Raudteepatareide, soomusrongide ja raudtee võimalused Eestis

[Radist86]

Kui juba OT-ks läks, siis:

Minuteada suurtüki mürsku ikka pole võimalik "maha võtta" mingite ÕT vahenditega, erinevalt näiteks raketist ja radarid ei suuda väljalastud mürske ka avastada, vähemalt ohutust kaugusest.

Teoreetiliselt siiski on. Aga praktikas vaevalt siinkandis selliseid riistu kunagi näha saab. Meie kliima pole vist ka nende jaoks suurem asi. Kusagil kõrbes võib ju kärtsutada. Samas on suurekaliibriline mürsk ilmselt liiga paksu nahaga, et seda enne märgi tabamist ära röstida. Mulle tundub, et need lingid on siit juba läbi jooksnud:
http://www.youtube.com/watch?v=cCBwLJjzDJQ
http://www.youtube.com/watch?v=wArPao03q68
Viimases videos ei saa küll udupildi pealt täpselt aru, kas sealt pudeneb mürsk või miin.

[igavesti eilne]

Pirr kirjutas

Minuteada suurtüki mürsku ikka pole võimalik "maha võtta" mingite ÕT vahenditega, erinevalt näiteks raketist ja radarid ei suuda väljalastud mürske ka avastada, vähemalt ohutust kaugusest. Vahetult enne tabamust võid sa mürsu liikumisest tekkinud heli aga kuulda küll

Minu teada on see väga võimalik. Vaatasin enne nõukogudeaegset, välismilitaariat kajastavat sõjandusajakirja ZVO aastast 1981. Neis ajakirjades avaldatu oli kirjutatud välismaisetes tuntumates sõjandusajakirjades jms. ilmunud materjalide põhjal. Ka pildid olid sealt võetud.
Niisiis ajakirja ZVO 1981/9 tagakaane siseküljel on foto laevalt startivast raketist. Ja selgitatakse, et 1980 aastal (30 aastat tagasi!) tehti Inglise eskaadrimiinilaevalt Broadsword õhutõrjerakettide Seawolf katsetuste käigus kaks väljalasku. Esimene rakett kahjustas laeva suunas lendavat suurtükimürsku 600 meetri kõrgusel merepinnast. Teisega lasti alla madalal lendav märklaudlennuk. Mõlemal juhul polnud raketid varustatud lahingulaengutega. Teistest allikates oli kirjas, et esimesel juhul oli tegu 114 mm mürsuga. Seda kaliibrit kahureid kasutatakse kaasaegsetel Inglise sõjalaevadel.
Uurisin netist materjale Venemaa sõjalaevadel kasutatavate õhutõrjerakettide kohta. Enamik neist pidavat kahjustama lennukite, helikopterite, tiibrakettide jms. kõrval ka juhitavaid ja mittejuhitavaid lennukipomme. Ühesõnaga raskest rauast kaalukat moona.
Üldiselt ilmub kirjutisi, kus mainitakse lendavate mürskude ja miinide kahjustamist õhutõrjerakettide abil.

[Kapten Trumm]

Paarsada grammi lõhkeainet rööpa alla ja 80 km/h pealetung jääb ära. Selleks pole vist erilist ettevalimistust vaja.
Kuigi jah - valetan mingt teavitus-kommunikatsioonisüsteemi on ikka vaja, et KL papi Jõhvis "aktiveeriks" lõhkepaketiga papi Kehras...

Valmidus pooletunnise etteteatamisega seda paarsada grammi lõheainet panna panna on EV-l null. Ja KL võitlusgrupi külgmiinide-AT4dega rongi ei peata. EKV-s suudab sõdur poole tunniga klõmaka panna ainult paarisaja grammi katelokipiirituse ulatuses

Vahe on lihtsalt selles, et ofensiivile mööda maanteed eelneb päevake-paar kahtlast tankimootorite müra piiri ääres, sõdurite liikumist ja praaporite valju ropendamist, kuna väed on vaja rongist maha laadida, ootealadele paigutada ja sada asja teha. Sellisele invasioonirongile ei eelne mitte midagi. Ja meie võlutoimelised uued kaugmaaradaraid ka seda ei näe. Lihtsalt rööpaseadja Pihkva jaamas suunab rööpad Eesti peale ja heal juhul jõuab unine piirivalvur putkast välja joosta. Ja mida ta teekski - avaks Galilist tule või? Ja sõiduplaani probleemi saab vast ületada sedasi, et eshelon(id) saadetakse mõne transiidirongi asemel - vene riiklikus raudteesüsteemis on sellise asja tegemine kaugelt lihtsam kui siin.

