilisatsioonisüsteem, kus kiirematele meestele on asjad koju antud, on isegi vähem haavatav kui mingile 1x1 km platsile kuhjatud kasarmud isikkoosseisuga ja nende lahingutehnika.

Mis puudutab seda kutseliste kummardamist, siis need on ammukuuldud ühe põlise Paldiski mehe kommentaarid, et suvalise KL küla-rühmast saab koolitada samahea üksuse kui Afganistani saadetakse - selleks on vaja lihtsalt aega ja raha. Isegi rohkem aega, küll need muud võimalused ka leitakse. Praegu EV juhtkonnas kahjuks ei aduta, et "kutseline" pole miski imeloom, vaid tema tase on tingitud pikemast-põhjalikumast väljaõppest. Mida me hea tahtmise korral saame anda mistahes reservüksusele.

Kui 30ndatel, kus igas peres polnud raadiot-telefoni, televisiooni polnud leiutatud ja mopi kutseid veeti laiali jalgratastega, arvati põhjusega, et KV pannakse 3 ööpäevaga püssi alla, siis praeguse aja võimaluste juures peaks see aeg vähemalt poole väiksem olema. Kui me seda ei suuda, tasub peeglisse vaadata ja küsida, kas meil on ikka õiged inimesed eesotsas.

Kui meie praktika piirdub aastas ühe logiseva pataljoni kokkuklopsimisega, siis see on ikka hale. Eriti kui see õppus vaid 8 miljonit krooni maksab - kommiraha meie suurejoonelise laristamise juures. Meie rahaliste võimaluste juures peaks me tegema vähemalt ühe brigaadi või 4-5 pataljoni ürituse igal aastal - küll siis tõuseb reaalses elus kõnts pinnale, tekivad kogemused ja probleemid tulevad päevavalgele. Kui sellist asja 4-5 aastat tehtud on, siis pannakse meil ka 3 päevaga KV püssi alla.

Iisrael suutis Yom Kippuri sõja ajal mobiliseerida oma armee vähem kui 24 tunniga. Põhjuseks pole seal mitte sionism või ameerika miljardid, vaid hästi töötama pandud süsteem, mis tuues paraleele nende kutseliste oskuste teemal - on võimalik tööle panna mistahes riigis ja mistahes inimestega. Pidevalt harjutades tekib vilumus iga asjaga - vaja on vaid aega ja raha...

Mida aga võiks sissejuhatuseks teha - kaotada KL-s ära totra pseudodemokraatia, mis on sõjalise poole arengus muutumas suureks piduriks. Praegu lõpeb käsuliin maleva staabis ja edasi on suht anarhia - tahame teeme, ei taha, ei tee. See võis 1936 olla asjakohane, kuid mitte praegu. Igasugu vanematekogud, keskjuhatused-milleks? Operatiivvõimekuseta ballast, kus igasugu VIP'id ja riigikogujad käivad kõhtu sügamas. Näiteks ei suudeta siiani lahti saada suurest kuluallikast- tohutust lagunenud kinnisvarast, sest mingid pensionieas võimlemisklubid-laskurklubid-padjaklubid hakkavad igasugu pealike kogude kaudu petitsioone koostama ja asja saboteerima. Kokkuvõttes neelab see amorfne seltskond paraja rahahunniku, kuid sõjalist rolli täidab 1/10.

[toomas tyrk]

Hm, herra kapten unustab ära sellise pisiasja nagu tegevuse kokkuharjutamine. Iga mees võib ju omast arust olla snaiper ja kodus hoida köögikapis Milan'it. Aga venelased ründavad reede õhtul, kui ta parajasti kohalikus pubis asjatab. Ning naine kodus pesu peseb ning Milaniga kapile kedagi ligi ei lase. Sest pesupali on ees...

Üksus, mis on esmase valmiduse üksus. Nagu üks katteüksus olema peaks. Teeb aeg-ajalt ühisõppusi. Mida sagedamini, seda parem. Tunneb üksteist. Ning on valmis koos tegutsema.

Linnaluba on muidugi paratamatus. 24 h tänapäeval kedagi kasarmus kuulipilduja kõrval valmiduses ei hoia. Aga suurtest keskusest eemal (nagu seda Viru ja Kup on), ei lähe suur osa kaadrist ka vabal ajal teenistuskohast liiga kaugele.

