Tankimootori käivitamine

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Vasta
vanahalb
Liige
Postitusi: 3430
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Postitus Postitas vanahalb »

von manstein kirjutas: Tegelikult ei ole mina kuulnud 24 voldistest, 12 purgiga akudest.
On kellelgi olnud kokkupuudet?
On olemas küll. Eks lennukitel nad peavadki väikesed olema, sest milleks asjatut massi kaasa vedada. Akude peal töötavate laotõstukite omad on jälle teisest äärmusest. Tõstukid peavad stabiilsed ja rasked olema - sel juhul on õigem panna juba üks üüratult suur aku, mahutavus ja autonoomia sellega ainult võidavad. Mitte pisike aku ja 500 kg malmraskust.
Tõstukitel on silma hakanud ka 48 V ja 72 V akusid.

Teine reegel on minumeelest selline, et mida kõrgem pinge, seda väiksem on seda kasutav seade. Paari kilovatine starter 6V on pool mootorist , aga 24 V polegi midagi erilist. Sellepärast aetakse pinget kõrgemaks, veoautodel ja tööstusmasinatel on 24 V standard ja 48V peaks varsti käega katsuda olema.

40 liitrise mootori starter ei pea tingimata töömahuga proportsioonis olema. Otsevõlliga starterid on muidugi lihtsamad teha, aga otstarbekam on planetaarülekanne (jõukordistaja) sisse ehitada. Paljudel tänapäeva jaapani sõiduautodelgi on kordistaja - starter on pisike nagu peopesa.

No ja suurte mootorite käivitamiseks on veel tehnilisi nippe. Hoo ülessaamiseks võib alguses kompressiooni maha võtta. ja kompressiooni ei lülitata kohe kõigil silindritel sisse vaid alguses hakkavad tööle mõned ja need veavad terve mootori käima. Staliniaegne Joss hakkas minu mäletamist mööda 2 silindriga tööle ja kõvemad mehed lõid sooja mootori otse vändast käima.
fossiil
Liige
Postitusi: 3637
Liitunud: 18 Aug, 2005 11:18
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas fossiil »

Nonii, nüüd olen üht-teist juurde otsinud ja tulemused on järgmised:
Esiteks, starteri võimsus tankidiisli käivitamiseks - tavaliselt 11 Kw, kusjuures KV tankidel oli kuni 41 aasta lõpuni kaks starterit, kumbki ~4,4 Kw, ilmselt ei saadud siis võimsamate tootmisega hakkama.
Teiseks, elektrilise-inertsstarteri el.mootori võimsus - 0,880 Kw, kusjuures see minu poolt varem kirja pandud arutluskäik, mille EOD oma postingus välja tõi, tekitas ka minus kahtlusi, mistõttu edasi otsisingi.

Nüüd veidi sellest starter-generaatorist: sihuke riistapuu on näiteks T-64 ja T-72 peal. Ent üks tuttav, kes teenis aega T-62 juhina, ütles et nendel masinatel, millega tema ringi kärutas, oli kõikidel samuti too kurikuulus starter-generaator. Ja kuna T-55 ja T-62 oli praktiliselt sama mootor, siis ilmselt kasutati õppegrupi T-55 -te peal juba mingi järgmise tasemeni moderniseeritud jõuallikat. Tuttaval oli ka T-55 manuaal olemas, 1983 aasta trükk, kuid selles starter-generaatorit pole mainitud, nii et hetkeseisuga mingit konstruktsioonilist iseärasust välja tuua ei oska. Samas ka T-62 manuaalis ei ole sellest juttugi, vähemalt 1968 aasta omas mitte. Saladusliku riistapuu tähis on СГ-10-1С ja selle põhjalt peaks google -st ehk mingit lisainfot leidma - mul endal on selle moderniga kuidagi jahedavõitu vahekord... :dont_know:
Ahjaa, see 12 purgine 24 voldine aku ei ole sõjardite jaoks eriline haruldus, näiteks T-64 akud on just sellised ja starterirežiim eeldab 48 volti.

Urmas.
von manstein
Liige
Postitusi: 1416
Liitunud: 25 Mär, 2008 13:16
Asukoht: saaremaa
Kontakt:

Postitus Postitas von manstein »

Tegelikult on selle vene tankidiisli tehnilised parameetrid alati kahtlusi tekitanud. Alati figureerib võimsus 500 HJ.
Praktiliselt osutus Maybachi 12 liitrine ja 300HJ bensumootor vähemalt Panzer III varasemate versioonide jõuallikana vaat et võimekamaks jõuallikaks.
Samas, kui diisli erivõimsuseks saame ainult nadid 12.9 HJ liitri kohta, on see küll kummaline.
Pöörded on ju maks. võimsuse juures 2000, mis nii suure töömahu juures on tohutud.
Võrdluseks tänapäevased rekkadiislid saavutavad maks. võimsuse pööretel 1200-1500.
Kui optimistlikult teha maharehkendus nii -40% turbo lisavõimust, jääb näiteks tavalise 12 liitrise Volvo ridakuuese diisli erivõimsuseks ikka järele
nii 23-25HJ liitri kohta.
Ja seda kahe klapiga silindripeas ja 1500 mootoripöörde juures.
Võimsus on ju lihtlabane pöördemomendi ja pöörete korrutis.
Ehk siis mida kõrgemad pöörded sama momendi juures, seda rohkem võimsust.
Pöördemoment sõltub aga muude võrdsete lahenduste juures otseselt töömahust.
Kusagil on vastuolu? Tundub, et see legendaarne 500 hj on möödetud mingi kõvera GOST- i alusel?
Kasutaja avatar
T-62
Liige
Postitusi: 888
Liitunud: 24 Juul, 2007 9:50
Asukoht: Pärnumaa metsad
Kontakt:

Postitus Postitas T-62 »

Midagi ju leidis, aga seda on kahtlaselt vähe. Selline peaks starter-generaator praegusel ajal olema:
http://www.dzmd.ru/electro/images/sg10.jpg

Natuke originaalteksti ja mõni maakeelne selgitus.
Стартер-генератор СГ-10-1С - peaks olema T-55-l, T-62-l, T-64-l teistel on number 18 ja viimane mudel 21, number näitab võimsust generaatorina.
Тип Постоянного тока - alalisvoolumasin
защитного испол­нения - kinnine ehk kaitstud ehitusega
смешанного возбуждения - sega ergutusega
Масса, кг 70 - mulle oli meelde jäänud 80kg, eks vanus ja mälu teevad oma töö

Генераторный режим: мощность, кВт 10 номинальное напряжение, В . . . . 26,5—28,5 - 10kW võimsust pingel 26,5 - 28,5 V

Стартерный режим: мощность, кВт 19 (26 л. с.) номинальное напряжение, В . ..._._48 - starterina 19kW ja akud lülitatakse kõik neli tükki jadamisi 48 voldisele pingele
Veel leidsin pöörlemiskiirused, mis oli ka eelpool arutluse all. Generaatorina on need: 3700 - 6200p/minutis, starterina 1600 - 2000p/min, tarbitav vool 650A, parempoolse pöörlemisega.
Kasutaja avatar
T-62
Liige
Postitusi: 888
Liitunud: 24 Juul, 2007 9:50
Asukoht: Pärnumaa metsad
Kontakt:

Postitus Postitas T-62 »

von manstein kirjutas:Tegelikult on selle vene tankidiisli tehnilised parameetrid alati kahtlusi tekitanud. Alati figureerib võimsus 500 HJ.
Praktiliselt osutus Maybachi 12 liitrine ja 300HJ bensumootor vähemalt Panzer III varasemate versioonide jõuallikana vaat et võimekamaks jõuallikaks.
Samas, kui diisli erivõimsuseks saame ainult nadid 12.9 HJ liitri kohta, on see küll kummaline.
Pöörded on ju maks. võimsuse juures 2000, mis nii suure töömahu juures on tohutud.
Võrdluseks tänapäevased rekkadiislid saavutavad maks. võimsuse pööretel 1200-1500.
Kui optimistlikult teha maharehkendus nii -40% turbo lisavõimust, jääb näiteks tavalise 12 liitrise Volvo ridakuuese diisli erivõimsuseks ikka järele
nii 23-25HJ liitri kohta.
Ja seda kahe klapiga silindripeas ja 1500 mootoripöörde juures.
Võimsus on ju lihtlabane pöördemomendi ja pöörete korrutis.
Ehk siis mida kõrgemad pöörded sama momendi juures, seda rohkem võimsust.
Pöördemoment sõltub aga muude võrdsete lahenduste juures otseselt töömahust.
Kusagil on vastuolu? Tundub, et see legendaarne 500 hj on möödetud mingi kõvera GOST- i alusel?
Mida mõtled vene tankidiisli all? Kui V-2 ja tema järglased (jätame eellased praegu välja) siis 400 HP-st 1000 HP-ni, see on nii lambist pakkuda. Kõik sõltub juba modifikatsioonist. Mitmed neist praegu tootmises kahe parallelse versioonina: üks militaarne ja teine tsiviilotstarbeline. Militaarne 25% vähemalt võimsam ja vastavalt vähema ressursiga. Viie ja kuue potisei lamavaid turbokolbmootoreid pole mõtet arvestada, kuigi väidetakse, et needki on kõvasti edasi arenenud.
Ja pealegi ei lange vene ja lääne ja amide HP või kW määramise metoodika kokku.
von manstein
Liige
Postitusi: 1416
Liitunud: 25 Mär, 2008 13:16
Asukoht: saaremaa
Kontakt:

Postitus Postitas von manstein »

Mõeldud on ikka algupärast versiooni V2/34.

Paistab, et sai natuke segaselt väljendatud.
Sai välja nuputatud paar primitiivset seost, mille abil saab siis mootorimahu, pöörded, väändemomendi ja võimsuse kokku.
Kehtib siis ühevõrra nii neljataktiliste vabalthingavate diislite kui ka ottomootorite kohta.

Üldistades leidsin seose, et 1liiter töömahtu annab tuhande pöörde kohta u. 2kg/m pöördemomenti.
Pöördemomendi ja võimsuse vahel kehtib seos üks viiele.
Ehk siis 1kg/m võrdub 5Hj.

Näiteid: Maybachi 12 liitrine annaks selle primitiivse rehkenduse järgi 360HJ
22liitrine aga 660HJ.
Üpris samasse auku tegelike näitajatega.

Vene diislile tuleb aga vahe siise. Rehkendus 38,8 korda 2 korda 2 korda 5 annab numbriks 776HJ.
Vahe on juba üle 50%.
Küllap süüdi on see kurikuulus valesti projekteeritud õhupuhasti.
von manstein
Liige
Postitusi: 1416
Liitunud: 25 Mär, 2008 13:16
Asukoht: saaremaa
Kontakt:

Postitus Postitas von manstein »

Tegelikult üllatavalt täpsed seosed.

Ise sõidan vana diiselgolfiga.
Võimsuseks siis: 1,9 korda 3,5 korda 2 korda 5 annab 66,5HJ.

Ehk siis 48,9KW.
Passis 47KW.

Nii et peaks ka diisli puhul kehtima.
Kasutaja avatar
T-62
Liige
Postitusi: 888
Liitunud: 24 Juul, 2007 9:50
Asukoht: Pärnumaa metsad
Kontakt:

Postitus Postitas T-62 »

Von mansteini momendiseadus on huvitav, aga ma ei jõudnud seda V-2 peal proovida. Ega ei saakski proovida, sest pole töökorras V-2-te ka endal olemas, kui just mõni laenaks :roll:
Lisan siia mõningad kokkuvõtlikud näitajad V-2 edasiarenduste kohta, ei pretenteeri mingile absoluutsele tõele, kui üldse saab vene sõjatehnikas olla mingit absoluutset tõde.

дизель В-55 - 580л.с.
Дизель В-55В - 580л.с.
Дизель В-55У - 620л.с.
Дизель В-54В - 520л.с.
Дизель В-38 - 520л.с.
дизель В-46-5М - 690л.с.
дизель В-46-4 - 710л.с.
Дизель В-54Г - 580л.с.
Дизель В-54Т - 580л.с.
Дизель В-401 - 415л.с.
Дизель В-401Г - 415л.с.
Дизель В-650 - 650л.с.
Дизель В-650Г - 650л.с.
Дизель В-54П - 580л.с.
Дизель В-54В - 580л.с.
Дизель В-105В - 580л.с.
Number võib näidata masinat, millele mootor mõeldud, mõningal juhul võimsust, aga ka mõnda konstruktsiooni iseärasust (õlipumba asukoht, mark, karteri kuju jne); tähed märgivad lahjemat generaatorit, väljalaske kollektorisuunda, õli väljalaske torude/korkide kuju jne.

Midagi leiab sellelt lehelt:
http://www.144btrz.ru/

38,8 liitrised mootorid ehk otsesed V-2 tuletised ja ilmselt kasutati neid sellistel masinatel, nagu mootori järgi märgitud.

v-2 500 T-34
v-2v 375 Komsomolets
v-2k 600 IS
v-55 580 T-62
v-55v 580
v-55u 620
v-54 580 T-55
v-54 520 T-54
v-84-1 840 T-72
6td-2 1200 T-72-1200

Ja 61 liitrised üllitised, mis olevat ja V-2 baasil konstrueeritud:shock:

m400 800
m401 1000
Täiendage, parandage, kui viitsite :scratch:
Kasutaja avatar
T-62
Liige
Postitusi: 888
Liitunud: 24 Juul, 2007 9:50
Asukoht: Pärnumaa metsad
Kontakt:

Postitus Postitas T-62 »

Компрессор АК-150СВ
поршневого типа двухцилиндровый
Рабочее давление. МПа (кгс/см ) - 1.76...15.68 (120...160)

Pilt:
Pilt

Tehnilised andmed:
http://www.kza.com.ua/ak_150sv.htm
ja
http://www.znamia.ru/produkciya1/vozdus ... ak_150_sv/
von manstein
Liige
Postitusi: 1416
Liitunud: 25 Mär, 2008 13:16
Asukoht: saaremaa
Kontakt:

Postitus Postitas von manstein »

Ei noh, ega mu mõtisklusi seaduseks ristida oleks ilmselge liialdus.
Püüdsin vaid töömahu, pöörete, momendi ja maks. võimsuse vahelisi seoseid kuidagi välja tuua.
Eesmärgiks oleks väita, et selle legendaarse vankade tankidiisli parameetrites midagi ei klapi.
Ainus muutuja võrrandis oleks pöörded.
Raske on ju uskuda, et nii massiivne mootor arendab maks. 2000 pööret.
Maks pööretel ütleme 1400 loksuks kõik paika ja lubatud 500HJ oleks loogiline.

Ise olen sõitnud kõikide Volvo veokatega 6, 7 ja 12L töömahuga.
Julgen kinnitada, et vastavalt töömahu kasvuga kahanevad mootori maks. pöörded järsult 2200 pealt 1500le.
Samas 14 liitrine V8 Scania mootor, hoolimata suuremast töömahust läheb näiteks pöördesse kuni 1700.
Tundub, et see on tingitud sellest et kolvigrupi mass jääb tänu kahele enamsilindrile Volvole alla ja võimaldab kõrgemaid pöördeid.

Nüüd on see müstiline kompressor ka ära nähtud.
Tegelikult oleks huvitav teada, kuidas oli konstrueeritud selle riistapuu jahutus? Peale vaadates tundub tegu olema õhkjahutusega.
Päris kindlasti pidi ta töötamise ajal tohutult üle kuumenema.
Sellise röhu all tekib veel ohtralt kondentsi, eriti külmal ajal.
Tea, kuidas kondentsi väljalaskmine süsteemist konstrueeritud oli?
jackpuuk
Liige
Postitusi: 2243
Liitunud: 28 Aug, 2007 2:06
Kontakt:

Postitus Postitas jackpuuk »

Scania 14 liitrine V8 hakkuri peal (see pole automootoriga 1-1, see on industriaalmootor) 500 HP. 2400 pöördel minutis.
sitt päev, kellele kurdad
plekkpea
Liige
Postitusi: 1775
Liitunud: 03 Nov, 2005 21:30
Asukoht: Harju
Kontakt:

Postitus Postitas plekkpea »

Kuid tankimootor käib kenama häälega, kui Scania.
Huvitun maisest rasketehnikast.
ivanorav
Liige
Postitusi: 922
Liitunud: 30 Juun, 2008 22:38
Asukoht: Soome
Kontakt:

Postitus Postitas ivanorav »

Seltsimehed!
Surveastmed unustame ära!
Diisel D-50(traktor mtz 50) vääne 250/1700 pihustussurve 125 atm,50 hobust 1700 pöörde juures.
Sama mootor,töstetud surveastmega(D-240) vääne 290/1400 pihustussurve 180 atm
juba 30 hobust rohkem (2300) juures!

Kellele tütar ja kellele ämm,väga raske on vörrelda,peaaegu vöimatu sama töömahuga mootoreid!
Tänapäevased traktorid on Plekkpeale juba öudus,mingi ebamäärane ulgumine(nagu tuisk akna taga)
plekkpea
Liige
Postitusi: 1775
Liitunud: 03 Nov, 2005 21:30
Asukoht: Harju
Kontakt:

Postitus Postitas plekkpea »

ivanorav kirjutas:Seltsimehed!

Tänapäevased traktorid on Plekkpeale juba öudus,mingi ebamäärane ulgumine(nagu tuisk akna taga)
Räägid tõde, sest tänapäevased sama rammuga trakatsid, kui "Kirovets", rüüpavad päevas rohkem kütet, samas ostuhind jaga kohe hulgaga. Proovitud värk.
Huvitun maisest rasketehnikast.
Kasutaja avatar
T-62
Liige
Postitusi: 888
Liitunud: 24 Juul, 2007 9:50
Asukoht: Pärnumaa metsad
Kontakt:

Postitus Postitas T-62 »

V-2-l surveaste 13 - 15, arendustel vastavalt võimsusele enamasti natuke rohkem.
Vähenähtud ja samas ka vähe aega kasutatud 4td-2, 5td-2ja 6dt-2, kus 2 kolbi ühes silindris kokku tagusid, vaat need juba undasid, kaasaegne traktori diisel ei unda nendega võrreldes mitte. Eks neil andis undamise ülelaadimine.

Kompressorist. Kindlasti läks kuumaks, minu mäletamist mööda mingit väljalülimise võimalust ei olnud. Ja noh värske jahtunud õli jahutab ka natuke. Mingil mootori variandil muudeti väljalaske kollektorite kuju parema jahutuse huvides.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline