Viktoriin

[Lemet]

Jep, Viin on õige ja aeg oli kah 1912-1913, kui va Vunts seal tsaarivalitsuse eest redutas ning Aadu vähekindlustatute varjupaigas aega veetis. Küsi siis.

[Toddie]

Taaskord üks lihtsam küsimus. Liigume ajas tagasi Vabadussõja radadele.

Teatavasti asus Briti laevastik 1918. detsembrikuul Tallinna poole teele kaks korda. Esimene kord ei õnnestunud ja teise korra õnnestumise üheks tagajaks oli üks Vabadussõja alguses alles kuulsust koguv oluline figuur.

KÜSIMUS: Mis juhtus Briti laevastikuga esimesel korral ja kes oli see eestlasest tegelane, kes "vastutas" selle eest, et laevastik ikka lõpuks Tallinnani jõudis.

[Toddie]

Just nii, HMS Cassandra sõitis miinile ja läks põhja, mille peale kogu eskaader otsa ringi keeras ja Kopenhaagenisse tossutas. Sinu kord.

[Some]

Viktoriin paistab olevat soiku jäänud, pisuke lihtne ergutusküsimus uueks alustuseks - milline riik kandis 2.maailmasõjas kõige suuremaid tsiviilkaotusi?

[Lemet]

Absoluutarvudes või suhtes elanike arvuga?

[onemanband]

Absoluutarvu kohta pole küsimustki... Protsentuaalselt ma kardan et Kreeka?

[Some]

Tegelikult mõtlesin ma just absoluutarvult Ma arvan et enamik vastaks selle küsimuse esimese ropsuga valesti

[kobra]

protsentuaalselt peaks olema Poola ja ma kardan, et absoluutarvudes ka.

[Lemet]

Hiina peaks olema ligi 16 miljoniga. Poolal oli "vaid" kaks ja pool miljonit. Statistika...

[Some]

Hiina on jah õige vastus, küsi miskit põnevat.

[Lemet]

Küsiks siis midagi lihtsat...1936 aastal said omavahel kokku Mihhail Tuhhatševski, Carl Gustav Mannerheim, Henri Petain ja Gerd von Runstedt. Kus ja mis puhul?

[Lemet]

Tegu oli impeeriumi pealinnaga. Aga millise...?

[Lemet]

Ei mitte...sündmusega oli kõige otsesemalt seotud veel üks härrasmees, kes oli juba kaheteistkümnendast eluaastast mereväes teenistust alustanud. See peaks nüüd küll otse tõeni juhatama.

[aurik]

hähh, George V matus

[Lemet]

Nii oli. Küsi.