Rääkimata sellest, et ohtlikes ajaperioodides on alati võimalus kehtestada teatud valmidusi. Venelased teevad oma igakevadist õppust - pataljon on valmiduses nr 2. Venelased ei lähe peale õppust kohe laiali - valmidust tõstetakse astmele 1.

kuidas Sa kontollid kodus "valmiduses" olevaid mehi? Kuidas Sa tagad et vene õppuste ajal tõesti kõik on õhtul kodus ja mitte pubis "asjatamas"?

Mis puutub ajateenijatesse ja miinipildujatesse ja Milani - mida ma kirjutasin nende valmisolekust? Ajateenija tuleb üksusesse. Saab oma noorteaja mahvi kätte. Ja alles siis hakkab eriala õppima. Vanad on juba koju läinud. Noored veel ei oska.

Ja siis venelane ründab.

Mitu auku on ja mitmes tankis?

[toomas tyrk]

Hm, ja Sa pidid õhtul kirjutama mingi oma visiooni iseseisvast kaitsevõimest

[kaur3]

See Toomase poolt väljapakutud roteerumise põhimõte on üsna vana. USA armee töötas oma roteerumisega enne Afganistani ja Iraagi sõdu üsna õlitatult. Kuna meest arv ei olnud varem kalkuleeritud selliste mahtude järgi, siis hakkas süsteem kärisema. Kui rääkida väiksematest üksustest, siis Briti ja Austraalia SAS'i kompaniid (squadronid) roteerusid samuti välismaa missioonide, koduse terrorismivastase ülesande (meil täidab neid ülesandeid politsei) ja puhkuse-treeningu-jne. vahel. Põgusalt on seda mainitud selles materjalis SASR'i peatüki all.

http://www.vostokstation.com.au/australian_army.pdf

Eesti tingimustes võiks tekitada suurema valmisolekuga pataljonisuurused üksused Tallinnas ja Tartus. Tegemist on ülikoolilinnadega, kuhu on kokku kogunenud palju noori mehi ja naisi. Peale ajateenistuse lõppu sõlmivad nad x-aastateks (näiteks bakalaureuse kraadi omandamise ajaks) riigiga lepingu. Miks peavad nad teenima stipilisa turvameeste, burgerimüüjate, kurkide kasvatamisega jne, kui nad saaksid mõõdukat tasu KV teenimise eest. Igas pataljonis on siis kompanii, mis peab kogunema x tunni jooksul ja igal kompaniil on selline valmisolek kas 1 nädal kuus või mõni teine tihedus.
Välismaamissioonidega tegelevad elukutselised skaudid.

[kala]

http://uudised.err.ee/index.php?06183620

USA merejalaväelased teevad Eesti rannikule õppedessandi

[Kapten Trumm]

Eesti tingimustes võiks tekitada suurema valmisolekuga pataljonisuurused üksused Tallinnas ja Tartus. Tegemist on ülikoolilinnadega, kuhu on kokku kogunenud palju noori mehi ja naisi. Peale ajateenistuse lõppu sõlmivad nad x-aastateks (näiteks bakalaureuse kraadi omandamise ajaks) riigiga lepingu. Miks peavad nad teenima stipilisa turvameeste, burgerimüüjate, kurkide kasvatamisega jne, kui nad saaksid mõõdukat tasu KV teenimise eest. Igas pataljonis on siis kompanii, mis peab kogunema x tunni jooksul ja igal kompaniil on selline valmis olek kas 1 nädal kuus või mõni teine tihedus.
Välismaamissioonidega tegelevad elukutselised skaudid.

Ja mis kõige tähtsam - nendest saab tulevane vaimne eliit, kes on algusest peale harjutatud selle va militaarvärgiga ja peavad seda normaalseks elu osas. Selles osas on 2 eesmärki korraga täidetud.

Mitte nagu meie praegune poliitikute koolkond, kes oma jutu järgi patriootlikel (tegelikult nahahoidlikel) kaalutlustel hiilis kõrvale N. armee teenistusest ja lebotas selle asemel mingitest sõjalise kafeedrades. Seepärast ongi "ladvikus" see arusaam nagu on - meie ei suuda midagi, NATO teeb.

[Kapten Trumm]

http://uudised.err.ee/index.php?06183620

USA merejalaväelased teevad Eesti rannikule õppedessandi

No näed, NATO-skeptikute veetilgad on kivi murendanud juba...

[Reigo]

No näed, NATO-skeptikute veetilgad on kivi murendanud juba...

Kardan, et kohalikud NATO-skeptikud on küll viimaste hulgas, kes USA poliitikale mõju avaldavad...