Peter Kranz ja Der Untergang
-
- Liige
- Postitusi: 1483
- Liitunud: 12 Juun, 2005 18:33
- Kontakt:
Peter Kranz ja Der Untergang
Ühes väljamaa saidis oli esitatud küsimus: kas tegemist on 12 aastase PK puhul(see poiss, kes 2 vene tanki hävitas ja Hitlerilt raudristi sai filmis) fiktiivse nimega või on see tegelane tõesti olemas olnud. Samuti tekkis huvi - mis võib olla olnud nende poiste saatus ja nimed, kes sellel haledal viimasel autasustamisel osalesid. Väljamaa saidil oli asi jäänud õhku rippuma -äkki teab keegi foorumlastest mingit suunda anda või omab täpsemat infot?
-
- Liige
- Postitusi: 433
- Liitunud: 15 Veebr, 2004 20:55
- Kontakt:
45a ju Hitler autasustas mingeid poisikesi. Äkki see kangelane kuulus ka nende hulka
Volksturmi ridades oli ju palju poisikesi, kes väga vapralt võitlesid.
Kõik selle nimel, et Aadu saaks paar päeva kauem elada

Volksturmi ridades oli ju palju poisikesi, kes väga vapralt võitlesid.
Kõik selle nimel, et Aadu saaks paar päeva kauem elada

Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
-
- Liige
- Postitusi: 1483
- Liitunud: 12 Juun, 2005 18:33
- Kontakt:
- starkatter
- Liige
- Postitusi: 309
- Liitunud: 06 Mär, 2005 13:49
- Kontakt:
Vaevalt nad just Aadu eksistentsi nimel vöitlesid.Pigem ikka teati milliste elajatega punaarmee näol tegu on.hugo1 kirjutas:45a ju Hitler autasustas mingeid poisikesi. Äkki see kangelane kuulus ka nende hulka![]()
Volksturmi ridades oli ju palju poisikesi, kes väga vapralt võitlesid.
Kõik selle nimel, et Aadu saaks paar päeva kauem elada
Nii noored, arvan, et neil ei ole veel välja kujunenud arusaami ja tõekspidmisi eluks. Ning nad olid käinud HJ. kus neile korralik ajuloputus tehti.Vaevalt nad just Aadu eksistentsi nimel vöitlesid.Pigem ikka teati milliste elajatega punaarmee näol tegu on.
Dokumentaal sarjadest olen näinud, kus nad on rääkinud, et neile öeldi, et vaenlane purustatakse Berliini väravas, pidage vastu(Hitleri imerelv).
Tihti pandi neid, mingit sildasid või muud strateegilisi punkte valvama ja jäeti lihtsalt maha. Samal ajal juhid ise põgenesid. Paljud sellised lapsed tapeti lihtsalt maha.
Muuseas, enamusest neist kasvas Hitleri režiimi tõsised vihkajad.
Neilt rööviti noorus ja lapsepõlv.
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Dokumentaalfilmis ma mäletan, et nad meenutasid, et nad uskusid võitu, kuni lõpuni välja.
Neile räägiti, et paari panzerfaustiga saab punaarmeed kinni hoida. Kus juures nad olevat olnud tihti hulljulged, noored ju.
Silmad olevat alles siis lahti läinud, kui rinne nendeni jõudis ja abi enam kusagilt tulemas ei olnud, kuid siis oli juba lootusetult hilja.
Vene ajal ilmus raamat Sild. Saksa kirjaniku kirjutatud, film vist ka selle järele tehtud..
Lugesin seda mitu aastat tagasi ei tea, kas tegu oli propaganda raamatuga, või tõsi.
Mäletan, et suhteliselt hästi kirjeldas sealseid sündmusi.
Teab keegi sellest täpsemalt rääkida
Neile räägiti, et paari panzerfaustiga saab punaarmeed kinni hoida. Kus juures nad olevat olnud tihti hulljulged, noored ju.
Silmad olevat alles siis lahti läinud, kui rinne nendeni jõudis ja abi enam kusagilt tulemas ei olnud, kuid siis oli juba lootusetult hilja.
Vene ajal ilmus raamat Sild. Saksa kirjaniku kirjutatud, film vist ka selle järele tehtud..
Lugesin seda mitu aastat tagasi ei tea, kas tegu oli propaganda raamatuga, või tõsi.

Mäletan, et suhteliselt hästi kirjeldas sealseid sündmusi.
Teab keegi sellest täpsemalt rääkida

Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
-
- Liige
- Postitusi: 1483
- Liitunud: 12 Juun, 2005 18:33
- Kontakt:
Nii Dieter Nolli "Die Abenteuer des Werner Holt" kui ka Manfred Gregori "Die Brücke"(film 1959) on tegelikust elust kirjutatud. Loomulikult on Brücke(Sild) pisut ehedam, sest ilmus läänetsoonis ja autor ise on peategelane. Paar aastat tagasi oli igastahes autor veel elavate kirjas ja andis mingile Briti telesaatele intervjuud. Nolli raamat Werneri seiklustest ilmus idatsoonis ja mõndagi tundub olevat ka kujundatud nõnda, et see lugu seal ilmuda saaks, kasvõi kogu teine osa Werneri ümberkasvamisest korralikuks kommunismiehitajaks.
Holti võib raamatukogudest ikka leida veel, ilmus XX sajandi raamatu sarjas 1968, Sild (ilmus vist 1960 e.k.) on rariteediks saanud, võib vaadata antikvariaatidesse, hiljuti avastasin ühest omakandi külaraamatukogust suht vähe loetud eksemplari. Omal on nad mul olemas. Samuti filmid nii üks kui teine olemas arvutikettal. Netist saab muidugi ka VHS või DVD tellida, mingil kombel aga ei taha need müügifirmad Eesti aadressi aktsepteerida, vähemalt minul oli nii.
Vastaseks kasvati ikka eeskätt sõjajärgse veenmistöö mõjulja antakse(anti) ka vastavaid intervjuusid. Mul on Saksa veteranidega niii mõnigi kokkupuude olnud ja üks lugu on see, mida nad räägivad üldsusele, teine see, kui oled nendega jutule saanud ja nad ära jagavad, et sa nende inffi kurjasti ei kasuta.
Holti võib raamatukogudest ikka leida veel, ilmus XX sajandi raamatu sarjas 1968, Sild (ilmus vist 1960 e.k.) on rariteediks saanud, võib vaadata antikvariaatidesse, hiljuti avastasin ühest omakandi külaraamatukogust suht vähe loetud eksemplari. Omal on nad mul olemas. Samuti filmid nii üks kui teine olemas arvutikettal. Netist saab muidugi ka VHS või DVD tellida, mingil kombel aga ei taha need müügifirmad Eesti aadressi aktsepteerida, vähemalt minul oli nii.
Vastaseks kasvati ikka eeskätt sõjajärgse veenmistöö mõjulja antakse(anti) ka vastavaid intervjuusid. Mul on Saksa veteranidega niii mõnigi kokkupuude olnud ja üks lugu on see, mida nad räägivad üldsusele, teine see, kui oled nendega jutule saanud ja nad ära jagavad, et sa nende inffi kurjasti ei kasuta.

Sillas(raamatus, mis Eestis stagna ajal ilmus), oli lõik, kui õieti mäletan, kus ameeriklased keeldusid poisikestega sõdimast. Imestan, et selline lõik külma sõja ajal avalikustati. Näidata kapitaliste inimlikust küljest, igaljuhul raamat oli hea.
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Sõja lõppfaasis ,kui madin käis juba Saksamaa pinnal , võitlesid poisikesed minu arust oma rahva ja kodumaa , mitte Aadu eest. Pooled olid ju selged -omad ja vaenlased. Ja poisse on sõda ja lahingud oma maagias hoidnud vast aegade algusest peale. Kogu see ajuloputuse jura ja reziimi poolt varastatud lapsepõlv on möga ja hilisem leelotamine. Hale on tõesti vaadata neid dokumentaalfilmides soiguvaid ätte ,kes oma "purustatud või röövitud" noorust taga nutavad. 70 aasta jooksul pioneerideks olnud pole nagu hädakisa tõstnud? Tollesama raamatu "Sild" autor jagab oma mälestusi ka ühes sellistest filmidest. Kogu raamatu sisu on väljamõeldis ja süüdistus kasarmeeritud Saksamaale. Relvade alla läheb terve klassitäis poisse , inimlikud ameeriklased jne. Tõsielus oli see aga kolme poisi ( hitlerjugendi ) poolisiklik initsiatiiv -autor ise kaasa ei läinud ja peale rinde üleminekut nägi oma hukkunud koolivenna surnukeha. Oligi moos.
Nolli raamat -Werner Holtist aga on puhtal kujul Ida Saksa vaimus terase karastamine. Kel tahtmine seda raamatut lugeda , soovitan ainult esimest osa.
Nolli raamat -Werner Holtist aga on puhtal kujul Ida Saksa vaimus terase karastamine. Kel tahtmine seda raamatut lugeda , soovitan ainult esimest osa.
-
- Liige
- Postitusi: 1483
- Liitunud: 12 Juun, 2005 18:33
- Kontakt:
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot] ja 2 külalist