"Tankid EKV-le"

[nokkloom]

Hmm, olen sattunud mitu korda erinevaid artikleid ja foorumeid lugedes peale asjale nimega "Norra tankitehing". Nii palju kui olen kuulnud pidid need olema Leo I-d Norrast? Aga mis sellest sai, kui sellele toetudes lükati tagasi Poola T-55-ed ja Rootsi Strv-d? Vajus unustusse?

[krijgsvolk]

Tead seda , meenub, kõneles mulle inimene, kes tunneb hästi meie noori ohvitsere, kes Soomes Santahaminas õppinud ja nemad tookord ca 10 a tagasi teadsid asjast öelda.
Olen kahjuks praktiliselt kogu selle jutu unutanud, aga huvitav, et mitte keegi ei taha asjast kõnelda, kas lugu oli siis niivõr räpane, et üldse päevavalgust ei kannata!?
Kurat, et ma seda rohkem tollal ei pärinud! Huvitav, et ka härradelt ohvitseridelt miskit läbi ei tilgu, kamina endistest ametnikets kõnelemata.

[hummel]

Norra tankitehingust olen kuulnud kõlakaid selliseid, et üks kõrge ohvitserihärra olla teinud ekv eelarve oma käskudega ringi, et tankipataljoni ostuks raha kokku saada. Võimalik, et see summa ka kokku saadi, kuid sinna ei olevat olnud planeeritud väljaõpet, varuosi jms. Samuti võib arvata, et selline asjale lähenemine ei meeldinud ministeeriumile mitte. Ja nii see jäigi.

Selline idee veel seoses soomustehnikaga, et brigaadile võiks äkki muretseda ersatsliikurid pealkirjaga MT-LB? On justkui mitteametlikest allikatest silma jäänud, et rootslased plaanivad need relvastusest välja arvata või on seda juba teinud. Mingi laeva/rongitäis veeti ka paar aastat tagasi Rootsist läbi Eesti Venemaale tagasi, kuid küllap miski 200-250 tk ikka alles on.
Lugesin kusagilt välja, et ühe eest tahetakse u 10 000 USD (maks 125 000 EEK), mis on kommiraha. Võrdluseks kasutatud UNIMOG maksab 500 000 EEK. Hollandi tehnika on küll veel odavam, kuid mitte nii hea läbivusega. Brigaadi max 200 MT-LB-d võiks maksta siis 25 milj EEK, mille eest saaks võrdlusena vaid kompanii jagu Sisu XA-180neid.
Oluline kõrvalkulu on, et RA kasutamiseks tuleks muretseda tänavasõiduks muidugi kummipatjadega roomikud, kuid neid läheb korraga vaja vaid väljaõppes olevale osale (1/3) ja küllap saaks Poolast vms kulumaterjalina. Probleeme võib pea 3 m laia ja parajat lärmi tegeva masinaga tekkida ka linnasõitudel, aga ega ei olegi vaja lahingsõidukitega niisama linna ronida. Inimestel kulub siiski ilmselt nii aastakene harjumiseks (enne, kui enam ei ehmatata, imestata ega näidata näpuga). Positiine oleks, et kaitseväe üldine maastikuline mobiilsus tõuseb, sest MT-LB on kuulu järgi hea läbivusega ja suhteliselt väikese erisurvega pinnasele. Relvastus on tal minimaalne, kuid siluett madal ja katuseluugist võib huvi korral tulistada näiteks CG-st või ehk isegi MILAN-ist.

[Kilo Tango]

Norra tankitehingust olen kuulnud kõlakaid selliseid, et üks kõrge ohvitserihärra olla teinud ekv eelarve oma käskudega ringi, et tankipataljoni ostuks raha kokku saada. Võimalik, et see summa ka kokku saadi, kuid sinna ei olevat olnud planeeritud väljaõpet, varuosi jms. Samuti võib arvata, et selline asjale lähenemine ei meeldinud ministeeriumile mitte. Ja nii see jäigi.

