Seekord üritan teha Panther D varast varianti, pardanumbriga 745, mis toodetud 1943 mais ja juba juulis sattus Kurskis Punaarmee kätte.
Mudel taas Dragoni karbist ja lisatud on vaid traadist luukide sangad.
Hetkeseis siis selline.
Panther D 1943 Kursk
Panther D 1943 Kursk
Midagi pole teha, suured kaslased mulle lihtsalt meeldivad.
Seekord üritan teha Panther D varast varianti, pardanumbriga 745, mis toodetud 1943 mais ja juba juulis sattus Kurskis Punaarmee kätte.
Mudel taas Dragoni karbist ja lisatud on vaid traadist luukide sangad.
Hetkeseis siis selline.
Seekord üritan teha Panther D varast varianti, pardanumbriga 745, mis toodetud 1943 mais ja juba juulis sattus Kurskis Punaarmee kätte.
Mudel taas Dragoni karbist ja lisatud on vaid traadist luukide sangad.
Hetkeseis siis selline.
Tervitused
Paar aastat tagasi sai tehtud Italeri Panther A, see oli küll mu meelest enam-vähem, isegi kaasasolnud kummipaeltest roomikud olid suht normaalsed.Parovoz kirjutas:Tere-tere!
Aga oskaks keegi ütelda kas Italeri samasugune Panter on ka ostmist väärt?
Kuna minu käest on korduvalt küsitud mu "värvimistehnikat", siis üritan selle teema all kõik etapid üles pildistada ja kirja panna, ehk on kellelegi abiks.
Krundiks kasutan ModelMasteri valget Primerit. Pritsi jaoks lahustasin umbes/täpselt nii - 2 osa Unit Sprayd, 1 osa nitrolahustit (kuivab kiiremini) ja 1 osa värvi. Metallist küljeplaadid pesin enne värvimist lahustiga.
Seejärel mustaga nurgad ja varjualad.
Pritsi sisse järele jäänud mustale lisasin tiba roostepruuni ja sellega värvisin roomikud. Põhja värvisin roostepruuniga, mis peaks kruntvärvi meenutama.
Järgmiseks tuleb kollane põhivärv...
Tervitused
-
von manstein
- Liige
- Postitusi: 1416
- Liitunud: 25 Mär, 2008 13:16
- Asukoht: saaremaa
- Kontakt:
Väga lahe, et värvimistsüklist fotoreportaaz tuleb.
T34 teema oli kuidagi poolik. Nägime ägedat masinat, aga kuidas ta nii reaalseks muutus, jäigi mõistatuseks.
Seepärast igati tervitatav, et oma tehnikaid ka avalikkusele näitad.
Suurema osa mudelistide jaoks on see nagu kõrgkooli õppekava.
Huvitav on nüüd jälgida kuidas varjutamine kollase põhitooni alt mõjuma jääb.
Kas kamo tuleb kahevärviline? Vankade veteranide mälestuste põhjal olla Kurskis saksa masinad olnud kollase -rohelise kirjud.
T34 teema oli kuidagi poolik. Nägime ägedat masinat, aga kuidas ta nii reaalseks muutus, jäigi mõistatuseks.
Seepärast igati tervitatav, et oma tehnikaid ka avalikkusele näitad.
Suurema osa mudelistide jaoks on see nagu kõrgkooli õppekava.
Huvitav on nüüd jälgida kuidas varjutamine kollase põhitooni alt mõjuma jääb.
Kas kamo tuleb kahevärviline? Vankade veteranide mälestuste põhjal olla Kurskis saksa masinad olnud kollase -rohelise kirjud.
Kollaseks põhivärviks valisin ModelMasteri 1943 tankikollase, aga ega sellel suurt tähtsust pole, kuna hilisem pesu ja kulutamine muudab tooni niikuinii.
Esimese kihi jaoks lisasin põhivärvile musta ja katsin õhukese kihiga eelnevalt mustaks tehtud alad.
Rataste värvimise juures avastasin, et palju lihtsam on ratast pinsettide vahel värvida. Varem ajasin rattad varraste otsa, mis oli väga tüütu.
Selline näeb siis Panther välja pärast esimest põhivärvikihti.
Järgmiseks kihiks lisasin värvile tublisti lahustit ja üritasin paksema kihiga katta neid alasid, mis varem olid valged.
Kolmanda kihi jaoks tegin põhivärvi valgega heledamaks ja udutasin kogu mudeli kergelt üle ja jälle heledamad kohad rohkem.
Et asi liiga "jahune" ei jääks, siis käisin lõpuks veel kogu pinna, õige kergelt hästi vedela põhivärviga üle.