Sellise asja vastu aitab ehk 24/7 valmisolekus pioneeride allüksus, mis istub Robinsonidesse ja lendab oma saatusele vastu. Selleks, et KL võitlusgrupp saaks lõhkeaine laost kätte, kulub reaalselt paar tundi. Selle ajaga kui Arno koolimajja jõudis....

Või kuskil marsruudi peal on mõni ülestõstetava sektsiooniga sild.

Tegelikkuses polegi Eestis mitte mingit sõjalist valmisolekut, on vaid palju armee mängimist ja roosat välispoliitilist juttu. Kõige suurema tõkke saaks kahtlemata teha kamina-vämina strateegilistest paberitest, nii rongile kui tankikolonnile. Tegelikkuses on sõjaplaan auklik nagu Sveitsi juust

[Kilo Tango]

Paarsada grammi lõhkeainet rööpa alla ja 80 km/h pealetung jääb ära. Selleks pole vist erilist ettevalimistust vaja.
Kuigi jah - valetan mingt teavitus-kommunikatsioonisüsteemi on ikka vaja, et KL papi Jõhvis "aktiveeriks" lõhkepaketiga papi Kehras...

Valmidus pooletunnise etteteatamisega seda paarsada grammi lõheainet panna panna on EV-l null. Ja KL võitlusgrupi külgmiinide-AT4dega rongi ei peata. EKV-s suudab sõdur poole tunniga klõmaka panna ainult paarisaja grammi katelokipiirituse ulatuses

Vahe on lihtsalt selles, et ofensiivile mööda maanteed eelneb päevake-paar kahtlast tankimootorite müra piiri ääres, sõdurite liikumist ja praaporite valju ropendamist, kuna väed on vaja rongist maha laadida, ootealadele paigutada ja sada asja teha. Sellisele invasioonirongile ei eelne mitte midagi. Ja meie võlutoimelised uued kaugmaaradaraid ka seda ei näe. Lihtsalt rööpaseadja Pihkva jaamas suunab rööpad Eesti peale ja heal juhul jõuab unine piirivalvur putkast välja joosta. Ja mida ta teekski - avaks Galilist tule või? Ja sõiduplaani probleemi saab vast ületada sedasi, et eshelon(id) saadetakse mõne transiidirongi asemel - vene riiklikus raudteesüsteemis on sellise asja tegemine kaugelt lihtsam kui siin.

Sellise asja vastu aitab ehk 24/7 valmisolekus pioneeride allüksus, mis istub Robinsonidesse ja lendab oma saatusele vastu. Selleks, et KL võitlusgrupp saaks lõhkeaine laost kätte, kulub reaalselt paar tundi. Selle ajaga kui Arno koolimajja jõudis....

Või kuskil marsruudi peal on mõni ülestõstetava sektsiooniga sild.

Tegelikkuses polegi Eestis mitte mingit sõjalist valmisolekut, on vaid palju armee mängimist ja roosat välispoliitilist juttu. Kõige suurema tõkke saaks kahtlemata teha kamina-vämina strateegilistest paberitest, nii rongile kui tankikolonnile. Tegelikkuses on sõjaplaan auklik nagu Sveitsi juust

Siis tuleb lahendada nimetet probleemid pioneeride valmisolekuga selmet hakata soomusronge ehitama.

[Pirr]

Vahe on lihtsalt selles, et ofensiivile mööda maanteed eelneb päevake-paar kahtlast tankimootorite müra piiri ääres, sõdurite liikumist ja praaporite valju ropendamist, kuna väed on vaja rongist maha laadida, ootealadele paigutada ja sada asja teha. Sellisele invasioonirongile ei eelne mitte midagi. Ja meie võlutoimelised uued kaugmaaradaraid ka seda ei näe. Lihtsalt rööpaseadja Pihkva jaamas suunab rööpad Eesti peale ja heal juhul jõuab unine piirivalvur putkast välja joosta. Ja mida ta teekski - avaks Galilist tule või? Ja sõiduplaani probleemi saab vast ületada sedasi, et eshelon(id) saadetakse mõne transiidirongi asemel - vene riiklikus raudteesüsteemis on sellise asja tegemine kaugelt lihtsam kui siin.

Sellise asja vastu aitab ehk 24/7 valmisolekus pioneeride allüksus, mis istub Robinsonidesse ja lendab oma saatusele vastu. Selleks, et KL võitlusgrupp saaks lõhkeaine laost kätte, kulub reaalselt paar tundi. Selle ajaga kui Arno koolimajja jõudis....

Või kuskil marsruudi peal on mõni ülestõstetava sektsiooniga sild.

Tegelikkuses polegi Eestis mitte mingit sõjalist valmisolekut, on vaid palju armee mängimist ja roosat välispoliitilist juttu. Kõige suurema tõkke saaks kahtlemata teha kamina-vämina strateegilistest paberitest, nii rongile kui tankikolonnile. Tegelikkuses on sõjaplaan auklik nagu Sveitsi juust

Selline stsenaarium, et mööda raudteed saadetakse siiapoole öisel ajal nii Narva kui Pihkva suunalt sõjaväeešelonid, ei saa paraku välistada, pigem vastupidi. Näiteks vankad asendavad mõne öise plaanilise kütuse või reisirongi pisut teistsuguse laadungiga rongi(de)ga ... Tegu oleks ääretult nahhaalse, aga täiesti teostatava strateegiline vaenuvägede liigutamisega. Vaevalt, et EKV või Kaitseliit suudaks midagigi siin ette võtta enne kui üks või mitu vaenulikku ešeloni juba otsapidi Tartus või isegi Jõgeval on. Vaenlase sabotöörid võivad üritada enne rongide piiriületust samaaegselt ka Piirivalve sidet blokeerida ja/või raudee piiripunktis olevad piirivalvurid neutraliseerida, et ei jõutaks häiret anda ...

[Kilo Tango]

Kui me nüüd selle teemaga jõudsime tõdemusele, et tugevalt tuleb tõhustada pioneeriüksuste võimekust sedalaadi rünnakute tõrjumiseks, siis on tegemist millegi käega katsutavaga. Nüüd tuleks teha eraldi teema, kus lahataks seda, kuidas pioneeriüksuste reageerimisvõime tõsta piisavale tasemele ning kuidas tagada side taolises olukorras.

[Kapten Trumm]

Tegelikult tuleks anda tagasikäik piirivalve mendistamisele. Näiteks Soome piirivalve on sisuliselt sõjavägi ja SA korral SA ülesannetega. Meil oli ka kunagi nii. Meil joosti jälle tormi euronõuetele. Raudteel võiks need litrid ära panna esimene piirivalvekordon - seal on ju 24/7 valmidus siiski ja pole vaja kuskilt Paldiskist transfeeri peale aega viita. See lõhkelaen (miin) võib seal raudtee all olla ka rahuajal - hallis olukorras see aktiveeritakse ja kui mingi tankirong tuleb, keerab esimene kohalolev piirivalvur käepidet ja aidaa.

[Karuke]

Kui me nüüd selle teemaga jõudsime tõdemusele, et tugevalt tuleb tõhustada pioneeriüksuste võimekust sedalaadi rünnakute tõrjumiseks, siis on tegemist millegi käega katsutavaga. Nüüd tuleks teha eraldi teema, kus lahataks seda, kuidas pioneeriüksuste reageerimisvõime tõsta piisavale tasemele ning kuidas tagada side taolises olukorras.

No ehk klapiks ka pisut veidrad või ebatraditsioonilised vahendid?
Näiteks arvata iga politseipatrulli varustuse hulka "relsi & lõhkamisomplekt" + väljaõpe?
Need mehed on 24/7 tööl...
Väike riik miks mitte ka seda võimalust kasutada

[Sporrenberg]

Jess! Ja auk on selline et Peipsi kontuur tuleb uuesti kaardile märkida!

[Karuke]

See lõhkelaen (miin) võib seal raudtee all olla ka rahuajal - hallis olukorras see aktiveeritakse ja kui mingi tankirong tuleb, keerab esimene kohalolev piirivalvur käepidet ja aidaa.

Tehniliselt parim variant. Ja ei midagi uut - Peeter Suure merekindluse mõned "objektid" olnud juba telefonikaabli teel lõhatavad.

Aga meil ei ole enam endised ajad - ja vaevalt avalikkus sellega lepiks

[Kilo Tango]

Kui me nüüd selle teemaga jõudsime tõdemusele, et tugevalt tuleb tõhustada pioneeriüksuste võimekust sedalaadi rünnakute tõrjumiseks, siis on tegemist millegi käega katsutavaga. Nüüd tuleks teha eraldi teema, kus lahataks seda, kuidas pioneeriüksuste reageerimisvõime tõsta piisavale tasemele ning kuidas tagada side taolises olukorras.

No ehk klapiks ka pisut veidrad või ebatraditsioonilised vahendid?
Näiteks arvata iga politseipatrulli varustuse hulka "relsi & lõhkamisomplekt" + väljaõpe?
Need mehed on 24/7 tööl...
Väike riik miks mitte ka seda võimalust kasutada

Nende võimalustega on seotud natuke liiga suured riskid. Las lõhkamine jääda ikka nende meest kätte, kes sellega tegelevad. Muidu võiks ju raudteele ehitada ka sohu suubuva harutee, kuhu suunatakse kõik ebameeldivad koosseisud. Aga küsimus on selles, et kellel on õigus rubilnikut tõmmata vajadusel.

[Karuke]

Aga küsimus on selles, et kellel on õigus rubilnikut tõmmata vajadusel.

Eks see olegi põhiküsimus

[mulks]

Kui me nüüd selle teemaga jõudsime tõdemusele, et tugevalt tuleb tõhustada pioneeriüksuste võimekust sedalaadi rünnakute tõrjumiseks, siis on tegemist millegi käega katsutavaga. Nüüd tuleks teha eraldi teema, kus lahataks seda, kuidas pioneeriüksuste reageerimisvõime tõsta piisavale tasemele ning kuidas tagada side taolises olukorras.

Sedalaadi rünnakute tõrjeks oleks vaja neid masinaid??? Jõuavad rutem kohale kui pioneerid ja tegutsevad kiiremini ehk ja lasevad kogu rongi sodiks...
Miinijahtijate raha eest oleks neid vast ca 4 tk saanud...?

Kui rong juba üle piiri on, siis on hilja hakata otsima pioneere kes raudtee õhiksid.
Lihtsalt ahel:
info_saabuvast_eshelonist -> otsustusõigusega_isiku(te)_ülesleidmine -> otsus -pioneeride_leidmine_ja_transport -> laegute_paigaldamine -> plahvatus on paratamatul liiga aeglane.

Lahendus võiks olla:

*eelnevalt paigaltatud kaugjuhitavad lõhkelaengud
*hävitajad
*ründekopterid

Tegelikult jääb üllatusrünnaku puhul kogu asi otsustamise taga (ükskõik mis vahendeid kasutatakse). Kui üle piiri tulevad 80 km/h tunnis sõitvad rongid tankidega, siis isegi kohese teavituse saamisel jõuavad need rongid ennem Tallinna kui suudetakse langetada otsus vastutegevuse alustamise kohta. Kui see otsus üldse tuleb...

[Kilo Tango]

Kui me nüüd selle teemaga jõudsime tõdemusele, et tugevalt tuleb tõhustada pioneeriüksuste võimekust sedalaadi rünnakute tõrjumiseks, siis on tegemist millegi käega katsutavaga. Nüüd tuleks teha eraldi teema, kus lahataks seda, kuidas pioneeriüksuste reageerimisvõime tõsta piisavale tasemele ning kuidas tagada side taolises olukorras.

Sedalaadi rünnakute tõrjeks oleks vaja neid masinaid??? Jõuavad rutem kohale kui pioneerid ja tegutsevad kiiremini ehk ja lasevad kogu rongi sodiks...
Miinijahtijate raha eest oleks neid vast ca 4 tk saanud...?

Kui rong juba üle piiri on, siis on hilja hakata otsima pioneere kes raudtee õhiksid.
Lihtsalt ahel:
info_saabuvast_eshelonist -> otsustusõigusega_isiku(te)_ülesleidmine -> otsus -pioneeride_leidmine_ja_transport -> laegute_paigaldamine -> plahvatus on paratamatul liiga aeglane.

Lahendus võiks olla:

*eelnevalt paigaltatud kaugjuhitavad lõhkelaengud
*hävitajad
*ründekopterid

Tegelikult jääb üllatusrünnaku puhul kogu asi otsustamise taga (ükskõik mis vahendeid kasutatakse). Kui üle piiri tulevad 80 km/h tunnis sõitvad rongid tankidega, siis isegi kohese teavituse saamisel jõuavad need rongid ennem Tallinna kui suudetakse langetada otsus vastutegevuse alustamise kohta. Kui see otsus üldse tuleb...

Kusjuures kogu sellest loendist on ainult hävitajatel reaalne võimalus muuta see kolonn päriselt kahjutuks. Kõik muud lihtsalt peatavad selle liikumise ajutiselt, kusjuures pärast peatamist jätkub liikumine kasvõi mööda maad.

Ründekopterid võiks Eesti kontekstis ära unustada. Tulu/kulu suhe on seal täiesti paigast ära.

[Kilo Tango]

Tegelikult on see ikkagi absurdne teema.

Ok, tuleb see ešelon 20 tankiga. So what. Selleks, et neid tanke reaalselt kasutada on vaja need vagunitelt maha laadida. Otse maha sõitmine on üsna komplitseeritud teema ja võib lõppeda kummuli tankiga.