Low-End innovatsioon taktikaliste eesmärkide saavutamiseks

[Qtec]

Kas asi ikka nii polnud, et tänu suuremale lõhkeaine kogusele (tänu sellele, et miini seinad on lihtsalt õhemad, kui mürsu seinad, kuna peavad taluma väiksemaid rõhkusid) on 120mm MP laks võrreldav rohkem 152mm kui 105 ning 122mm mürsu plahvatusega?
MP'de jama ikka eelkõige nende väikses laskekauguses ning väiksemas täpsuses.
Võibolla ka eksin. Kas keegi targem ja kogenum saaks üle kommenteerida ning meelde tuletada?

[Kilo Tango]

Kas asi ikka nii polnud, et tänu suuremale lõhkeaine kogusele (tänu sellele, et miini seinad on lihtsalt õhemad, kui mürsu seinad, kuna peavad taluma väiksemaid rõhkusid) on 120mm MP laks võrreldav rohkem 152mm kui 105 ning 122mm mürsu plahvatusega?
MP'de jama ikka eelkõige nende väikses laskekauguses ning väiksemas täpsuses.
Võibolla ka eksin. Kas keegi targem ja kogenum saaks üle kommenteerida ning meelde tuletada?

Vahe on massis:
M934 kaalub 13,65 kg.
D30 mürsud on kusagil 21 kg peale.
105mm kahuri mürskude kalu ei tea aga ilmselt on tegu millegagi sinna tosina kilo kanti. Sestap peaks 120mm miinipilduja laks olema samas suurusjärgus 122mm mürsuga. Nii suur see kesta kaaluerinevus kah ei ole.

Aga ma ei ole suurtükiväelane. Las targemad seletavad.

[maanus]

Miinipilduja on miinipilduja. 105-sest saab aga otse tulistada.
See peaks olema kerge ja mobiilne liikur mis oleks võimeline (üli) kiiresti tuld avama. Töllerdaks jalaväe taga ja toetaks oma tulega lähedalt. Ligidalt lastes peaks olema hajuvus väiksem ja lennuaeg lühem (tellitud tuli kiirem).
Lennukaar madalam, siis seda ükski radar kah ei avastakas?

[Kilo Tango]

Miinipilduja on miinipilduja. 105-sest saab aga otse tulistada.
See peaks olema kerge ja mobiilne liikur mis oleks võimeline (üli) kiiresti tuld avama. Töllerdaks jalaväe taga ja toetaks oma tulega lähedalt. Ligidalt lastes peaks olema hajuvus väiksem ja lennuaeg lühem (tellitud tuli kiirem).
Lennukaar madalam, siis seda ükski radar kah ei avastakas?

Otsetuli nõuab rasket ja stabiilset platvormi.

Muidu relva massiks on antud 1,98 tonni. Lafeti ja kilbi eemaldamisel jääks ilmselt 1-1,3 tonni järgi. See on selline kaal, mida jaksavad üsna väikesed masinad kukil vedada. Pluss sihitamine, hüdraulika (tugijalad) ja meeskonna alus. Kokku u. 1,5-1,8 tonni eest kola.

Aga mis sest kasu on kui relv ei allu korrektsioonidele. Kui täpselt lasta ei saa, tuleks vaadata hoopis mujale sarnaste torude järele.

[maanus]

Ligidalt olekski ju hajuvus väike aga noh kui rauad on ikka juba soolikaks lastud siis ei olegi sealt enam midagi püüda!

[szultz]

(tellitud tuli kiirem).

See eeldaks muuseas ka arvutusprogrammi 105 mm-le hankimist. Käsitsi arvutades võtab positsiooni andmete ettevalmistamine arvutusmeeskonna poolt ja tulekäsu väljaarvutamine liiga palju aega, praktiliselt nullides suurenenud mobiilsuse. Ainus mis paraneb on positsiooni hülgamise aeg.

[maanus]

Tegelikult selle "tellitud tule kiiruse" all pidasin rohkem silmas mürsu lennuaega. Lähedalt tulistatud mürsk lendaks sihtmärgile 2-4 sekundiga vs.155-se haubitsa suurele kaugusele tulistatud mürsk lendab mitu sekundit sihtmärgini? Kui kaugele jõuavad vaenlase sõdurid selle ajaga joosta? Tabamusalast välja?

[szultz]

2-4 sekundit on sisuliselt otsenähtavusega laskmine (tankitõrjeks on kahureid vaja, mitte vanu haubitsaid) - 5 km peal tuli H61-37'l mäletamistmööda 7+ sek juba ära. 17 km peal on FH-70 mürsu lennuaeg ligi 30 sek.

Küsin vastu - kui kaugele jõuavad vastase üksused liikuda nende 3-4 minutiga mis kulub käsitsi laskeandmete arvutamisele (see aeg on saavutatav väga hästi kokkuharjutanud arvutusmeeskonnaga - reaalsem oleks 10 min), lisaks veel relvade suunamine + lennuaeg.

Kevatormidel jalavägi eriti suurtükiväe tuld tellida ei armasta kuna tuletellimuse täitmine võtab kaua aega (3 min on normatiivne aeg millal mürsud peaksid maas olema ootamatu sihtmärgi korral - side + arvutus + suunamine + lennuaeg), 80 mm miinipilduja täidaks sama tulekäsu kuskil 30-40 sek-ga. Virtuaalselt ei ole ju erinevust kas potsatavad paarikilosed miinid või 45 kilosed mürsud.

[maanus]

3-4 minuti+ 30 sekundiga jõuavad nad kaugemale kui 3-4 minuti +4 sekundiga.
Ei ole neid siiski mõelnud täiesti otse või tankide vastu kasutada vaid üldse neile mingit otstarvet leida. Klassikalise kaudtulerelvana ei ole neist enam eriti asja.
Täiesti otsenähtavusse sattumise (üllatuse) korral jalaväe vastu ei ole vaja mitte midagi arvestada. Saab enesekaitseks kasvõi rauapealt tulistada mis miinipildujaga ei ole mitte kuidagi võimalik.

[Kilo Tango]

Pisuke siseinfo on tilkunud, et integreeritud tulejuhtimissofti hankega juba tegeletakse.

[szultz]

Pisuke siseinfo on tilkunud, et integreeritud tulejuhtimissofti hankega juba tegeletakse.

Mis relvasüsteemile? FH-70'le moodsama laskeandmete arvuti hankimine taanlastelt koos programmiga oli päevakorras juba paar aastat tagasi, kas need läbirääkimised kuhugi välja ka jõudsid või jooksid luhta - ei tea.

Kõige parem oleks soft osta soomlastelt, kuna neil on lasketabelid ise koostatud nii 155 mm L39 toru jaoks, 105 mm H61-37 ja 120 mm D-30 jaoks. Seega saaks kõiki torusid sama programmiga arvutada. Samas kuulda on olnud et sommid ei taha oma softi meile mitte müüa.

[maanus]

Muidugi! Meile ei võiksgi nad seda müüa sest simmi taolised varastaksid selle ära ja parseldaks venkudele maha!

[Kilo Tango]

Pisuke siseinfo on tilkunud, et integreeritud tulejuhtimissofti hankega juba tegeletakse.

Mis relvasüsteemile? FH-70'le moodsama laskeandmete arvuti hankimine taanlastelt koos programmiga oli päevakorras juba paar aastat tagasi, kas need läbirääkimised kuhugi välja ka jõudsid või jooksid luhta - ei tea.

Kõige parem oleks soft osta soomlastelt, kuna neil on lasketabelid ise koostatud nii 155 mm L39 toru jaoks, 105 mm H61-37 ja 120 mm D-30 jaoks. Seega saaks kõiki torusid sama programmiga arvutada. Samas kuulda on olnud et sommid ei taha oma softi meile mitte müüa.

Asjalood on sedaviisi, et Natos on igasuguste laskeandmete arvutamise programmide aluseks vastav Nato poolt välja töötatud kernel. Mida Eestis (vist) üritatakse teha, on mitmete erinevate vägede-, tulejuhtimisega ja ballistikaarvutustega seotud kernelite põhjal integreeritud softi loomine, mis imho on väga hea plaan.

[chaser]

Asjalood on sedaviisi, et Natos on igasuguste laskeandmete arvutamise programmide aluseks vastav Nato poolt välja töötatud kernel. Mida Eestis (vist) üritatakse teha, on mitmete erinevate vägede-, tulejuhtimisega ja ballistikaarvutustega seotud kernelite põhjal integreeritud softi loomine, mis imho on väga hea plaan.

See, et tulejuhtimise softi puhul tulejuhtimine on tarkvaraliselt kerneli tasemel lahendatud on küll kuidagi "vägev". Kas keegi kunagi huvitav on proovinud olemas-olvat millimeeterpaber süsteemi algoritmilisele kujule viia ja selle põhjal mingit softi ehitada? (kuna mul on ainult kaudne ettekujutus kuidas see millimeeter paberi peal üldse käib siis võisin küsimusega sügavasse ämbrisse astuda)

[HeiniR]

Sellisel juhul kõlab asi tõesti väga huvitavalt, võtta kokku eelnevate programmide vead ja positiivsed omadused, võib anda hea toote, mida ka teistele riikidele jällegi müüa.
Sellisist lähenemist võiks kasutada kogu Eesti majanduses tervikuna.