Pääsküla lahing
Sinna matmine toimus sõjaaastatel kohe päris kindlasti. Nimelt oli selles hoones Saksa sõjaväe haigla. Kooli taha puude alla olid maetud nii mõnedki haiglas surnud. Hiljem maeti nad ilmselt ümber. Miks aga venelased sinna sektorisse hukkunud viisid, ei oska öelda. Järsku oli vankadel nendes hoonetes mingi ajutine ööbimiskoht, amet või midagi sellist.
Endise 27. kooli õuele Vabaduse pst ääres maeti ema jutu järgi, kes tollal seal koolis tegev oli, 41 aastal üks sakslaste poolt maha lastud vene sõdur. Kel tuli pähe mõte varitsusest saksa jalaväekolonni viimast sõdurit selga tulistada. Nii et maeti küll.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Nüüd siis Rahumäe põhikool. Aga jah. Nõme Gümna ( 10kk) hoov on ikka suht suur ja ka vaikne, ruumi seal oleks olnud. Ühes kohas on ka kahtlased lohud, aga no see selleks.Lemet kirjutas:Endise 27. kooli õuele Vabaduse pst ääres maeti ema jutu järgi, kes tollal seal koolis tegev oli, 41 aastal üks sakslaste poolt maha lastud vene sõdur. Kel tuli pähe mõte varitsusest saksa jalaväekolonni viimast sõdurit selga tulistada. Nii et maeti küll.
Nii, et siin on Sulle kui selle kooli õpilasele kodutööks ainet. Mäletamist mööda on mu emagi sellest midagi kunagi rääkinud. Ta on käinud samal perioodil praeguses 10. Keskkoolis. Kindalsti oskab temagi sellest midagi rääkida. Hoolimata vanadusest on tal mälu hea. Kui mõne päeva pärast tagasi Stockholmi jõuan, uurin veidi temalt täpsemalt.
Pääsküla lahing
Minu isa Felix Org osales selles lahingus. Ta deserteerus 20.SS-diviisist unterscharführeri auastmes ning tuli Tallinna Pitka staapi otsima, mis kuulujutu järgi asus Narva maanteel. Pitka staapi polnud, kuid ta kohtus teiste Pitka staabi otsijatega - kokku 14 meest. Kuskilt nad hankisid veoauto ning hakkasid sellega Keilasse sõitma. Nõmme läbiti Pärnu maanteed pidi.
Pääskülas märgati nendega paralleelselt Vabaduse puiesteel liikumas Vene tankikolonni, kelle tule alla nad edasiliikumisel oleks sattunud.
Nad tulid jala praeguse depoo lähedal üle raudtee, tulistasid esimest tanki tankirusikaga, mille millest see seiskus ja tõkestas ülejäänud kolonni edasiliikumise. Tankidel olnud jalaväelasi tulistati käsirelvadest.
Varsti peale tulevahetuse algust saabus mees külgkorviga mootorrattal teatega, et Saku teed pidi läheneb teine Vene tankikolonn, mis hõivas Pääsküla jõe silla.
Seejärel otsustasid 14 eesti meest lõpetada tulevahetuse, hargneda ja lahkuda Eestist
Minu jaoks müstiline sündmus - 14 tõenäoliselt üksteisele tundmatut meest hangivad sõja tingimustes veoauto, millel on piisavalt kütust, kõhklematult asuvad lahingusse ülekaaluka vaenlasega, täiesti tundmatu mees paneb enda ohtu, et teatada neile 14-le uuest ohust ning need teevad kiirelt realistliku otsuse lahingutegevus lõpetada.
Pääskülas märgati nendega paralleelselt Vabaduse puiesteel liikumas Vene tankikolonni, kelle tule alla nad edasiliikumisel oleks sattunud.
Nad tulid jala praeguse depoo lähedal üle raudtee, tulistasid esimest tanki tankirusikaga, mille millest see seiskus ja tõkestas ülejäänud kolonni edasiliikumise. Tankidel olnud jalaväelasi tulistati käsirelvadest.
Varsti peale tulevahetuse algust saabus mees külgkorviga mootorrattal teatega, et Saku teed pidi läheneb teine Vene tankikolonn, mis hõivas Pääsküla jõe silla.
Seejärel otsustasid 14 eesti meest lõpetada tulevahetuse, hargneda ja lahkuda Eestist
Minu jaoks müstiline sündmus - 14 tõenäoliselt üksteisele tundmatut meest hangivad sõja tingimustes veoauto, millel on piisavalt kütust, kõhklematult asuvad lahingusse ülekaaluka vaenlasega, täiesti tundmatu mees paneb enda ohtu, et teatada neile 14-le uuest ohust ning need teevad kiirelt realistliku otsuse lahingutegevus lõpetada.
ormsö kirjutas: Ta on käinud samal perioodil praeguses 10. Keskkoolis. Kindalsti oskab temagi sellest midagi rääkida.
Praegu on ta ikka Nõmme Gümnaasium.
Meie ajal seda legendi ei liikunud, lõpetasin 92.
Pakkuda võib filateeliat perioodist 1918-1941.
www.aiaimpeerium.ee
www.aiaimpeerium.ee
Ju siis olid lahingkogemusega mehed. Keilas olid juba poisikesed, kes ilma vastasele kahju tegemata lasid endast tankidel üle rullida täiesti lollis kohas. Lõid vähemalt ilusa legendi - asi seegi!Minu jaoks müstiline sündmus - 14 tõenäoliselt üksteisele tundmatut meest hangivad sõja tingimustes veoauto, millel on piisavalt kütust, kõhklematult asuvad lahingusse ülekaaluka vaenlasega, täiesti tundmatu mees paneb enda ohtu, et teatada neile 14-le uuest ohust ning need teevad kiirelt realistliku otsuse lahingutegevus lõpetada.
Teen siin väljavõtte ühe USA-s elava härra käsikirjalisest meenutusest (kirjaviis muutmata):
/.../Pärnu maantee ja Vabaduse pst. nurgal ca. I km Pääsküla jaamast läänes olid omad ees. Veoauto ja mehed, ca I7-I8 /.../ Ohvitsere ei olnud ühtegi, koosseis kirju: SS poisid, Soomest tulnud, paar politseipataljonist, üks või kaks koguni eraisikut (või Omakaitse?).
/.../
Ootasime kummast suunast tankid tulevad - see ei andnud ennast kaua oodata. Vabaduse pst. põrises ja ragises. Auto sõidutati siis Pärnu maanteele - salk jagati kaheks, üks pool läks üle Vabaduse puiestee metsa alla , tee lähedale, teine kus mina olin, võttis positsiooni joonisel näidatud kraavis. Kuna minul oli salga peale ainuke automaat, oli minu asukoht kraavi kõige teeäärsemas nurgas (kraav ei ole paralleelne, vaid jookseb joonisel lääne suunas Vabaduse pst-ga otsapidi kokku - H.), et tanki servadel istuvale jalaväele hästi valu anda, samuti võimalikku taganemist kaitsta.
Mis tuli oli minu tuleristsed. Kolm tanki, kahel viimasel mehed jalgu kõigutades äärtel istumas, käsirelvad süles. Esimese tanki lasin parajalt mööda, siis andsin sutspüssiga valu mis jõudsin, teised püsside ja granaadikimpudega, muid relvi ju polnud. Nende Venemaa poegade, kes kahe tanki peal ja väljas istusid, nende nimede taha võib rahuga risti tõmmata. Ca 20 meest.
Eriti ühte mäletan, suurte sorakil vurrudega, kui särina rinda sai, siis näoli tolmu kukkus. Vist allohvitser, teised olid kõik häbematult noored, punapõski vankapoisikesed. Siis ei tundnud midagi, nüüd nende tollal nii noortest eludest ja hingedest kahju.
Muidugi ei jäänud tankid ootama, aeglaselt ringi pöörates, avati kõigist torudest niisugune tinatuli, et tuul aina kõrvus vihises. Paistis, et pööravad selleks, et kraavis limaks sõidutada.
Taganemise käsk, üks haaval hüpates minema. Automaat otse tanki külje all (seda mürakat ma enam ei lasknud, milleks) nii et tanki tuli üle selja käis, kaitses taganemist (sic ?). Lõpuks sain ka mina plagama, mööda kraavipõhja. Tankid siiski järgi ei tulnud, pöörasid ümber, tagasi "vabastatud" Tallinna.
