http://www.army-guide.com/eng/article/article_1406.htmlThe JUMPER system contains eight canistered missiles and one integrated command and control unit that are arranged in each JUMPER 3X3 hive. Overall dimensions are: 1.4X1.4X2m. The system requires no operating crew and no special launching platform. Pinpoint accuracy and short time of flight make the JUMPER a perfect solution for the autonomous fire support to the Ground Forces.
The missile is 1800 mm long, has a diameter of 150 mm, and weighs 63 kg. The missile is equipped with a GPS/INS and 4 steering fins at its tail. In addition, the missile can home to a laser designation. The JUMPER system provides the maneuvering force commander with autonomous, immediate, and precise fire – regardless of weather and visibility conditions.
Netfires
Viimasele kirjale lisaks natuke Iisraeli JUMPER'ist.
http://en.wikipedia.org/wiki/XM501_Non- ... ram_statusMay 2009 - Captive flight test clears way for over-water flights to test capability against small boats.[8]
Vimase klibaka jätkuks.
http://uudised.err.ee/index.php?06185420Kindralleitnant Ants Laaneots ütleb, et juhul kui Venemaa ehitab endale neli sellist laeva, mahutab neile terve merejalaväe brigaadi. Meie jaoks tähendab see rannavalve ülesehitamise vajadust.
http://www.defense-update.com/products/ ... 41009.htmlThe XM-501 Non Line Of Sight Launch System (NLOS-LS) will begin fielding with the first Brigade Combat Team in 2011.
The U.S. Army's Non Line-of-Sight Launch System's (NLOS-LS) Precision Attack Missile failed to hit its target four out of six times during recent testing, according to a testing document.
The NLOS-LS Precision Attack Missiles (PAM) are slated to cost $466,000 apiece in 2011, according to budget documents submitted to Congress Feb. 1.

http://defensenews.com/story.php?i=4509667&c=AME&s=LANAn ongoing Army precision munitions portfolio review is looking at scaling back the final number of PAM missiles purchased and possibly launching a new program to develop a cheaper alternative weapon.
Ega jah, oleks meil siin nii rahaga nii priisata:
http://armchairgeneralist.typepad.com/m ... rfare.html
http://armchairgeneralist.typepad.com/m ... rfare.html
a five-foot long rocket that is intended to put a 12-pound warhead on a moving target up to 40 kilometers away, cost $466,000 per missile. Now if the Army buys a lot more, the price might go down to $304,000 per missile. Is that insane or what? ...
...In comparison, the Multiple Launch Rocket System will cost you $100,000 for 80 kilometers range. An Excalibur guided artillery round will cost you $48,000 per munition. So who was smoking dope when they approved the NLOS-LS?
Eks evolutsioonil ole oma hind. Tänasel päeval võib see hinnalipik ka jänkid ohhetama panema, kuid vbl juba 5 a pärast on teised numbrid küljes. Loodetavast aitavad Ränioru mehed kaasa 
MLRS/Excaliburi ning NLOS-LS'i võrdlus ei ole selles suhtes aus, sest viimane peab tabama liikuvat sihtmärki, kuid teised mitte. See on oluline vahe. Võib esitada retoorilise küsimuse, et mitu Excaliburi mürsku on vaja 1 liikuva tanki hävitamiseks?

MLRS/Excaliburi ning NLOS-LS'i võrdlus ei ole selles suhtes aus, sest viimane peab tabama liikuvat sihtmärki, kuid teised mitte. See on oluline vahe. Võib esitada retoorilise küsimuse, et mitu Excaliburi mürsku on vaja 1 liikuva tanki hävitamiseks?
Qtec, kui oskaksin arvutada, siis annaks täpse numbri teada. Kõik sõltub kindlasti sihtmärgi liikumise kiirusest ja liikumise nurgast. Pakun välja numbri 3

http://en.wikipedia.org/wiki/M982_ExcaliburThe "smart" round is expected to have a range of approximately 40 to 57 km depending on configuration with a circular error probable (CEP) of around 10 m. The extended range is achieved through the use of folding glide fins, which allow the projectile to glide from the top of a ballistic arc towards the target. The accuracy is achieved through the use of a GPS guidance system. In contrast, standard U.S. 155 mm shells have a CEP of 200 to 300 m at moderate ranges
3 oleks suurepärane tulemus:) Paarsada sellist meil Eestis koos oskusliku kasutusega - annaks sõjaväljal juba arvestatava tulemuse. Samas poleks kõigel sellele sugugi mitte niiväga üle mõistuse kõrge hinnasilt. Umbes nii $50 000 x 200 = $10 000 000 ehk u. 100 miljonit krooni. Eks muidugi on ka mõningad pidevad väiksemad lisakulutused väljaõppest tulenevalt. Aga võimekus hävitada suurusjärgus 40 km eemal u. 70 tanki jt soomukeid - oleks kõva samm edasi meie tankitõrje võimekuses.
Viimati muutis Qtec, 26 Veebr, 2010 11:56, muudetud 2 korda kokku.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10213
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Ei maksa unustada, et meie vastane on eelkõige massiline. St võimekus hävitada 20 km tagant mõned tankid ei ole lahingutegevuses määrav.
Meie vastaseks ei ole ümber lõkke istuvad taliibid, keda UAV välja luurab ning üks mürsk hävitab. Selles mõttes oleks meil rohkem vaja W48 mürske.
Pigem oleks Excaliburil roll vastase komandopunktide ja muu sellise high-value punktmärkide hävitamisel. Kuna vastane liigub kolonnis ja suurte jõududega, panustaks mina pigem suurtükiväe kobarmoona/RAM moona, tulejuhtimisse/sidesse KÕIKIDEL tasemetel ja liikuva lahingu taktikasse. Kui sa avastad kolonni, mis koosneb 120 tankist, siis mida annab meile näiteks 3 Excaliburit? Noh, hävitamine 3 tanki ja kolonn sõidab edasi.
Vastase komandöritank erineb tavatankist ainult ühe raadioantenni poolest, ma poleks nii kindel, et me suudame selle välja raalida. Pealegi nad liiguvad ju.
Aga kui kuskile pannakse liiga kauaks püsti brigaadi sidesõlm, signint peilib selle välja....ja seal on Excalibur abiks!
Massilise vastase jaoks on vaja eelkõige erinevat kobarmoona.
Muide Afganistanis käinud räägivad mida - meie miinipildurid lasevad märksa täpsemalt kui nt inglased. Viimased arvavad, et suure impeeriumi kaardiväelaste lasud tabavad iseenesest. Suurtükiväe lahinglaskmised on seni näidanud, et Eesti suurtükimeeste CEP mahub poole väiksemasse ringi kui ülalkirjeldatud ameeriklaste oma. Tulejuhtide ja arvutajate kvaliteedi küsimus.
Meie vastaseks ei ole ümber lõkke istuvad taliibid, keda UAV välja luurab ning üks mürsk hävitab. Selles mõttes oleks meil rohkem vaja W48 mürske.

Pigem oleks Excaliburil roll vastase komandopunktide ja muu sellise high-value punktmärkide hävitamisel. Kuna vastane liigub kolonnis ja suurte jõududega, panustaks mina pigem suurtükiväe kobarmoona/RAM moona, tulejuhtimisse/sidesse KÕIKIDEL tasemetel ja liikuva lahingu taktikasse. Kui sa avastad kolonni, mis koosneb 120 tankist, siis mida annab meile näiteks 3 Excaliburit? Noh, hävitamine 3 tanki ja kolonn sõidab edasi.
Vastase komandöritank erineb tavatankist ainult ühe raadioantenni poolest, ma poleks nii kindel, et me suudame selle välja raalida. Pealegi nad liiguvad ju.
Aga kui kuskile pannakse liiga kauaks püsti brigaadi sidesõlm, signint peilib selle välja....ja seal on Excalibur abiks!
Massilise vastase jaoks on vaja eelkõige erinevat kobarmoona.
Muide Afganistanis käinud räägivad mida - meie miinipildurid lasevad märksa täpsemalt kui nt inglased. Viimased arvavad, et suure impeeriumi kaardiväelaste lasud tabavad iseenesest. Suurtükiväe lahinglaskmised on seni näidanud, et Eesti suurtükimeeste CEP mahub poole väiksemasse ringi kui ülalkirjeldatud ameeriklaste oma. Tulejuhtide ja arvutajate kvaliteedi küsimus.
Viimati muutis Kapten Trumm, 26 Veebr, 2010 14:16, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Suurtükiväes lasebki üldjuhul vähemalt terve rühm korraga (so. 4 relva meitel).Kilo Tango kirjutas:3 eeldab ilmselt, et need laengud lastakse välja korraga. Järjestikuste laengute korral on tulemus ennustamatu.
Excalibur block I peaks olema HE - katsetustel saadi täpsus 4 m sihtmärgist 92 % tõenäosusega. 155 mm HE mürsk ei vaja otsetabamust tanki hävitamiseks.
Block II on DPICM - kobarmoon. Eeldan et suurenenud täpsusest tulenevalt saab paiske kõrgus madalamale tuua ja seega oleks hajuvus tavalisest DPICM moonast väiksem.
Ajateenistuses sai huvi pärast arvutatud mitu DPICM mürsku tulenevalt hajuvusest oleks vaja 1 tanki kindla peale hävitamiseks.
Võttes hajuvuseks d=50 m saame ca 2000 m2 ala ja kui üks mürsk sisaldab 63 bombleti, teeb see tiheduseks ca 1 bombleti iga 32 m2 kohta. Võttes tanki pindalaks 10 m2 ja hävitamiseks vaja olevate tabamuste arvu 4(et tabada kas meeskonna- või mootoriruumi), saame et tanki hävitamiseks oleks vaja viia tihedus 2,5 m2-ni bombleti kohta. Seega oleks vaja 13 mürsku.
Kui viia bombletite hajumine näiteks 25 m peale tulenevalt madalamast paiskekõrgusest saaksime ühe mürsuga tiheduseks ca 1 bombleti iga 8 m2 kohta ja 4 mürsuga 1 bombleti iga 2 m2 kohta.
Ma arvan, et USA sõjapidamise seisukohast ei ole õigus võrdsustada NLOS-LS'i ja suurtükiväe üksusi. Esimene pidi minema Brigate Combat Teamide relvastusse, kus on juba olemas suurtükiväepataljon. Ma spekuleerin, et Netfiresi produktist tekitataks sinna suurtükiväepataljoni üks patarei või sarnaselt teistele üksikkompaniidele eraldi kompanii. Nagu näiteks TT-kompanii.
Ise ootan huviga juutide Jumperi hinnasilti ning NLOS-LS'i uusi lahendusi.
Ise ootan huviga juutide Jumperi hinnasilti ning NLOS-LS'i uusi lahendusi.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: pikk ja 2 külalist