Selline idee veel seoses soomustehnikaga, et brigaadile võiks äkki muretseda ersatsliikurid pealkirjaga MT-LB? On justkui mitteametlikest allikatest silma jäänud, et rootslased plaanivad need relvastusest välja arvata või on seda juba teinud. Mingi laeva/rongitäis veeti ka paar aastat tagasi Rootsist läbi Eesti Venemaale tagasi, kuid küllap miski 200-250 tk ikka alles on.
Lugesin kusagilt välja, et ühe eest tahetakse u 10 000 USD (maks 125 000 EEK), mis on kommiraha. Võrdluseks kasutatud UNIMOG maksab 500 000 EEK. Hollandi tehnika on küll veel odavam, kuid mitte nii hea läbivusega. Brigaadi max 200 MT-LB-d võiks maksta siis 25 milj EEK, mille eest saaks võrdlusena vaid kompanii jagu Sisu XA-180neid.
Oluline kõrvalkulu on, et RA kasutamiseks tuleks muretseda tänavasõiduks muidugi kummipatjadega roomikud, kuid neid läheb korraga vaja vaid väljaõppes olevale osale (1/3) ja küllap saaks Poolast vms kulumaterjalina. Probleeme võib pea 3 m laia ja parajat lärmi tegeva masinaga tekkida ka linnasõitudel, aga ega ei olegi vaja lahingsõidukitega niisama linna ronida. Inimestel kulub siiski ilmselt nii aastakene harjumiseks (enne, kui enam ei ehmatata, imestata ega näidata näpuga). Positiine oleks, et kaitseväe üldine maastikuline mobiilsus tõuseb, sest MT-LB on kuulu järgi hea läbivusega ja suhteliselt väikese erisurvega pinnasele. Relvastus on tal minimaalne, kuid siluett madal ja katuseluugist võib huvi korral tulistada näiteks CG-st või ehk isegi MILAN-ist.

Mujal maailmas veetakse roomikutel soomustehnikat maanteed mööda ja linnas treileritega. Üks selliseid treilereid valmistav tehas on Eestis (teevad neid inglaste Chally2-tede jaoks.)

MT-LB on hea asi küll. Eriti kui teda kasutad sihtotstarbeliselt (moona vedamiseks)

[kangelaspioneer]

Venelastele meeldib MT-LB väga, nii jalaväes transportöörina tarvitamiseks, sellega igasuguste TT ja ÕT rakettide ringi sõidutamiseks kui suurtükkide lohistamiseks. 122 mm torud võiks meil ka vabalt nende asjade sabas rippuda.

[Lemet]

Venelastele meeldib MT-LB väga, nii jalaväes transportöörina tarvitamiseks, sellega igasuguste TT ja ÕT rakettide ringi sõidutamiseks kui suurtükkide lohistamiseks. 122 mm torud võiks meil ka vabalt nende asjade sabas rippuda.

Õndsal nõukogude ajal Kloogal baseerunud 120 mm tankitõrjesuurtükke olid just needsamad MTLBd plaanitud vedama. Siis kui must seal sellesama tuletoru komandöri koolitati. Elik siis 80-ndate keskpaiku.

[metsaline]

Kahjuks kipun arvama, et soomusega läheb samuti, nagu mereväega... Raha pannakse hakkama, aga reaalset tolku lahinguväljal hangitust ei oleks... Annaks taevas, et ma eksin...

[Tiam]

Kui MT-LBd tõesti nii odavalt liiguvad siis tasub nad ära krabada küll.MT-LB hange oleks siis samm, et muuta meie kergejalavägi mobiilsemaks ja veidi killu ja käsirelvade tule kindlamaks. MT-LB pidi olema ka suht lihtsa ehitusega- seega ideaalne vahend, et ravida KaMini roomikufoobiat ning EKV-le aimu anda, mida roomikmasinaga opereerimine logistiliselt ja tehniliselt endaga kaasa toob.

Samuti tasuks ehk vaadata Saksamaa poole, kus lähema 5-6 aasta jooksul Marderid Pumade vastu välja vahetatakse.
Marder oleks vaeses armees juba küllaltki arvestatav IFV- tulevikus võimalik ta umbes 250 000 USD eest per tükk kogu masina ulatuses 30mm BMP-3 pearelvale läbimatuks teha ning umbes 300 000-450 000 USD varustada 2 Spike-MR tankitõrjeraketiga ning 30mm suurtükiga (Iisraeli RCWS-30). Seega oleks tegemist investeeringuga, mida veel vähemalt 15-20 aastaks uuendustega arvestatava relvana hoida. Selline modulaarne uuendamine võimaldab kõik süsteemid kunagi tulevikus ka uuele ja moodsamale alusvankrile ümber tõsta.

Seega kui uus BTR-4 koos relvastusega on 1MLJ USD, siis modulaarselt uuendatud Marder 1 (100 000USD) koos RCWS 30(450 000USD- Iisraeli Rafael), keraamilise lisasoomusega (250 000USD- IBD Mexas või IBD AMAP-B) ja tulevikus ehk aktiivkaitsesüsteemiga (IBD AMAP-ADS pidavat efektiivselt kaitsma ka 30-125mm KE mürskute vastu ja hinnad algavad 250 000USD), tundub tunduvalt väga hea hinna-suutlikuse suhtega olevat. 90% lääne uue põlvkonna masinate suutlikusest tänapäeva Ida IFV/APC hinnaklassiga ehk 80-90% suutlikusest 1/3 hinnaga.

Kui me tormaks uusi jalaväelahingmasinaid ostma (arvatavasti midagi sellist tehakse ka ära- CV90?????) siiis saaks neid heal juhul Scoutsile (umbes 50-60tk). Kavalalt ise kombineerides ja algatusvõimet näidates ning tootesse ka ise lisandväärtust lisades saaks sama raha eest aga 150-180 masinat, mis on suhteliselt arvestatav tulejõud.

[hummel]

MT-LB pidi olema lihtne kasutada jah.
Täna sai nähtud MT-L masinat või mis ta ongi, mille veermik tundus 1:1 sama, mis MT-LB. Ja see näitas eeskujulikku läbivust võrreldes kõigi teiste soomukitega. Jõuvõtteid puude kallal muidugi ei tehtud, kuid igasugused augud, kraavid ja värgid ületas ta paindlikumalt, kui muu tehnika. Eks asi oli natuke kinni ka juhis, kuid ikkagi. Ainult veoratas ees on natuke madalal ja kipub mürtsuga vastu maad käima, kui on diagonaalne tõke. Pole siis ime, et venelased seda kiidavad. Aga kindlasti teine kiituse põhjus on ekspluatatsioonilihtsus, mis olla avaldunud nii Tšetšeenias, kui Gruusias.

[kaur3]

Lemet, kas tuleb tuttav pilt ette Pildil on grusiinid Augustisõjas.

[Lemet]

Midagi sarnast jah, maha arvata see, et meid soomuse pealt vene folkloori kõige valituma sõnavaraga maha peksti ja selgeks tehti, et terve mõistusega isend ikka pleki taga istub, mitte oma lihakeha vaenlasele ei promo.

[ennww]

MT-LB pidi olema lihtne kasutada jah.
Täna sai nähtud MT-L masinat või mis ta ongi, mille veermik tundus 1:1 sama, mis MT-LB. Ja see näitas eeskujulikku läbivust võrreldes kõigi teiste soomukitega.

NA kogemused MT-LBU peal (2C1 divisjoni tulejuhtimismasin). Natuke pikendatud baas ja suurem korpus kui tavasin on suhteliselt kerge ja laiema roomikuga kui näiteks BMP. Ühe suure diviisiõppuse ajal kui oli päris pikk marss maastikul, siis kohtades, kus T72-d j BMPd kippusid kinni jääma läksime meie küll probleemideta läbi.

Tehnikapoolelt JAMZ-diisel (MAZ/KRAZ) ei peaks probleeme valmistama. Nõrgem koht oli käigukast ja külgsidurid, mis vajasid pidevat hoolt ja reguleerimist.

[hummel]

http://www.milmac.se/index.php?page=mtlb-pbv-401&hl=usa

Et seltsimehed foorumlased - kellel rahakest üle jääb, võib Ruotsist ka endale kabrio-MT-LB soetada. Tundub, et on tsiviilkäibepädevaks tehtud ja ehk pole isegi sisseveoluba vaja. Seda tuleb muidugi lähemalt uurida. Ei tea, kas nad tsivilistidele mitte-kabrioid ka müüvad?

Minu tegelik mure on selles, et see masinapark tükeldatakse Rootsis igasugu firmade äride vahel ära ja lõpuks, kui meil peakski keegi tulema üllale ideele (kuidas võileivahinnaga võitmatu brigaadi 3 jalaväepataljoni ära soomustada + maastikuläbivaks muuta), on riigil järel vaid 50 tk, mida on ikka vähevõitu. 100-125 tk (u 15 milj EEK) oleks aga mõtekas miinimumtehing.


Selle kommiraha eest oleks aga tegemist kvanthüppega lahingüksuste soomustamises ja manöövrivõime tagamises. Ma saan aru, et need soomustraktorid on hooldamata ja erisisustuseta, kuid noh si** päev - kellele kurta? Kui ikka raha ei ole, ei saa ju paremat, aga peale laadungi kohaletoomist ja ladustamist saab otsast hakata ikka nokitsema ja väljaõppeks miinimumkoguse kasutusele võtta. Ega kastiauto ka parem pole. Kui rahalaev tuleb, saaks miski suurem Eesti firma endale hea tööotsa - mitukümmend masinat hooldada ja välja ehitada. Näiteks kompaniiülema masinale paar Harrist ja laud sisse vms.

[hillart]

... Et seltsimehed foorumlased - kellel rahakest üle jääb, võib Ruotsist ka endale kabrio-MT-LB soetada. Tundub, et on tsiviilkäibepädevaks tehtud ja ehk pole isegi sisseveoluba vaja. ...

Kui nüüd tiba lähimineviku mälestustes sobrada, siis tuleb meelde, et ca. 10-15 aastat tagasi veeti läbi Eesti kuhugile ka selliseid metsaveo tarbeks ümberehitatud BMP-sid. Võib-olla mõned isendid jäid meilegi paigale.
Sellised kenad tibukollased olid, nagu meie esimesed Mamba´d Afgaanis (kus need oma kauni värvusega alati ja igal pool elevust tekitasid) ja juhiluugi kohal asuva plekk-karbiga, millel 3 külge klaasitud olid. Noh, torni polnud kah muidugi.

See läheks muidugi väga hästi teemasse, aga toon nüüd välja veel ühe oma vana idee, missugune selle teema algusaegadel lausa tormilise mõnitamise ära teenis. Noh, see oli siis, kui lai foorumiüldsus kosmosetehnika radadel uimles ja arutlusväärseteks vaid tipptehnoloogiaid pidas. Paistab, et seltskond on oma aruteludes praeguseks hulga küpsemaks saanud ning ulmeuimast reaalsele Eestimaa pinnale tagasi laskunud ja ehk on ka sellel minu mõttel täna pisut parem vastuvõtt.
Toona rääkisin sellest, et siis pakkus meile Ukraina ju kah igasugu masinaid. Lausa poolmuidu. Olid seal nimestikus igasugu BTR-id j.m. Eriti meeldisid mulle sealsed BTR-40´ed (erinevad - nii kinnised, kui lahtised ja eriotstarbelised), mis kohe kindlasti kordades paremad transpordivahendid on, kui meie praegune tippsaavutus - nn. soomustatud UNIMOG. Mul oli muidugi selle masinamargiga seoses ka oma sõjaväelise erialaga seotud huvitatus. Nimelt nägin ma selles masinas ideaalset kompanii ja pataljoni taseme meditsiniteenistuse soomust (mida meil tänase päeva seisuga ei ole ja ei paista ka tulevat), mis ühtiks ka põhiüksuse tehnikaga.
Vaat, selle masinaga peaks EKV küll hakkama saama. Väga funktsionaalne ja tehniliselt ülilihtne ratastehnika, missuguse hooldamise ja pisiremondiga iga autojuhtki hakkama saaks.
Aga mis puutub selle masina edasiarendust, siis üks esimesi asju võiks olla mootori vahetus (nagu meil juba kogemust on ZIL-idega), siis ... jne. jne.
Viimase aja aruteludest kumab läbi ka tõsiasi, et nüüd hakatakse tasahilju juba omaks võtma ka tõdemust, et võib ikka küll esialgu kogemuste saamiseks ka tiba vanemaid masinaid muretseda. Eriti, kui nende saamiseks supersuuri summasid välja ei pea käima. Pealegi ei pea nende masinatega (BTR-40 ja 157, näiteks) kartma, et nende muretsemisega seoses peaks miskit erilist ja spetsiaalset erihooldus ja -remondivahendeid muretsema, missugused siis hiljem, kui miskit uuemat ja paremat olemas on, kasututeks osutuksid.
Sama jutt kehtiks ka roomiktehnika kohta.

Eks see nüüd üks ketserlik jutt oli (ikkagi juba oma 35-40 aastat vana mudel ja mis siis, et seda maailmas veel pruugitakse) ja loodan, et see laus ilkumiselainet esile ei kutsu. Muideks! Meiegi kasutasime 90-ndate esimesel poolel Vahipatis ju neid Rootsist abina saadud II MS aegseid 2 sillaga raudkarpe (ehitatud, nagu BTR-40´gi, veoauto baasil). Käras küll. Külm ja ebamugav, aga soomus oli ümber, liikus kärmelt ja teenindamine oli imelihtne. Rootslased tegid nendega, muideks, kuni 80-ndate lõpuni rahuvalvet. Ja peale seda need meile antigi. Meie ajateenijad roolisid ja putitasid. Said eduliselt hakkama. BTR-40 ja 157 aga on sellest mudelist ikka oma 15-20 aastat tehniliselt uuemad.
Ja kui lõpuks peaksid need ratastel soomuselukad meid ära tüütama, siis miks mitte - vanarauda või, mis praegu maailmas väga levinud äri on, kollektsionääridele ja militaarhuvilistele müüa. Igatahes ei jää ei EKV ega EV mitte ühegi kandi pealt kahjusse.

Miks see masin mulle nii mokka mööda on? Lihtne põhjus. Olen taolisega ise sõitnud ja selle maastikuläbivusest ning universaalsusest vaimustuses. Ja seda, muideks, tookord originaalmootori (!) ja sisseseadega. Hiljem aga, kui juba Jägalas Kalevi ÜJP-s olin, oli mul kah üks masin, mille baasil see BTR´gi tehtud oli, GAZ-63. Sedakorda ei olnud küll mina roolis, vaid võisin aukohal, kõrvalistmel, troonida, kuid masina omadused olid samad, kui neid BTR-40´gagi mäletasin.
Kui te seda aega mäletate, siis 15 aastat tagasi olid EKV üksused ka alaliselt erinevas astmes lahinguvalmiduses ja sellega seoses käis ikka kaunis pidevalt väljasõitudega seotud väljaõppetegevus. Masin aga sõitis ja oma 1,5 aasta jooksul, mil ta mu silma all oli, mingit erilist remonti ei vajanud (pisinokkimist ikka, kuid see oli nii vähetähtis).

On see OLEKSOLOOGIA, või mitte? Nii, et ärge marutama hakake.

[allatah]

Kui rääkida annetuste eest masinate ostmisest, siis kas ei ole mingi variant teha Kaitseliidule sihtotstarbelisi annetusi?
Kunagi on miskit sellist justkui meelde jäänud, et kui KLile annatus teha, siis võib sinna selgitusse kirjutada, et mis eesmärgil. Samas muul otstarbel seda uut KL kodukorda sirvides ei hakanud midagi selleteemalist silma.

Seal Rootslaste kodukal oli justkui kirjas, et neid on vaid 30tk, aga võibolla olid need 30tk veel "täisrelvastuses" ja lahjendatud versioone on rohkem.

Muidugi kui saaks näiteks ka väheke reklaami tehes kas ühele malevale või siis kogu KLile niipalju raha, et saaks neid masinaid osta vaid mõned, siis mida nendega teha? Peaks siis ikkagi ostma kogu pakkumisel oleva partii. Siis saaks vähemalt mitmes malevas mõned lahingüksused viia suures mahus või täielikult üle soomustamata veoautodest soomustatud roomiksõidukitele.
Ostes kogu partii võiks kindlasti ka alet küsida.

Muidugi eriti kehv variant oleks see, kui annetatud raha läheks lõpuks mingile muule hoopis teisele eesmärgile. Isegi kui see teine eesmärk oleks kah väga vajalik, tahaks siiski et annetused läheks teada eesmärgi peale.