Pärnu maanteel ootasime ülejäänud rühma, meie kaotused olid suhteliselt kerged ( I SS-mees - raske rinnahaavaga, võib arvata et samal õhtul juba suri, andsime ta teel kusagil talusse) mõnel paar riivamisi haava, teistel ei häda midagi. Ootasime ligi pool tundi, saatsime ka mehe järele, teine salk oli kadunud, siis oli kuulda hoopis suuremat mürinat, ruttu autoloksu peale (puugaasigeneraatoriga) ja minema. Männivõsa lõppes peatselt, sirge tee ees, eemalt nägime umbes 5. tanki (kõik ilma meesteta välisserval). Esimene lasi paar pirakat järele, see oli ka kõik.
Enne Sauet, pidasime auto kinni, tee ääres politseipat. valvepost informeeris oma "väest" Sauel, paar tundi luusisime jala ringi (võimaliku vene jalaväe kindlaks tegemiseks), õhtu pimeduses saabusime Saue koolimajja. Ööbisime pööningul. Sealsel väel oli juba meie kangelastegu teada, aina päriti - nagu ikka sellisel juhul. Paar pitsi konjakit (Hennessey) võõrustuseks ja magama. /.../
/.../Pärnu maantee ja Vabaduse pst. nurgal ca. I km Pääsküla jaamast läänes olid omad ees. Veoauto ja mehed, ca I7-I8 /.../ Ohvitsere ei olnud ühtegi, koosseis kirju: SS poisid, Soomest tulnud, paar politseipataljonist, üks või kaks koguni eraisikut (või Omakaitse?).
/.../
Ootasime kummast suunast tankid tulevad - see ei andnud ennast kaua oodata. Vabaduse pst. põrises ja ragises. Auto sõidutati siis Pärnu maanteele - salk jagati kaheks, üks pool läks üle Vabaduse puiestee metsa alla , tee lähedale, teine kus mina olin, võttis positsiooni joonisel näidatud kraavis. Kuna minul oli salga peale ainuke automaat, oli minu asukoht kraavi kõige teeäärsemas nurgas (kraav ei ole paralleelne, vaid jookseb joonisel lääne suunas Vabaduse pst-ga otsapidi kokku - H.), et tanki servadel istuvale jalaväele hästi valu anda, samuti võimalikku taganemist kaitsta.
Mis tuli oli minu tuleristsed. Kolm tanki, kahel viimasel mehed jalgu kõigutades äärtel istumas, käsirelvad süles. Esimese tanki lasin parajalt mööda, siis andsin sutspüssiga valu mis jõudsin, teised püsside ja granaadikimpudega, muid relvi ju polnud. Nende Venemaa poegade, kes kahe tanki peal ja väljas istusid, nende nimede taha võib rahuga risti tõmmata. Ca 20 meest.
Eriti ühte mäletan, suurte sorakil vurrudega, kui särina rinda sai, siis näoli tolmu kukkus. Vist allohvitser, teised olid kõik häbematult noored, punapõski vankapoisikesed. Siis ei tundnud midagi, nüüd nende tollal nii noortest eludest ja hingedest kahju.
Muidugi ei jäänud tankid ootama, aeglaselt ringi pöörates, avati kõigist torudest niisugune tinatuli, et tuul aina kõrvus vihises. Paistis, et pööravad selleks, et kraavis limaks sõidutada.
Taganemise käsk, üks haaval hüpates minema. Automaat otse tanki külje all (seda mürakat ma enam ei lasknud, milleks) nii et tanki tuli üle selja käis, kaitses taganemist (sic ?). Lõpuks sain ka mina plagama, mööda kraavipõhja. Tankid siiski järgi ei tulnud, pöörasid ümber, tagasi "vabastatud" Tallinna.
Pärnu maanteel ootasime ülejäänud rühma, meie kaotused olid suhteliselt kerged ( I SS-mees - raske rinnahaavaga, võib arvata et samal õhtul juba suri, andsime ta teel kusagil talusse) mõnel paar riivamisi haava, teistel ei häda midagi. Ootasime ligi pool tundi, saatsime ka mehe järele, teine salk oli kadunud, siis oli kuulda hoopis suuremat mürinat, ruttu autoloksu peale (puugaasigeneraatoriga) ja minema. Männivõsa lõppes peatselt, sirge tee ees, eemalt nägime umbes 5. tanki (kõik ilma meesteta välisserval). Esimene lasi paar pirakat järele, see oli ka kõik.
