Ei usu eriti, et midagi silindrisse sattus. Pealegi teeks see seibike seal lihtsalt natuke tilinat-klõbinat. Antud juhul liikusid mõtted esimese ehmatusega juba kepsu murdumise suunas.toivo129 kirjutas:Esimese hooga pakuks, et mingi võõrkeha oli silindrisse sattunud. seda on juhtunud küll, et mingi väike mutter või seibike kukub silindrisse. alguses koliseb ja siis lööb selle kolvi sisse kinni ja kolin kaob. Aga see klobin nagu oleks midagi karterisse kukkunud...?
Autotehnikateema
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Nuh, mehed väsind või on lihtsalt sõnatud või ei vaevu iga tühja-tähja peale kommenteerida.
Igasugusest pooliku kepsu kolinast või muust sarnasest võib ainult unistada, selle tunneb alles teisel korral ära
Omal korra õnnestunud pooliku kolvi ja pooliku sõrmega koju välja venitada, ega muud müra tõesti üle selle ei kuule. Ja tahe peab tugev olema, et mitte ise mootorit seisma panna.
Igasugusest pooliku kepsu kolinast või muust sarnasest võib ainult unistada, selle tunneb alles teisel korral ära
Omal korra õnnestunud pooliku kolvi ja pooliku sõrmega koju välja venitada, ega muud müra tõesti üle selle ei kuule. Ja tahe peab tugev olema, et mitte ise mootorit seisma panna.Pika käiamise ja igasugu abiagregaatide mahamonteerimise, tuppa uurimisele vedamise ja tagasipanekuga, samuti ümber nulli kõikuva õhutempertatuuriga oli kogu lugu ilmselt seotud küllT-62 kirjutas:Kas kolina võis põhjustada pikka käiamise ja proovimisega õli sisse sattunud A-76 või kogunisti kallis Aй-93
Nagu ma aru sain oli mootor juba piisavalt suure töökogemusega.
OK, annan veel ühe vihje: kui me selle koliseva mootori ka sealsamas maha oleks võtnud ja laua peal viimase pulgakeseni laiali lammutanud, oleks tulnud ta sama targalt kokku tagasi panna, kolistajat leidmata.Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Ei,mina pole mingist jäätükist ja kolinaga kukkumisest rääkinud.Vaid sellest,et õhupuhastaja kaane vale asendi tõttu sissetulev niiske ja külm õhk karburaatori jäässe tõmbab ja segu koostis on vale niikaua kuni mootor kohapeal käies nii soojaks läks,et karburaator üles sulas.
See oli ju žiguli tüüpviga.Teadmatule oli see absurdne selle poolest,et kui masin enam edasi ei läinud ja seisma jätsid - oli mõne minutiga karburaator ise üles sulanud, viga kadunud ja said jälle sõita.
See oli ju žiguli tüüpviga.Teadmatule oli see absurdne selle poolest,et kui masin enam edasi ei läinud ja seisma jätsid - oli mõne minutiga karburaator ise üles sulanud, viga kadunud ja said jälle sõita.
Ja just nii arvatavasti oligi! Selline suurem tükk ei tundu nagu jah reaalne, aga paremat seletust juhtunule ka pole. Ükski eluaegne žigulimees ei osanud algul loole lahendust pakkuda, aga paar kuud hiljem töö juures üks inseneriharidusega (endine peainsener) inimene selle versiooni välja käis, oli kunagi ammu korra samasugusest loost kuulnud. Pealegi, igati loogiline põhjus ju. Mõni "kork" (karpa, jagaja, bensupump) oli vahepeal tõesti maas, mis sealt sisse tuiskas... kurat seda teab. Samuti sai ju mittekäivituvat mootorit starteriga ikka mehiselt ringi kedratud, aku käis vahepeal mitu korda toas laadimises. Ja kui lõpuks mootor käima läks, siis seesama jäätükk seal kuskil koliseski. Mootor soojenes, tükk sulas väiksemaks ja ka kolin jäi väiksemaks. Lõpuks kukkus klobinal ühest kohast teise, võimalik, et keti juurest. Sulas ära, see väheke vett auras õli seest minema ja kogu lugu. Sest mootori sees teadupärast üleliigseid osi ei ole ja kui oleks tõesti miskit kuskilt küljest ära tulnud, oleks see ka edaspidi mootori töös mingeid häireid põhjustanud.EOD kirjutas:Et siis mootorisse oli tekkinud jää, mis hiljem ära sulas?
Õhust jää metallpindadele muidugi sublimeerub, kuid nii suur tükk, et hirmsasti kolisema hakkaks, pole küll reaalne. Või oli mingi kork maas ja lumi tuiskas mootoriruumi - sulas - vesi valgus sisse - jäätus?
P.S. Lihtsalt kaks viga, lühises jagaja ja jäätükk mootoris, langesid juhuslikult kokku. Iseenesest üks ei põhjustaks teist, aga jällegi, omakorda rea tingimuste kokku langedes on seegi võimalik. Kui peale ühe juba niigi mitte just sageli esineva vea kõrvaldamist ilmnes teine, veelgi harvemini esinev, see ajaski segadusse.
Viimati muutis Manurhin, 27 Veebr, 2010 8:46, muudetud 2 korda kokku.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Teanretti kirjutas: See oli ju žiguli tüüpviga.Teadmatule oli see absurdne selle poolest,et kui masin enam edasi ei läinud ja seisma jätsid - oli mõne minutiga karburaator ise üles sulanud, viga kadunud ja said jälle sõita.
. Selle vastu aitab, kui õhupuhastaja kaas õigel ajal talveasendisse keerata ja väljalaskekollektorilt sooja õhu võtmise voolik paika panna. 
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Loodetavasti pole keegi mu peale väga pahane, kui kohe järgmise probleemi läbi hammustada annan. Omamoodi naljakas lugu ka.
Aeg: kuskil 1987-1988.
Tehnika: ZIL 130 kumera kastiga kallaja.
Mu vanematel oli tol ajal peedipõld ühe majandi juures. Kes toda aega mäletavad, need teavad. Sügisel maksis majand saagi eest üsna head raha, aga see-eest tuli ka suvi otsa terve perega töötada. Peetide ja nende lehtede veoks oli hea, kui oma transport olemas oli. No ja siis paps orgunniski oma töö juurest meile ühe ZIL-i rimaka koos juhiga. Mina olin vast nii 7-8 aastane. Sai selle ZIL-iga siis nii peete kui peedilehti tubli tosin kilomeetrit eemale lauda juurde kärutatud, mina olin n.ö. ekspediitor või reisisaatja, jummala äge ju, saab zilliga sõita! Ja siis ühe koormaga poole tee peal tegi mootor törts-törts-plärts, plötplötplöt... Jõudu enam pole. Sohver lammutas tükk aega kapoti all, ei midagi targemat. Ja siis järsku tuli mul (kui autojuhi pojal) idee: "Onu, aga äkki hoopis.......?" Ja oligi! Mis siis oli? Vea kõrvaldamiseks kulus vast napp 10 minutit. Kui sedagi.
Aeg: kuskil 1987-1988.
Tehnika: ZIL 130 kumera kastiga kallaja.
Mu vanematel oli tol ajal peedipõld ühe majandi juures. Kes toda aega mäletavad, need teavad. Sügisel maksis majand saagi eest üsna head raha, aga see-eest tuli ka suvi otsa terve perega töötada. Peetide ja nende lehtede veoks oli hea, kui oma transport olemas oli. No ja siis paps orgunniski oma töö juurest meile ühe ZIL-i rimaka koos juhiga. Mina olin vast nii 7-8 aastane. Sai selle ZIL-iga siis nii peete kui peedilehti tubli tosin kilomeetrit eemale lauda juurde kärutatud, mina olin n.ö. ekspediitor või reisisaatja, jummala äge ju, saab zilliga sõita! Ja siis ühe koormaga poole tee peal tegi mootor törts-törts-plärts, plötplötplöt... Jõudu enam pole. Sohver lammutas tükk aega kapoti all, ei midagi targemat. Ja siis järsku tuli mul (kui autojuhi pojal) idee: "Onu, aga äkki hoopis.......?" Ja oligi! Mis siis oli? Vea kõrvaldamiseks kulus vast napp 10 minutit. Kui sedagi.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: ziim ja 2 külalist