Hammaste tervishoiust keskajal

[Lemet]

Ikka netist. Kus allikaks oli märgitud Encyclopaedia Britannica, 1961. Kui kreeka/Roomat silmas pead, siis võta järjest tolleaegsete inimeste sünni-surmadaatumid lahti.

[medal]

Ka minu toodud andmed Kreeka-Rooma kohta on Britannicast.

Eks need tuntud antiikaja inimesed kujutasid endast ühiskondlikku eliiti, kes sai enesele võimaldada paremaid ja ka turvalisemaid (kuigi keisreid löödi üksteise järel maha nagu konveieriliinil) elutingimusi. Pealegi jõuti kõrgetele ametikohtadele küllaltki küpses eas, mistõttu on loogiline, et tuntud isikute hulgas on rohkem neid, kes selle 28-aasta piiri ületasid.

[Lemet]

Õige, Corvus, De Omnibus Dubitantum...filosofia vsjotaki...
Minugi jaoks mõistetamatu vahe, aga kui ma ei eksi, siis vist oli kuskil rootsude ajaloomuusreumis ka mingi taoline plaat üleval. Aga mürki ei võta...

[wudu]

Roomas ja Kreekas arvatakse inimeste keskmiseks elueaks olnud 28 aastat.

Kas mitte Spartas ei olnud nii, et mehed võisid naise võtta kuskil 30 aastaselt?
Ning spartalased olid aktiivses reservis kuni 60 eluaastani.

[medal]

Kas mitte Spartas ei olnud nii, et mehed võisid naise võtta kuskil 30 aastaselt?

Just.

[Lemet]

Sestap nad siis ilmselt välja suridki...teisest ilmast see naisevõtt tubli tükk tööd...ja see marginaalne vähemus, kes kolmekümneni välja vedas, ei jõudnud piisavalt sugu teha

[wudu]

No aga kui 60 eluaastani oldi aktiivses reservis siis pidi see 60 aastane olema ikka heas vormis, et lahinguvarustuses võis lahingust osa võtta. Ning kui oli selline tava või seadus, siis pidi ikka neid kah päris kõvasti olema, kes 60 välja vedasid.
Ja ega see odakandija mingi poisikese moodi kah välja ei näe


Ja see 60 eluaastani aktiivses reservis olemine oleks enamvähem sama kui meil tõstetaks pensioniiga 135 eluaastani 60 jagatud 28 võrdub 2. 14. Ja nüüd 63 korda 2,14 võrdub 134 koma millegiga, ümmardades 135

[Lemet]

Huvitav, aga kustkohast see 28 aastat üldse välja on võetud? Kas juba tollal peeti ka sündide-surmade arvet ja eksisteerisid hingekirjad, mis seda kõike kajastasid. Ja mis meieni välja jõudnud. Ning järeldusi lubavad teha. Või on ikkagi tegu suures jaos spekulatsioonidega?

Paleodemograafiliste arvutuste kohaselt oli kivikirst- ja varastesse tarandkalmetesse (noorem pronksiaeg) maetud inimeste keskmine eluiga meil siin Jonathan Kalmani järgi 20–25 aasta piires...

Objektiivselt tuleks siis nentida, et maetute keskmine vanus oli selline. Mitte aga tolleaegsete inimeste keskmine vanus. Sündimisel surnud, metsloomade poolt õnneks võetud etc ei ole ju arvestatud. ..

Voltaire oli vist see, kelle sõnul on ajaloo näol tegu kokkulepitud fiktsiooniga. Seda nii-öelda kokkuvõtteks.

[Luuraja]

Roomas ja Kreekas arvatakse inimeste keskmiseks elueaks olnud 28 aastat.

Kas mitte Spartas ei olnud nii, et mehed võisid naise võtta kuskil 30 aastaselt?
Ning spartalased olid aktiivses reservis kuni 60 eluaastani.

Spartiaatide puhul oli tegemist spetsiaalselt sõdalasteks kasvatatud, tulest, veest ja vasktorudest läbi käinud tegelastega. Nõrgad rookis sellest seltskonnast välja ränk kasvatus ja pidev madistamine. Kes oli ellu jäänud, suutis suure tõenäosusega 60-selt kilpi ja oda kanda. Ja 30-selt edasi anda parimad geenid.

[Jaanus2]

On leitud, et hambad olid seda paremas korras, mida rohkem söödi liha. Tärklisest tekib suus suhkur ja edasi juba hambaaugud. Vaestel põllumeestel ei olnud asi kiita.

[Luuraja]

Asi hakkab pisut teemaväliseks minema, aga üks küsimus Corvusele: kui palju võis Sparta ühiskonnas protsentuaalselt olla perioikoisid ja kui palju heloote?

Jälle teema juurde tulles - unustame ära sellise üsna imetabase aine, nagu mesilaste toodetud taruvaik. Olen ise õige mitu hambavalu ja kurguvalu just selle loodusliku antibiootikumi ja immuunsüsteemi tugevdava olluse abil välja ravinud. Iseasi mõistagi, millal inimloom seda mee kõrval tarvitama õppis.

[Lemet]

Corvus, vast viitsid selle eelmisel poognal oleva jutu maakeelde ümber panna?

[Luuraja]

Sekundeerin Lemetile. Oleks hea tõesti, jälle jupike eestikeelset tõsiajaloolist kirjandust juures.

[Sollmann]

On leitud, et hambad olid seda paremas korras, mida rohkem söödi liha. Tärklisest tekib suus suhkur ja edasi juba hambaaugud. Vaestel põllumeestel ei olnud asi kiita.

Pigem on ühekülgne toit see mis hambaid lagundab, e siis vajalike ainete suur puudujääk.
Süües liiga palju lihatoite, jäävad omastamata jällegi vitamiinid, mineraalid jmt kasulikud t.ained.

[Shiim]

Tegelikult on ka toitumissagedus mõjutajaks. Kusjuures ei pidavat olema suurt vahet, kui palju suhkrut või liha tarbida, kui režiimi järgida.
Hambaarst rääkis mulle, et täiesti vabalt võib teha katse - aasta jooksul hambaid mitte pesta, kuid toituda ainult kolm korda päevas - söömise vaheaegadel aga mitte midagi näksida ning ka mitte juua jooke, mis sisaldavad energiat - mahla, piima, kohvi, teed - ühesõnaga - janu jook on vesi! Kui sellist režiimi järgida, ei lase hammastele moodustuv loomulik kaitsekiht kaariesel tekkida ning hambad peaks elu lõpuni terved olema, isegi kui neid mitte pesta - kui süüa liiga tihti, ei jõua aga kaitsekiht tekkida ja tulevad augud.
Seda võiks meeles pidada ka sõdurid, kes tihtipeale postil, patrullis jne. pähkleid, rosinaid jne näkitsevad - parem on kogu see kraam korraga keresse keerata, hambad püsivad kauem terved!
Oluline on ka hambaid mitte pesta või kui soovite - söega nühkida peale sööki - eriti peale happeliste toitude (õunad, tsitruselised jne - nende puhul soovitati pidada vahet vähemalt kaks tundi) söömist, sest hambavaap on siis nõrgem. Seetõttu tuleks ka hommikuti hambaid pesta enne sööki.