NATO artikkel 5

[sammalhabe]

Kuna 2007 sai taas ühiskond "meieks" ja "nendeks" jagatud, siis mina hoiaks teenistusest venelased eemal.

Aastaks 2012 on demograafiline seis Eestis selline, et aastakäik on ~12000 (neist~pooled tüdrukud,~kolmandik venelased). Umbes ~4000 eesti noormehe seast sobiks(heal juhul!) 50%, ehk 2000 nägu. Halvemal juhul veel vähem. Ilma venelasteta ei ole võimalik suurendada aastase väljaõppe mahtu (praegu ~2100 kutsealust aastas). Isegi praegu ei mängi enam ilma välja.

Tundub, et see nende kõrgem % kui rahvastikust tuleb sellest, et venelane on "derzaava ja batka" korra suhtes kuulekam kui eestlane ja seepärast jääb neid rohkem ka KRA reha ette.

Kohaletuleku % on kõrgem, aga ka välja langeb rohkem.
Põhjused:
1.krimiasi
2.narko
3.vähene haridus
Vb on sellised kutsealuste kriteeriumid teadlikult tehtud "puhastamiseks".

[metsaline]

Eelmise Eesti Vabariigi aegu oli mitu põhjust, miks kaitseliitu kuulus niipalju mehepoegi. Esiteks puudus siske elukas nagu Homo sovieticus, keda praeguses Eestis on hulka rohkem, kui tol aal kaitseliitlasi. Puudus ajupesu naabrimehe poolt, vähemalt normaalne inimene punase propa õnge ei läind. Ja muidugi see, et siis tegid mehed tööd, tänapäeval istuvad arvuti taga ja töllerdavad kallite bemmide ja mersudega ringi...

[Kapten Trumm]

Corvus eksib siin niipalju, et Iisraeli armee teenistusaja pikkuse põhjuseks on siiski vajadus hoida teatav arv valmidusüksusi. Nagu N. armees oli - kahest aastast läks üle poole valmidusüksuses olemiseks - ja konflikti korral ka sõdimiseks. Eestis ajateenistusel praegu valmidusülesannet pole.

Eestis on suudetud täiesti maailmatasemel sõdureid välja õpetada 15 kuuga ja seda aega on veelgi lühendatud, kui Scoutsi hakati vastu võtma ajateenijaid, kuna avastati, et õpetamine on lihtsam kui ümberõpetamine. Scoutsi peetakse piiri taga ikkagi mitte jalaväeks, aga rangeriteks.

[kaur3]

Conscription, the Republic, and America’s Future

Adrian R. Lewis, Ph.D.

The United States needs to expand the size of the Army and Marine Corps by reinstituting the draft.

http://usacac.army.mil/CAC2/MilitaryRev ... art005.pdf

[Kapten Trumm]

USA relvajõud on oma vähese arvukuse tõttu koloniaalsõdades tõsiselt pees, seda märkis oma ühes raamatus isegi eluvõõras erukolonelleitnant.
Praegu saavutatakse üksuste mehitamine aastaste rotatsiooniperioodidega, mis mõjuvad inimestele laostavalt. Eriti maaväes on kibe nappus inimestest, sest praegused operatsioonid on kogu USA relvajõud kenasti "välja venitanud" (overstretched).

[Lemet]

http://www.epl.ee/artikkel/483300

Ma ei väitle selle üle, kas Eesti välispoliitika, millele meie julgeolekupoliitika paljuski tugineb, on hea või halb, õige või vale. Ma väidan vaid, et see on teatud aspektides reaalpoliitika oma kõige ehedamal kujul, millel ei ole väärtustepõhisusega mingit pistmist.

Mõistagi oleks paslik sel juhul väärtuste koha pealt suu kinni hoida. Samuti tuleks arvestada, et ka teised riigid, sealhulgas liitlased, ajavad meie suhtes külma reaalpoliitikat, mida määravad rahvuslikud huvid.

Meie välispoliitika paradoks seisneb selles, et ise pragmaatilist reaalpoliitikat ajades loodame meie suhtes rakendatava poliitika väärtustepõhisusele. Selle loogika järgi peaksid liitlased toetama Eesti Vabariiki puhtalt sellepärast, et oleme demokraatlik riik ja austame elementaarseid inimõigusi. Seetõttu peaksid nad meie huvid oma rahvuslikest huvidest ettepoole seadma. Meie tegudel või tegematajätmistel pole erilist tähtsust, sest liitlased on meile välja andnud blankoveksli NATO viienda artikli näol.

Öeldu olulisem tähendus on hoopis muus. Meie abistamise otsus või selle tegemata jätmine ei sõltu meist. Iga liitlasriik otsustab suveräänselt, kui palju vägesid, millal ning milliste lahingureeglite ja piirangutega ta sõjatandrile saadab. Otsuseid mõjutavaid tegureid on seda-võrd palju, et neid ei ole võimalik ratsionaalselt analüüsida.

Oma rahvuslikest huvidest lähtudes vajaksime külma sõja aegset NATO-t hoolikalt koostatud ja läbiharjutatud operatiivplaanide, arvukate kõrges valmisolekus rahvuslike väekontingentide ja veelgi suuremate reservidega. Säärast NATO-t pole kahjuks enam ammu. Selle asemel on meil sõjaline organisatsioon, kes on väljaspool oma territooriumi takerdunud pikaajalisse sõtta, mille võidukat lõppu pole veel näha.

NATO-t ja kollektiivkaitset pole põhjust käsitleda müstilis-religioossete terminitega nagu „NATO-fanaatik”, „NATO-sse uskuja” või „NATO-s kahtleja”. Aeg, mil paljusid patrioote ja esmase iseseisva kaitsevõime ülesehitajaid süüdistati peaaegu „NATO-ketserluses”, oli alles eile. Üks kunagisi suuremaid NATO-fanaatikuid oli Herman Simm. Loodetavasti pole vangla tema indu jahutanud.

Pragmaatiline lähenemine eeldab liitlasvägede võimaliku saadavuse, väekontingentide suuruse, vägede saabumise aja-graafiku ja muude asjaolude pidevat analüüsi. Kui meie enda välispoliitika on juba kord pragmaatiline reaalpoliitika, kas siis on põhjust eeldada, et meie liitlased käituksid kuidagi teisiti?

[Kapten Trumm]

Nüüd kohe annab vastaspool vastulöögi, kasutades lemmiktaktikaid:

a)Miks Kunnas op ülemana midagi ei teinud
b)tegemist on kibestumisega
c)tegemist on poliitiliste eesmärkidega
d)Kunnas lihtsalt vassib
e)nagunii midagi teha ei saa ja olemasolevast rahast on viimne kui võimekuse piisk pigistatud
f) Kunnas oli saamatu ja rumal
....
....loetelu jätkub.

Jääme ootama.

[Kapten Trumm]

Kui õhku visatud kaigas koera tabab, siis koer ikka kiunatab - oleks praegu sobilik rahvatarkus. Pidasin silmas su enda reaktsiooni - järelikult tundsid loetelus iseenda ära?

[kaur3]

Trumm, ma ei saa Su vastaslöögile viitamisest hästi aru.

Kunnas ütleb viimases lõigus:

Pragmaatiline lähenemine eeldab liitlasvägede võimaliku saadavuse, väekontingentide suuruse, vägede saabumise aja-graafiku ja muude asjaolude pidevat analüüsi.

Küsiksin omalt poolt, et kellega organisatsioon sellistel teemadel rääkima hakatakse? Kas nendega, kes osalevad aktiivselt organisatsiooi tegevuses või nendega, kes venitavad kummi ja on lihtsalt varikalad?

Kui meie enda välispoliitika on juba kord pragmaatiline reaalpoliitika, kas siis on põhjust eeldada, et meie liitlased käituksid kuidagi teisiti?

Milleks Eesti sinna organisatsiooni üldse siis astus, kui kolumnist mõtleb worst case scenario järgi, et liitlased käituvad pragmaatiliselt ning saadavad meid Kuu peale? Astume välja ja ehitame endale Gruusia armee 080808 seisuga ning kui kõik valmis, siis 15 a pärst astume NATO'sse tagasi? Või saab kõike ikka ka paralleelselt ka teha?

Simmiga on selline paradoks. Venemaa unistus oleks see, et kõik Balti riigid astuksid NATO'st välja, Ukraina ja Gruusia unustaksid selle organisatsiooni jne. Üleüldse võiks see organisatsioon sisemiselt kokku kukkuda nagu ka USA oma võlakoorma all ja siis oleks Venemaa jälle tegija. Nii nagu NATO õgvendajad väljast poolt, nii töötas Simm NATO sees, sest eesmärk on neil põhimõtteliselt üks. Õõnestada. Venemaa jaoks on üks suur oht selles, et kui NATO kokku kukuks ja näiteks Afganistanis pillid kokku paneks, siis oleks muu hulgas Kesk-Aasias s... ventilaatoris. On suur võimalus, et sealt kaudu voolaks see aga läbi võõrtööliste Venemaale.

[Kapten Trumm]

Trumm, ma ei saa Su vastaslöögile viitamisest hästi aru.

Noh, see on üldisem probleem.

Ma olen siin näinud küllalt siin neid Kunnase kolumnite reaktsioone, umbes pool oponeerivast jutust keskendub tema kui ohvitseri/isiku maha trampimisele (a'la pole tegevüksusi juhatanud, ei teinud operatiivülemana midagi, eluvõõras reservkolonelleitnant jne jne) ja tõrvamisele. Mõni kahtlustab lausa poliitilisi motiive (oh seda täis s***tud inimhingede rikutust küll).

Tegelikult, mida ta kirjutab, on ju õige. Küsimus on pigem monetaarset laadi - kas ja millal jõuame seda kõike endale lubada.

Ja mis kõige olulisem -kodanik oskab kirjutada "massidele". Ega seal ei peagi kõik sulatõsi olema, kuid tegemist on olulise vahendiga meie propagandadefitsiidis ja NATO-unes riigikaitsemaastikul. Tegemist ju massiajalehe kolmni, mitte mingi ajaloolise uurimusega. Pole just palju neid, kelle sulejooks temaga konkureeriks. Rumala mehega igatahes tegemist pole, peastaabis on praegu hulka hullemaid.

Kurb on aga see, et tema oponeerimine on tegelikult väheefektiivne, sest ametliku peavooluga oponeerimine tähendab oponeerimist kamina ja enamuse poliitilise eliidiga, kes arvavad, et NATOs slikerdamine ongi riigikaitse. Nendega võib oponeerida ja oponeerimata jäädagi. Ja isekeskis kiruda, et midagi ei muutu. Vähemalt mitte enne, kui liigselt paberitele lootev Eesti pole Peterburi sõjaväeringkonnast valusalt pasunasse saanud.

[kaur3]

Ok, sain aru. Loodetavasti oled ikka ise ka nõus, et kõiki Kunnase kirjutisi ei tasu pimesi uskuda ning lugeja võiks ilmutada ikka kriitilist mõtlemist.

[Kapten Trumm]

Noh, mina ka ei usu Kunnase jutust lennuväe ja miinisõja osa.

Aga vaieldamatult on tal meie riigikaitse-meediamaastikul oma koht täiesti olemas. Muidu domineerivadki roosade nägudega noored ametnikud oma udujuttudega uuest maailmast ja assümmeetrilistest väljakutsetest. Loe vahelduseks neid Päevalehe Riigikaitse lisalehti. 2/3 mahust annab ühe või teise 20-30 eluaasta vahel oleva tarkpea jutt rahvusvahelisest koostööst.

[kaur3]

"Economisti" kolumnist Lucas kirjutab "Diplomaatias" samal teema teemal.

http://www.diplomaatia.ee/index.php?id= ... eaa08095b5

[Motronicus]

Üks uudisnupp täna, sobib ilmselt samasse teemasse:
http://www.epl.ee/artikkel/485952

Omamoodi huvitav õppus saab olema.

[Lemet]

http://www.postimees.ee/?id=211927

Sarnaselt paljude lehekommentaatoritega tahaks minagi hirmsast teada, kas tegu on sellesama plaaniga, mis paljude juhtivseltsimeeste kinnitusel pidada juba ammu olemas olema...