Enne Sauet, pidasime auto kinni, tee ääres politseipat. valvepost informeeris oma "väest" Sauel, paar tundi luusisime jala ringi (võimaliku vene jalaväe kindlaks tegemiseks), õhtu pimeduses saabusime Saue koolimajja. Ööbisime pööningul. Sealsel väel oli juba meie kangelastegu teada, aina päriti - nagu ikka sellisel juhul. Paar pitsi konjakit (Hennessey) võõrustuseks ja magama. /.../
Viimati muutis Henn, 01 Okt, 2009 11:55, muudetud 1 kord kokku.
Ema mälestuste järgi olid osad hauad koolimaja taga, umbes seal kus praegu on mingi turnimiseks mõeldud metallkonstruktsioon. Arvata võib, et tegu oli sakslastega ja ilmselt maeti nad hiljem ringi, aga kindel selles ei ole. Pääskülast toodud venelased aga olid onu sõnul maetud kuhugi ettepoole parki, üsna tänavapoolsesse serva. Veel oli üks matmiskoht Nõmme keskuses, seal kus praegu on turu vastas uus maja. Seal olid kahe sakslase ja ühe venelase hauad. Kuskil netis olen näinud nende sakslaste haudadest ka mingit pilti.Põrgust kirjutas: Ma käin, tänasel päeval sis Nõmme Gümaasiumis ning olen müüti kuulnud, kuid väga usutavaks seda ei pea. Laibad kooli hoovi matta.. nagu tundub jabur
-
karlrichard
- Uudistaja
- Postitusi: 1
- Liitunud: 30 Sept, 2009 17:48
- Kontakt:
Pääsküla lahing
Haiglad olid kõigis Nõmme koolides. Nõmme Gümnaasiumi õues on eelkõige haavadesse surnud meeste hauad. Need on aia tagumises osas ja praegu puutumata. Kohalikud vanatädid räägivad haiglas olnud prantslastest. Eks nad ikka olid flaamid Narva rindelt. 1990-ndatel tähistati hauad ka ristiga.
Sanatooriumi pargist maeti mehed juba ümber. Kuna kooli õue on planeeritud spordihoone ehitus, siis on peetud läbirääkimisi ka kooli õuest ümbermatmisega.
Sanatooriumi pargist maeti mehed juba ümber. Kuna kooli õue on planeeritud spordihoone ehitus, siis on peetud läbirääkimisi ka kooli õuest ümbermatmisega.
Täna selgus, et sakslased olid siiski osad oma hukkunud aia eestpoolt välja kaevanud ja kuhugi mujale viinud. Seda rääkis mu emale üks tema endine klassiõde, kes oli seda pealt näinud. Enamus haudadest on aga alles nagu eelnevalt öeldi. Ja olla seal olnud haiglapäevil üks paras rahvaste paabel, nii, et kes sinna tegelikult maeti ei ole teada.
Üks praegu veel elav osaleja Paul Reets (1924, elab Bostonis):
"Relva laskevalmis käes hoides jooksin Kivimäelt Pääsküla suunas. Aeg, mis oli nagu paisu taga seisnud, rullus lahti - esimene lahing, verine ja julm, tankidega, leidis aset Pääsküla jaama taga, laupäeva hommikul teine, suurem ja ägedam Sauel, ja sealt edasi - juba Harude vahel - see viimane. Siis ainult taandumine, ootus vastupanule, taandumuine kohutava meeleheite ja kiirusega."
Looming 11/2009
"Relva laskevalmis käes hoides jooksin Kivimäelt Pääsküla suunas. Aeg, mis oli nagu paisu taga seisnud, rullus lahti - esimene lahing, verine ja julm, tankidega, leidis aset Pääsküla jaama taga, laupäeva hommikul teine, suurem ja ägedam Sauel, ja sealt edasi - juba Harude vahel - see viimane. Siis ainult taandumine, ootus vastupanule, taandumuine kohutava meeleheite ja kiirusega."
Looming 11/2009
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline