NSVL ja Venemaa tankimootoritest
Allikavett tuleb talvel jahutussüsteemi panna. On keegi näinud, et allikas ära külmuks
Kui seda pole käepärast, siis diiselkütus sobib ka. Käivitusmootoritega masinad (neil pole käivitamise aeg piiratud) , mis talvel objektidel seisid ja seepärast kuumast veest kaugel olid, olid enne antifriisi aegasid diisli peal. Miinusteks olid see, et diisel läks madalamal temperatuuril keema kui vesi ja suvel kippus mootor üle kuumenema. Samas polnud hea mõte soojal ajal uuesti vett sisse valada, sest vene masinate lõdvikud, kummitihendid jms polnud õlikindlast kummist. Kui diisel vee asemele pandi, pundus kõik üles, aga ei tilkunud. Aga kui pärast diislit jälle vesi sisse valati, jooksis mootor nagu mahlakask.
Maanuse meetodil bensiini õhupuhastajas põletamises julgen mina küll kahelda. Põlev bensiin põletab õhust hapniku ära ja sooja heitgaasi mootorisse imemine seda käima panna ei aita. Isegi tulelondiga peab oskuslikult vehkima, et mootorisse läheks soe õhk, mitte põlemisgaasid. Ma olen ammustel aegadel tulelondiga traktori plastikust õhufiltri ära põletanud, aga ei lähe käima, tee või tina.

Kui seda pole käepärast, siis diiselkütus sobib ka. Käivitusmootoritega masinad (neil pole käivitamise aeg piiratud) , mis talvel objektidel seisid ja seepärast kuumast veest kaugel olid, olid enne antifriisi aegasid diisli peal. Miinusteks olid see, et diisel läks madalamal temperatuuril keema kui vesi ja suvel kippus mootor üle kuumenema. Samas polnud hea mõte soojal ajal uuesti vett sisse valada, sest vene masinate lõdvikud, kummitihendid jms polnud õlikindlast kummist. Kui diisel vee asemele pandi, pundus kõik üles, aga ei tilkunud. Aga kui pärast diislit jälle vesi sisse valati, jooksis mootor nagu mahlakask.
Maanuse meetodil bensiini õhupuhastajas põletamises julgen mina küll kahelda. Põlev bensiin põletab õhust hapniku ära ja sooja heitgaasi mootorisse imemine seda käima panna ei aita. Isegi tulelondiga peab oskuslikult vehkima, et mootorisse läheks soe õhk, mitte põlemisgaasid. Ma olen ammustel aegadel tulelondiga traktori plastikust õhufiltri ära põletanud, aga ei lähe käima, tee või tina.
-
- Liige
- Postitusi: 198
- Liitunud: 24 Veebr, 2005 18:27
- Asukoht: Metsakooli tee9, Tallinn
- Kontakt:
Olen kunagi kuskilt lugenud, et seoses kogu USA sõjaväe motoriseeritud
veeremi liikumisele bensiinimootorite jõul puudusid armeel diiselkütuse
transpodi, ladustamise ja tankimistehnika ning igasugune diiselkütusega
tegrlemise kogemus. Mereväel aga oli olukord vastupidine, tema tarbis
põhiliselt diiselkütust ja omas temaga tegelemiseks vajaliku tehnilise baasi ja kogemused. Seetõttu toodeti merejalaväele tarnitavad Shermanid diiselmootoritega. Ja kuna Nõukpgude Liidu tankipak oli
diislitega, siis talle saadetigi põhiliselt diiselmootoritega Shermanid.
veeremi liikumisele bensiinimootorite jõul puudusid armeel diiselkütuse
transpodi, ladustamise ja tankimistehnika ning igasugune diiselkütusega
tegrlemise kogemus. Mereväel aga oli olukord vastupidine, tema tarbis
põhiliselt diiselkütust ja omas temaga tegelemiseks vajaliku tehnilise baasi ja kogemused. Seetõttu toodeti merejalaväele tarnitavad Shermanid diiselmootoritega. Ja kuna Nõukpgude Liidu tankipak oli
diislitega, siis talle saadetigi põhiliselt diiselmootoritega Shermanid.
Te unustate ühe väga tähtsa asja ära- kuuma vee! Ja kütus lasti ka tõrvikutega aurama. Tollel ajal kasutati jahutussüsteemis vett ja see aeti enne sissekallamist keema. Kui oli võimalik siis lasti ka läbijoosta ja alles peale käivitust keerati kraanid kinni. Mälujärgi olid t34 saepuru filtrid ja pestavad. Kui tõmbaski täis, siis tegid selle puhtaks ja andsid minna.
Muideks lahe foorum on see 

-
- Liige
- Postitusi: 1416
- Liitunud: 25 Mär, 2008 13:16
- Asukoht: saaremaa
- Kontakt:
Tekkiski olukord, kus logistiliste vedude ladusama korraldamise nimel Euroopas sunniti vaeseid ameerika tankiste võitlema masinates, mis varustatud bensiinimootoritega.
Nagu foorumis juba arvutu kord toonitatud, on ju tegu äärmiselt tuleohtlike, viletsa väändemomendi ja ehituslike omapärade tõttu kahtlase töökindlusega jõuallikatega.
Kahju muidugi, et mehed ise ei teadnud, millise portsu otsa nad olid sattunud. Muidu oleksid nad endale nõudnud diiselshermaneid, mis kusagil kaugel Indo-Hiinas või mõnel Vaikse Ookeani saarel japse peksid.
Nagu foorumis juba arvutu kord toonitatud, on ju tegu äärmiselt tuleohtlike, viletsa väändemomendi ja ehituslike omapärade tõttu kahtlase töökindlusega jõuallikatega.
Kahju muidugi, et mehed ise ei teadnud, millise portsu otsa nad olid sattunud. Muidu oleksid nad endale nõudnud diiselshermaneid, mis kusagil kaugel Indo-Hiinas või mõnel Vaikse Ookeani saarel japse peksid.
Kusagil ajusopis kummitab nagu oleks loetud midagi vene diislite tootmispõhjuste kohta. Kui õieti mäletan, siis polnud venelaste diislikütus selline nagu tänapäeva mõistes. Tootmistehnoloogia eripärade tõttu tekkis bensiinitootmisel hulga sellist ollust, mida 90-tel nimetati ahjukütteks ( sellega põristasid 90-te kütusevaesetel aegadel traktorid ringi). Kuna kõrgekvaliteedilise bensiini tootmine oli probleemiks (sama probleem oli sakslastel) ja diiselmootor käis selle kõrvalproduktiga vägagi eduliselt ning seda produkti oli hulga, siis lihtsalt oldi sunnitud diiselmootoreid arendama kuna seda hiigelarmeed poleks suudetud bensiiniga varustada. See nn. ahjuküte on kergemini aurustuv, diiselküttest märgatavalt tuleohtlikum, nö. kuivem (ei määri pumpa ja pihusteid hästi), aga see tuli bensiinitootmise kõrvalproduktina ning oli paratamatult olemas. See tootmistehnoloogia jutt võib olla pärit veel ajakirja "Tehnika ja Tootmine" aegadest, seetõttu pead panti ei pane, aga suhteliselt loogiline tundub see.
sitt päev, kellele kurdad
-
- Liige
- Postitusi: 434
- Liitunud: 25 Jaan, 2005 21:35
- Asukoht: Tallinn
- Kontakt:
-
- Liige
- Postitusi: 1416
- Liitunud: 25 Mär, 2008 13:16
- Asukoht: saaremaa
- Kontakt:
Vägisi jääb mulje, et see paljukiidetud vene tankidiisli projekt on suures osas sundkäik. Kuna uute mudelite T34 ja KV mass oli BT tankidest mitmeid kordi suurem ja karburaatormootorite M15 ja M17 edasine forsseerimine võimatu, otsustatigi uue jõuallika kasuks. Et valiti disla võis põhjustatud olla naftatööstuse tsaariaegsest arengutasemest.
Kuna oldi võimetud normaalse detonatsioonikindlusega bensiini tootma, pidi siis uude mootorisse kõlbama kõik destillaatsaadused petrooleumist kuni normaaltihedusega diiselkütteni välja.
Et loodava mootori surveaste oli vaid 14, siis pidi tolleaegne diiselküte, nn. soljarka erinema tänapäevasest ja olema pigem petrooleumilaadne fraktsioon.
Kuna oldi võimetud normaalse detonatsioonikindlusega bensiini tootma, pidi siis uude mootorisse kõlbama kõik destillaatsaadused petrooleumist kuni normaaltihedusega diiselkütteni välja.
Et loodava mootori surveaste oli vaid 14, siis pidi tolleaegne diiselküte, nn. soljarka erinema tänapäevasest ja olema pigem petrooleumilaadne fraktsioon.
Päris üheselt seda vist võtta ei saaks, tänapäeval on ikkagi raskeveoste puhul võidukäiku teinud diisel. Mis venelaste diisliprojekti puhul määravaks sai, seda me ju tegelikult ei tea. Diisli max vääne jääb tunduvalt madalamate pöörete juurde kui bensukal, aga rohkem pöördeid=suurem kütusekulu. Loogiline oleks ju diisli eeliste ja paratamatuse ära kasutamine, ehk kaks ühes siis (kuigi ma pole Venemaa otsuste puhul kunagi suutnud loogikat täheldada).
Jaapanlaste puhul võis probleemikäsitlus sama olla, kuna bensiinitootmisel seda kõrvalprodukti nagunii tekkis (ning see oli odav) ja lisaks kulutas diiselmootor seda vähem kui ottomootorid bensiini, siis oleks ju suht pragmaatiline lähenemine, et hakati kasutama diiselmootoreid. Kuskohast jaapanlased tol ajal üldse naftat said?
Jaapanlaste puhul võis probleemikäsitlus sama olla, kuna bensiinitootmisel seda kõrvalprodukti nagunii tekkis (ning see oli odav) ja lisaks kulutas diiselmootor seda vähem kui ottomootorid bensiini, siis oleks ju suht pragmaatiline lähenemine, et hakati kasutama diiselmootoreid. Kuskohast jaapanlased tol ajal üldse naftat said?

sitt päev, kellele kurdad
-
- Liige
- Postitusi: 198
- Liitunud: 24 Veebr, 2005 18:27
- Asukoht: Metsakooli tee9, Tallinn
- Kontakt:
von manstein. Huvitav, miks siis sakslased ka uuematel, sõja ajal konstrueeritud l tankidel (Tiiger, Panther) kasutasid bensiini-
mootoreid. Kas ka varustamislogistikast lähtudes? Saksamaa oli ju tntud
kõrgekvaliteetsete diiselmootorite tootja. Tema raskeveomasinate park
(Büssing Nag,Man diisel) koosnes suures osas diiselveokitest. Ja neid oli
veel peale maailmasõja lõppu hulganisti ka meie maal.
mootoreid. Kas ka varustamislogistikast lähtudes? Saksamaa oli ju tntud
kõrgekvaliteetsete diiselmootorite tootja. Tema raskeveomasinate park
(Büssing Nag,Man diisel) koosnes suures osas diiselveokitest. Ja neid oli
veel peale maailmasõja lõppu hulganisti ka meie maal.
Eks ta mingis mõttes oli sundkäik, ehkki väga vabalt oleks võinud jätkata ka bensukatega. Kasvõi sellesama M-17 seljas oleks veel üsna pikalt saanud võimelda, kui seda oleks veidi tuunitud. Aga siin tulevad juba mängu esiteks venemaa hiiglaslik territoorium, kus diisli kasutamine võimaldas tunduvalt suurendada tankide tegevusraadiust. Teiseks ja mitte sugugi vähemtähtsaks faktoriks olid Kremli juhtkonna agressiivsed plaanid: suurema tegevusraadiusega tankidega oleks peatselt eesseisev Euroopa vallutamine palju lihtsam olnud. Kusjuures mootoriehitus oli nõukogulaste jaoks alati paras konnasilm: kõiksugu sõjamasinaid, nii tanke, kui ka lennukeid joonistati paberile hulganisti kokku, kuigi reaalselt nende käitamiseks vajalikke mootoreid veel ei eksisteerinud. Võis siis eksisteerisid needki alles parajasti käesoleva viisaastaku plaanides...
Kuid tolleaegset diislikütust päris petrooliks kah pidada ei saa, näiteks talvel oli vaja diislikütust vedeldada traktoripetrooliga (Nati-risudel olidki peal justnimelt petrooleumimootorid). Kui temperatuur oli vahemikus +5 kuni -20 kraadi, siis tuli diilikütusele lisada 20 % petrooli. Kui temperatuur oli veel madalam; - 20 kuni - 30 kraadi, siis lisati petrooli juba 30 %. Kui temperatuur langes veelgi ja jõudis vahemikku - 30 kuni -35 kraadi, tuli diiselkütust ja petrooli panna pooleks: 50 %. Ent ka suuremad külmad pole venemaa avarustes tundmatud: alla - 35 kraadi pidi diisel töötama seguga 25 % diiselkütust ja 75 % petrooleumi.
Urmas.
Kuid tolleaegset diislikütust päris petrooliks kah pidada ei saa, näiteks talvel oli vaja diislikütust vedeldada traktoripetrooliga (Nati-risudel olidki peal justnimelt petrooleumimootorid). Kui temperatuur oli vahemikus +5 kuni -20 kraadi, siis tuli diilikütusele lisada 20 % petrooli. Kui temperatuur oli veel madalam; - 20 kuni - 30 kraadi, siis lisati petrooli juba 30 %. Kui temperatuur langes veelgi ja jõudis vahemikku - 30 kuni -35 kraadi, tuli diiselkütust ja petrooli panna pooleks: 50 %. Ent ka suuremad külmad pole venemaa avarustes tundmatud: alla - 35 kraadi pidi diisel töötama seguga 25 % diiselkütust ja 75 % petrooleumi.
Urmas.
No aga teema alguses sai ju mainitud, vabandan, et hetkel iseennast tsiteerin:represseritu kirjutas:Huvitav, miks siis sakslased ka uuematel, sõja ajal konstrueeritud l tankidel (Tiiger, Panther) kasutasid bensiini-
mootoreid. Kas ka varustamislogistikast lähtudes?
Urmas.Sakslased mõtlesid vägagi praktiliselt ja kainelt, mistõttu nad tankidele diislit aretama ei hakanudki. Põhjus ei olnud keeruline: nad said vägagi hästi aru, et kui bensuka toiteks kõlbas ka kõiksugune kivisöest ja teab millest veel aetud ersats, siis diislit selliste segudega juba tööle ei meelita. Mistõttu oli diiselkütus algusest peale reserveeritud laevastiku tarbeks, kui tankidele oleks samuti sobivad diiselmootorid aretatud, siis oleks toosama Kolmas Riik hoopis kiiremini kõhuli olnud. Aga võimekus sobivad mootorid konstrueerida oli neil vaieldamatult.
- Würger 190G
- Liige
- Postitusi: 2063
- Liitunud: 27 Sept, 2005 12:57
- Asukoht: Harjumaa
- Kontakt:
Huvitav jutt. Ja kust need diiseljõuallikad võeti NSVL Shermanite tarvis? Laevadelt või? USAs ei aretatud mingeid spets tankimootoreid, kõik baseerusid veoautodel kasutuses olnutel ehk siis seeriatoodangul. Üks põhujstest diisel Shermanite saatmisel Venemaale oli NSVL bensiini kehv kvaliteet.represseritu kirjutas:Olen kunagi kuskilt lugenud, et seoses kogu USA sõjaväe motoriseeritud
veeremi liikumisele bensiinimootorite jõul puudusid armeel diiselkütuse
transpodi, ladustamise ja tankimistehnika ning igasugune diiselkütusega
tegrlemise kogemus. Mereväel aga oli olukord vastupidine, tema tarbis
põhiliselt diiselkütust ja omas temaga tegelemiseks vajaliku tehnilise baasi ja kogemused. Seetõttu toodeti merejalaväele tarnitavad Shermanid diiselmootoritega. Ja kuna Nõukpgude Liidu tankipak oli
diislitega, siis talle saadetigi põhiliselt diiselmootoritega Shermanid.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline