Militaartehnilised kurioosumid...

[Karuke]

Eks see ikka mingi agendirelv ole ja too koolitatakse välja seda kasutama.

Võibolla, kuid ei tahaks hästi uskuda.
Tegu on ju ikkagi nähtava, liiatigi sümboolikat kandva aksessuaariga.
Ja on kerge arvata, et selline relv ei ole eriti suure tulejõuga, ei tee vastast kindla peale võitlusvõimetuks kuid on lärmakas ja ebatäpne.
Ilmselt on see rihmapannal siiski tulihingelise militaristi omaalgatuslik "täiustus" ...

[onu juulius]

Meenus, et olen midagi sarnast ühes filmis näinud

http://www.youtube.com/watch?v=jts0xxg7P8I

[Satakas]

mulle on juba üle 10 aasta valmistanud peavalu küsimus, mismoodi sellel sexmachine'il padrunid trumlitest rauda jõuavad

[Soobel]

Äkki on sellel padrunijuha?

[Kilo Tango]

Äkki on sellel padrunijuha?

[Karuke]

Üks vahva, ma ütleks prohvetlik riistapuu inglise konstruktorilt.
Tankett “Praying Mantis” ehk siis maakeeli “palvetaja” (selline troopiline ritsikas)
Projekti autoriks on keegi mr Tapp ja patenteeritud on see aastal 1937.

Kõigest 1,2 meetrit kõrge tankett võinuks lahinguväljal suurepäraselt maskeeruda ja vastase tankitõrjemeestel oleks teda madala silueti tõttu ka üpris raske tabada.
Kuid “Palvetaja” trumbiks oli tema hüdrauliliselt tõstetav kuulipildujatorn.
Ehk siis kogu selle masina korpust oli võimalik roomikute suhtes vertikaalselt püsti tõusta ja laskur sai vastast tulistada tervelt 8 meetri kõrguselt.
See muidugi jätnuks vastase sõjameestele üpris vähe võimalust varjuda.
Põhilised tehnilised andmed:

Laius 1,8 m
Kõrgus 1,2 / 8,6 (?)
Pikkus 4,5
Kaal 5,2 t
Mootor Ford V-8 85hj
Relvastus 7,6 mm Bren kuulipilduja

Esimese prototüübi meeskonnas oli vaid üks inimene. Nii keeruka seadme teenindamiseks oli seda aga ilmsesti vähe. Masin kõikus ja õõtsus, oli raskesti juhitav – ja Briti relvajõud lükkasid projekti tagasi.
Leiutajamees ei jätnud aga jonni ja nii valmiski 1943 a teine prototüüp mida juhtis juba kaks inimest.
Kuid ka see masin ei leidnud otsustajameeste juures toetust.
1944 projekt suleti ja ainuke allesjäänud eksemplar rändas Bovingtoni muuseumi kus seda praegugi näha saab.
Selle viguri katsetamise kohta on olemas ka video nii, et pole pikemalt vaja siin seletada

http://www.youtube.com/watch?v=umbpabDnSNE

video alguses on ühe veoka katsetamine, tankett tuleb pärast seda

[asjaajaja]

Need tänapäeva laste hulgas nii populaarsed roboti ja auto ristsugutised, ehk transformerid on sellele aparaadile kahtlaselt sarnased...

[wudu]

Need tänapäeva laste hulgas nii populaarsed roboti ja auto ristsugutised, ehk transformerid on sellele aparaadile kahtlaselt sarnased...

Nagu öeldakse, et kõik uus on ammu unustatud vana

[vk1]

8 meetri asemel võiks olla vast 8 jalga?

[T-62]

Pildi järgi tundub, et meeter on õigem, jalg on enam-vähem 30cm ja x8
ega see masin siis 1,5m pikkune olnud.

[Karuke]

http://fotoarmor.narod.ru/parad_02.htm
Üks tore riistapuu.

„2Б1 Ока“ ehk siis 420 mm iseliikuv miinipilduja.
Sümpaatne selline monstrum.

Meeskond :7 inimest Laskeolukorras ja 1 mees liikumisel (ülejäänud meeskonna jaoks oli eraldi soomustransportöör)
Kaal : 55, 5 tonni
Kaliiber : 420 mm
Sileraudse raua pikkus 20 m
Laskekaugus kuni 25 km „hariliku“( aga arvestage, et see on miinipilduja) ja kuni 50 km „aktiivse“ reaktiivmiiniga...
Ja ühe miini kaal ca 600 – 700 kg
Laskekiirus 1 lask = 5 min.
Jõuallikaks tanki T- 10 12-silindriline ja 750hj diiselmootor ...
Liikumiskiirus maastikul kuni 30 km/h

„Toru“ projekteeriti „Kolomenski erikonstrueerimisbüroos“ 1950-ndate aastate keskel.
Lähteulesandeks oli – konstrueerida mobiilne vahend „taktikalise“ tuumarelva kohaletoimetamiseks.
(Tol ajal olid otsustamas-konstrueerimas veel vana kooli mehed ja veidrat raketiasjandust eriti tõsiselt ei võetud)
Alusvankri projekteeris ja valmistas „Kirovi Tehas“ Leningradis, suure saladuskatte all (projekt nr 273).
Paraku „elulooma“ sellest toredast riistapuust ei saanud. Nimelt oli tagasilöök lasu sooritamisel nii võimas, et üle viiekümne tonni kaaluv masin paiskus paar meetrit kõrvale, purunes raua tõstemehhanism ja isegi käiguosa sai kannatada.
Ka olnud relva laadimine tülikas ja aeganõudev (huvitav teada, et tuumarelvadega kiirtuld anda kavatseti)
Masin saadeti tagasi tehasesse parandamisele-täiustamisele.
Kuid...
Vahepeal jõudis kätte aasta 1957 ja mõistagi tõusid raketitööstuse aktsiad pärast Sputniku lendu otseses mõttes taevani.
Ebaõnnestunud hiigelmiinipilduja projekt pandi lihtviisiliselt kinni.
Aga teatavat tulu sellest masinast nõukogude armee ikkagi sai – nimelt veeti see kasutuks osutunud agregaat kui propagandistlik butafooria nüüd Punase Väljaku paraadile...
Kokku ehitati 4 sellist masinat.
Tänini on säilinud üks eksemplar Peterburi suurtükiväe muuseumis
http://images.google.com/images?hl=et&q ... a=N&tab=wi

[Kilo Tango]

Ka olnud relva laadimine tülikas ja aeganõudev (huvitav teada, et tuumarelvadega kiirtuld anda kavatseti)

A mis seal tülikat. Redelit mööda kribinal-krabinal toru otsa juurde, mürsk vupsti sisse ja kõrvad kinni katta.

[asjaajaja]

Ka olnud relva laadimine tülikas ja aeganõudev (huvitav teada, et tuumarelvadega kiirtuld anda kavatseti)

A mis seal tülikat. Redelit mööda kribinal-krabinal toru otsa juurde, mürsk vupsti sisse ja kõrvad kinni katta.

Tülikas oligi just see, et pärast igat lasku tuli redel uuesti toru najale püsti ajada. Enne kulus jupp aega selle otsimise peale kah...

[vk1]

Pildi järgi tundub, et meeter on õigem, jalg on enam-vähem 30cm ja x8
ega see masin siis 1,5m pikkune olnud.

Universal Carrier - see alusvanker, on 3.6m. pikk. No ei näe ma sealt seda 8 meetrist kõrgust

[Kilo Tango]

Ka olnud relva laadimine tülikas ja aeganõudev (huvitav teada, et tuumarelvadega kiirtuld anda kavatseti)

A mis seal tülikat. Redelit mööda kribinal-krabinal toru otsa juurde, mürsk vupsti sisse ja kõrvad kinni katta.

Tülikas oligi just see, et pärast igat lasku tuli redel uuesti toru najale püsti ajada. Enne kulus jupp aega selle otsimise peale kah...

Tõsi ta on. Lisaks võis laadija redelist erinevate ballistiliste omaduste tõttu maanduda teise põõsasse. Muidugi alati saab võtta uue laadija. Redeliga on raskem ...