Kurskis olnud masinad olid enamuses kollase rohelise kamoga, kuigi väidetavalt oli olnud ka kolla-rohelise-pruuni kirjusid.
Mina valisin masina pardanumbriga 745, sellel minu teada pruune laike polnud.
Esimese kihi jaoks lisasin põhivärvile musta ja katsin õhukese kihiga eelnevalt mustaks tehtud alad.
Rataste värvimise juures avastasin, et palju lihtsam on ratast pinsettide vahel värvida. Varem ajasin rattad varraste otsa, mis oli väga tüütu.
Selline näeb siis Panther välja pärast esimest põhivärvikihti.
Järgmiseks kihiks lisasin värvile tublisti lahustit ja üritasin paksema kihiga katta neid alasid, mis varem olid valged.
Kolmanda kihi jaoks tegin põhivärvi valgega heledamaks ja udutasin kogu mudeli kergelt üle ja jälle heledamad kohad rohkem.
Et asi liiga "jahune" ei jääks, siis käisin lõpuks veel kogu pinna, õige kergelt hästi vedela põhivärviga üle.
Kurskis olnud masinad olid enamuses kollase rohelise kamoga, kuigi väidetavalt oli olnud ka kolla-rohelise-pruuni kirjusid.
Mina valisin masina pardanumbriga 745, sellel minu teada pruune laike polnud.
Tervitused
Väga hea teema. ootame järge...Krt paneb käed sügelema selle masina mudeli järgi...-
Joss Metsast
- Liige
- Postitusi: 2087
- Liitunud: 23 Aug, 2005 9:34
- Kontakt:
Vägev. Selline vävimistehnoloogia tundub mõnusalt loogiline olema, peaks ka proovima. Aga mis roomik tal kaasas on , et õnnestub niimoodi ühest kohast lahti jättes kenasti ümber rataste väänata ?
Nagu Parovozilgi hakkasid käed iseenesest pantri karbi poole liikuma, vist peab ette võtma, ega muidu rahu saa...
Levar
Nagu Parovozilgi hakkasid käed iseenesest pantri karbi poole liikuma, vist peab ette võtma, ega muidu rahu saa...
Levar
Täitsa minu maitse: selline varajane D on ka minul plaanis, kuigi hetkel pole isegi karpi, mille suunas näpukesed kiheleda saaksid: mul lihtsalt ei ole veel ühtegi Pantrit.... milline häbi.... jummalast õnn, et me jaapanis ei ela, muidu tuleks vist mõeka otsima hakata...
Aga töö käik on vääga huvitav, tundub et finiš on ligi.
Urmas.
Aga töö käik on vääga huvitav, tundub et finiš on ligi.
Urmas.
-
von manstein
- Liige
- Postitusi: 1416
- Liitunud: 25 Mär, 2008 13:16
- Asukoht: saaremaa
- Kontakt:
Praegune asjade areng on laias laastus tuttav, kuigi teostus on äärmiselt proffessionaalne.
Nüüd aga seisavad ees protseduurid, mille kvaliteetne läbiviimine eeldab eelteadmisi ja kogemusi.
Nagu näha tulevad peale vesidekaalid. Nende korralik pealepanek ja hilisem "külgekeevitamine" on paljude jaoks suur probleem. OOtaks protsessist pilte, koos kommentaaridega.
Teine tõeline valulaps on pesutehnika. Hea oleks teada saada, mis komponentidest segad kokku pesulahuse, et ta alusvärviga reageerima ei hakkaks ja vähegi mõistliku aja jooksul ära kuivaks. Tore oleks kui lisaksid pildi lahustipudelist.
Nüüd aga seisavad ees protseduurid, mille kvaliteetne läbiviimine eeldab eelteadmisi ja kogemusi.
Nagu näha tulevad peale vesidekaalid. Nende korralik pealepanek ja hilisem "külgekeevitamine" on paljude jaoks suur probleem. OOtaks protsessist pilte, koos kommentaaridega.
Teine tõeline valulaps on pesutehnika. Hea oleks teada saada, mis komponentidest segad kokku pesulahuse, et ta alusvärviga reageerima ei hakkaks ja vähegi mõistliku aja jooksul ära kuivaks. Tore oleks kui lisaksid pildi lahustipudelist.
Head uut MUDELIaastat kõigile.
Tänu pikale pühale sai taaskord asjaga tegeleda.
Enne läikiva lakiga katmist, värvisin peene pintsliga tööriistad.
Peale lakiga katmist algas dekaalide paigaldus. Kõigepealt Mark Setter alla, siis dekaal peale ja tehnilise piiritusega pehme pintsliga üle.
Kuigi sai piiritusega 3 korda leotatud, jäid dekaali randid tornil ikka näha.
