see spetsiifiline lõhn midagi eriti head ei olnud
kungi sai ka Tapa ligidal mingis mahajäätud sõjaväeosas kolatud- sinna õmbruskonda oli veel paras hunnik siniste kahhelkividega paneelmajugi ehitatud ohvitseride jaoks
kasarmu oli päris suur ja mitme korrusega
mingid päris suured angaarid ja ärarapitud radarijaamad
midagi erilist ei leidnud ,vist dezurnoi po rote sildi ja paar veel paar väikest suveniiri
igal pool vedelesid õppe tankimiinid ja keegi oli vaskkaablit talvel väja keavanud ,kaevikut tähistasid ida meetri tagant tühjaksjoodud viinapudelid
ma usun et praegu on seal majad õhitud
tuusikud olid jah aga kunagi ei väinud teada kuhu see tuusik viib
a nu jevo nahhui sellisei tuusikuid ja organisatsiooni kes seda sundküüditamist toimetas
mulle meenub kuidas kunagi Sovetskis käis zampliit igal pool ringi ja päris moosise näoga soldatite käest et -kak zizn tovaris soldat-
üks kunstikalduvustega dembel tõmbas selle küsimuse peale pea õlgade vahele ,tegi väga hädise näo pähe ja teatas et -razve eto zizn tovarish major , sobaki nutse nas zivut-
selle peale jäi vennikese suu kinni ja kadus kiiresti oma kabinetti kirjutama aruannet järjekorde partiootilise kasvatustöö läbiviimisest
aga vennike demobiliseeriti millegi pärast enne õiget tähtaega -ta oli pidevalt haige väi teeskles haiget ja kapustinjari polügoonilt last ka suht ruttu jalga et tervis kehva
igaljuhul pärast polügooni teda enam näha polnud ja poliitzanjaatijet tegi meile zvoodukomandör (tervele divisjonile),ta oli nimelt komsomolisekretär