Selle vastu aitas torni mitmekordne lakikihiga katmine.
Järgnes pesuetapp.
Segasin mustast ja pruunist õlivärvist hästi vedela tumepruuni lahuse, millega käisin siis peene pintsli abil kõika õnarused ja randid üle.
Lasin lahusel pisut kuivada ja pühkisin pehme laia pintsliga liigse pesulahuse maha.
Järgnes õhuke poolläikiva laki kiht ja siis tuli täispesu ehk filter, mis pidi värvitooni pisut kollakamaks ja erksamaks muutma ja samas lisama "ilmastikuefekti". Katsin kogu mudeli kollase ja punakaspruuni õlvärvi täppidega ja pühkisin niiske pintsliga puhtaks nii, et näha jäid kerged pühkimise jooned.
Lõpuks lakkisin õhukese kihi poolmatt lakiga kogu mudeli.
Järgneb...
Tänu pikale pühale sai taaskord asjaga tegeleda.
Enne läikiva lakiga katmist, värvisin peene pintsliga tööriistad.
Peale lakiga katmist algas dekaalide paigaldus. Kõigepealt Mark Setter alla, siis dekaal peale ja tehnilise piiritusega pehme pintsliga üle.
Kuigi sai piiritusega 3 korda leotatud, jäid dekaali randid tornil ikka näha.
Selle vastu aitas torni mitmekordne lakikihiga katmine.
Järgnes pesuetapp.
Segasin mustast ja pruunist õlivärvist hästi vedela tumepruuni lahuse, millega käisin siis peene pintsli abil kõika õnarused ja randid üle.
Lasin lahusel pisut kuivada ja pühkisin pehme laia pintsliga liigse pesulahuse maha.
Järgnes õhuke poolläikiva laki kiht ja siis tuli täispesu ehk filter, mis pidi värvitooni pisut kollakamaks ja erksamaks muutma ja samas lisama "ilmastikuefekti". Katsin kogu mudeli kollase ja punakaspruuni õlvärvi täppidega ja pühkisin niiske pintsliga puhtaks nii, et näha jäid kerged pühkimise jooned.
Lõpuks lakkisin õhukese kihi poolmatt lakiga kogu mudeli.
Järgneb...
Tervitused
Roomikud
Et saada tumedat metalset läiget, udutasin tumedama Metalizeriga roomikud kergelt üle.
Järgnes "kuivapintsli" meetodil läike andmine. Selleks Kasutasin ModelMasteri hõbekroomi tooni.
Kuni roomikud kuivasid värvisin ratastele kummibandaazhid peale.
Valasin vahtkummi tüki peale pisut mattmusta värvi ja keerutasin pinsettide abil ratast.
Roomikute tolmutamiseks kraapisin kuivpastellkriitidelt tolmu, mida segasin kunstipoest ostetud toonimispulbritega. Hõõrusin roomiku lülikaupa pintsliga tolmuseks.
Vahtkummi abil värvisin maapinna poolt läikimahõõrutud osad.
Kuna roomik jäi pisut ebaloomulikult kiiskav, siis tegin ta grafiitpliiatsi abil tumedamaks.
Ja ei muud, kui roomikud peale.
Et roomik jääks kenasti rataste peale toetama, siis liimisin selle lihtsalt ratta peale kinni.
Summutitorud ajasin rooste pastellkriitide abil.
Trossi tegemiseks kasutasin kahte T-34`st üle jäänud ratast.
Et saada tumedat metalset läiget, udutasin tumedama Metalizeriga roomikud kergelt üle.
Järgnes "kuivapintsli" meetodil läike andmine. Selleks Kasutasin ModelMasteri hõbekroomi tooni.
Kuni roomikud kuivasid värvisin ratastele kummibandaazhid peale.
Valasin vahtkummi tüki peale pisut mattmusta värvi ja keerutasin pinsettide abil ratast.
Roomikute tolmutamiseks kraapisin kuivpastellkriitidelt tolmu, mida segasin kunstipoest ostetud toonimispulbritega. Hõõrusin roomiku lülikaupa pintsliga tolmuseks.
Vahtkummi abil värvisin maapinna poolt läikimahõõrutud osad.
Kuna roomik jäi pisut ebaloomulikult kiiskav, siis tegin ta grafiitpliiatsi abil tumedamaks.
Ja ei muud, kui roomikud peale.
Et roomik jääks kenasti rataste peale toetama, siis liimisin selle lihtsalt ratta peale kinni.
Summutitorud ajasin rooste pastellkriitide abil.
Trossi tegemiseks kasutasin kahte T-34`st üle jäänud ratast.
Tervitused
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist