Eurocopter töötas välja oluliselt vaiksemad kopterilabad

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 10213
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

mell kirjutas:kui juba kopterite teema on siis,mis värk selle K50 ja 52-ga on,et labasid kaks korrust on?ma loodan et ma siin nyyd sõda lahti ei hõõru aga oleks meeldiv kaasvõitlejate arvamust kuulda, kumb siis ikkagi paremaks loetakse ,kas K50 või AH-64.
Kaks rootorit on selle pärast, et tegemist on kontraroteeruvate rootoritega, mistõttu puudub vajadus sabarootori järele.

Kopteri paremust ei näita mitte see, mismoodi see kontseptuaalselt üles on ehitatud, vaid selle reaalne lahinguvõimekus ja selles on Apache kindlalt parem. Kontraroteeruvate rootorite häda on selles, et rootorivõlli otsa ei saa panna mingit vaatlusseadet nagu Apachel (saab aga see on väga komplitseeritud ning selline vaatlusseade saab olla piiratud võimalustega). See tähendab, et vaatluse sooritamiseks peab kopter tõusma kerega varjest kõrgemale, mis muudab selle kohe märklauaks.

Üldiselt on levinud seisukoht, et kontraroteeruvate rootoritega kopterid taluvad tulistamist paremini, kuna neid ei ohusta sabapoomi murdumine ja sabarootori purunemine. Teisalt on ka sellel skeemil oma puudused (keeruline hooldus, nõuded rootorivõllide materjalile on väga kõrged). Lennuvahendi disainimine on üks suur kompromisside otsimine.

Mina isiklikult pean ründekoptereid nišitäitjateks ning ei usu, et EKV peaks neid kunagi soetama. Kopterite suurim puudus on nende ebamõistlikult kõrged omamiskulud. Lennata on vaja palju ja lennutund on kallis. Hooldus on keerukas ja kallis. Hoolduspersonali välja õpetamine on aeganõudev ja kallis. Lendurite väljaõpe on kallis. Jne., jne, jne.
mell
Uudistaja
Postitusi: 28
Liitunud: 24 Jaan, 2008 10:51
Kontakt:

Postitus Postitas mell »

tänud.midagi sellist ma lootsingi kuulda.
Kasutaja avatar
Hydrazine
Liige
Postitusi: 1182
Liitunud: 17 Mär, 2008 11:12
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Hydrazine »

Mis seis meil on kopteritega? Kas robinsonidest edasi ka jõuame? Ründekopter on päris valus asi, küsige rätipeadelt kui kahtlete.
Kasutaja avatar
Soobel
Liige
Postitusi: 2292
Liitunud: 30 Dets, 2004 12:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Soobel »

Mida põnevat meil oleks ründekopterga teha üldse, siin metsasel tasasel maastikul? Mida vaenlasel siin teha oleks? Reljeefi, mille taha peituda, praktiliselt ei ole, et sihtmärke peab otsima kõrgemal lennates, samal ajal võib võda olla täis kaitseväelasi, õhutõrjerelvad õieli?
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
Kasutaja avatar
Hydrazine
Liige
Postitusi: 1182
Liitunud: 17 Mär, 2008 11:12
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Hydrazine »

Muide, robinsoniga olen ise lennanud, piloodil oli ca 90 lennutundi täis ja käsi värises, soomlane. Natsa ehmatas küll kui turbulents tuli ootamatult, deem, robinsoni-sugust aparaati peaks ikka kergem taluda olema.
Kasutaja avatar
Gideonic
Liige
Postitusi: 5589
Liitunud: 14 Aug, 2008 14:19
Kontakt:

Postitus Postitas Gideonic »

Ei tasu unustada, et AH-64 Apache'e on mitmeid erinevaid versioone. Praegu ollakse AH64D Block II mis on ikka väga kaugel esialgsest AH-64A'st. Lisatud on terve hunniku võimalusi (vaatlusseadmete, piloodi kiivri vaatenurgaga sünkroniseeritud kuulipilduja jms.
Näiteks "lõua-all" asuv "Arrowhead" (öö)vaatlus ja sihtimissüsteem:

Pilt

ja Kilo-Tango poolt mainitud rootori kohal asuv Longbow radar:

Pilt
Pilt

Selliste süsteemide võimekus Venemaa poolt on minuteada kehvake. Näiteks Türgi kopterihankel (mille nad kaotasid Agusta A129'le) osalemisel, olid vastavad süsteemid Ka-52 peale ehitatud ja paigaldatud Iisreali firmade poolt. Venelased ise kommenteerisid, et need on liiga kallid ja nende peagi tootmisse minevale mudelile seetõttu paigaldama ei hakata.

Pöördudes tagasi Apache'i juurde tasub mainida, et paraku lisab kogu see Longbow versiooni nänn ka omajagu raskust. Lisaks igasugustele muudele täiustustele tahetakse selle murega toime tulla , hetkel väljatöötamises oleva Block III'es:
The empty weight of the Apache A model is 10,267 pounds, compared to the 11,800-pound D-model Longbow Apache; the heavier Apache carries significantly improved targeting and sensing capabilities but lacks the transmission-to-power ratio and hard-landing ability of the A model. The Block III Apache is being engineered such that an advanced, high-tech aircraft at the weight of the D model can have the power, performance and landing abilities of an original A model Apache.
http://www.defense-aerospace.com/articl ... ities.html

Lisaks uuemale käigu-ülekandele paigutatakse ka komposiitmaterjalidest rootor, mis peaks taluma märgatavalt rohkem stressi.

siin täpsemalt blokkidest, et näidata, et plaanitakse ikka väga palju võimekusi lisada:

Pilt

Lühidalt, venelastel on minuteada ka Block II võimekuseni ikka jupp maad veel (seoses sensorite ja elektroonika ja muuga) rääkimata siis Block III'est. Topeltrootor või mootori võimsus on tõesti küllaltki sekundaarsed näitajad tänapäeva kopeterite juures. Apache'i arendamise ja selle seisukorra kohta on näiteks siin ülevaade:

http://www.defenseindustrydaily.com/apa ... ned-02480/
Lemet
Liige
Postitusi: 20795
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Postitus Postitas Lemet »

Hydrazine kirjutas:Muide, robinsoniga olen ise lennanud, piloodil oli ca 90 lennutundi täis ja käsi värises, soomlane. Natsa ehmatas küll kui turbulents tuli ootamatult, deem, robinsoni-sugust aparaati peaks ikka kergem taluda olema.
Robinsoni pilotaažitehnikast- öeldakse, et kes Robinsoniga lennata suudab, suudab lennata ka külililükatud tuuleveskiga. Pidada olema üks nõudlikumaid helikoptereid maailmas.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 10213
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

Lemet kirjutas:
Hydrazine kirjutas:Muide, robinsoniga olen ise lennanud, piloodil oli ca 90 lennutundi täis ja käsi värises, soomlane. Natsa ehmatas küll kui turbulents tuli ootamatult, deem, robinsoni-sugust aparaati peaks ikka kergem taluda olema.
Robinsoni pilotaažitehnikast- öeldakse, et kes Robinsoniga lennata suudab, suudab lennata ka külililükatud tuuleveskiga. Pidada olema üks nõudlikumaid helikoptereid maailmas.
See on nüüd küll kunstiline liialdus. Siiski on tõsiasi see, et (kui mu mälu mind ei peta) Robinsoni gaasikäepidet väänatakse vastupidiselt kõigil muudel masinatel levinud suunale. S.o kui mootorrattal ja kõigil teistel väikekopteritel näiteks tuleb gaasi juurde siis kui käepidet väänatakse enda poole, siis Robinsonil võtab selline liigutus collectivel (ei seisa mul meeles, kuidas seda junni maakeeli nimetati) hoopis gaasi maha. Sellest on ka olnud tingitud mitmed õnnetused nimetet masinataga.
mell
Uudistaja
Postitusi: 28
Liitunud: 24 Jaan, 2008 10:51
Kontakt:

Postitus Postitas mell »

mul yks tuttav käis lennukolletsis.Ja väidupüha paaril oli robinson näitusel esindatud.Ja tema ytles ka et ,kes ennem robinsoniga lennanud pole keerab selle kohe kyliti.nagu ma aru sain siis robinsoniga õhkutõustes tuleb juhtkang vasakule suunata.vähemalt,need olid tema väited.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Hydrazine kirjutas:Mis seis meil on kopteritega? Kas robinsonidest edasi ka jõuame? Ründekopter on päris valus asi, küsige rätipeadelt kui kahtlete.
Eestis on seis selline, et sõjalise kaitse 10 aastases arengukavas aetakse rahvale lihtsalt mulli - seal on sõnaselgelt kirjas, et lähitulevikus pole ründekopterite võimekus Eestile jõukohane.

Tegelikult on see pooltõde, sest ründekopter varieerub ikka väga suures ulatuses. Näiteks Saksamaa kasutas (ja kasutab ka praegu) sellist kergemat aparaati nimega Bo-105P (aka PAH-1), mis on relvastatud HOT TT rakettidega ja mille veoruumis asub rakettide varu. Laseb torud tühjaks, maadub suvalisele lagendikule, meeskond lükkab uued raketid torusse ja läheb uuesti.

Kas see on ründekopter? Minuarust on, kui rikas riik Saksamaa kavatses nendega külma sõja tippajal vene tanke peatada.

Edasi - neid koptereid müüd peale renoveerimist näiteks sellise vaesele riigile nagu Albaania, 12 kopterit hinnaga 10 miljonit eurot (koos renoveerimise ja moderniseerimisega), siis 19 miljonit Eesti krooni tükist.
Meie oleme rikkad ja ostame 700 milli eest kolm Augustat. Need kopterid on siin foorumis ka jutuks olnud seoses Bundeswehri vanavara müügiga.

Seega pole mõtet avalikkust eksitada - lihtsad ründekopterid on Eestile jõukohased nii osta kui pidada. Kas neile taktikalist rakendust on, on iseasi, kuid SKAK väidab justnimelt, et on ÜLEJÕUKÄIVAD. Ma arvan, et 30 aastat vana Mi-8 on palju kulukam pidada.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
nokkloom
Liige
Postitusi: 251
Liitunud: 03 Nov, 2008 20:38
Kontakt:

Postitus Postitas nokkloom »

Ennem ründehelikoptereid võiksid ikka omad hävitajad olemas olla. Sellisel juhul võib neile elueaks anda pikema aja kui esimene päev.
vikko
Uudistaja
Postitusi: 13
Liitunud: 20 Mai, 2009 3:40
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Postitus Postitas vikko »

..Lisaks on mingi järgmise generatsiooni longbow gunneritel live feed oma spetsiaalsetelt UAV'delt.
Lugedes Ed Macy "Apache'i", on seal vägagi kirjas mida tähendavad inglaste natuke võimsamad rolls-royce mootorid võrreldes ameeriklaste praeguse D mudeli omadega. Sest näiteks see ongi üks põhjuseid miks usa ei saa afghanistanis oma longbowdel FCR'e kasutada, sest too ei saaks lihtsalt maast lahtigi.
Põhjusena tõid viimased vähemalt seal raamatus muidugi selle, et Afghanistanis ju tanke pole ning seda polegi vaja- aga reaalselt kasutasid inglased seda igapäevaselt navigeerimisel. liivatormide puhul jms. Samuti on näiteks selle piloodi FLIR (PNVS) kasutamise puhul see häda, et kuna vaatlusseade asub piloodist jämedalt 2m eespool ning selle pilt kuvatakse vaid ühele silmale, on selle kasutamine reaalses elus vägagi komplitseeritud ning üsnagi õõvastav kogemus.
Ja selle sama autori väidetel on draakoni taltsutamisel iga väike asi vägagi tähtis:)
ja btw, kui praegusel longbow'l on day tv'l 400x zoom, siis mis tasemele see järgmiseks korraks viiakse?
Kellel on huvi võin raamatut lugeda anda:)
vk1
Liige
Postitusi: 1669
Liitunud: 02 Juul, 2007 22:18
Asukoht: tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas vk1 »

Kapten Trumm kirjutas:
Hydrazine kirjutas:Mis seis meil on kopteritega? Kas robinsonidest edasi ka jõuame? Ründekopter on päris valus asi, küsige rätipeadelt kui kahtlete.
Eestis on seis selline, et sõjalise kaitse 10 aastases arengukavas aetakse rahvale lihtsalt mulli - seal on sõnaselgelt kirjas, et lähitulevikus pole ründekopterite võimekus Eestile jõukohane.

Tegelikult on see pooltõde, sest ründekopter varieerub ikka väga suures ulatuses. Näiteks Saksamaa kasutas (ja kasutab ka praegu) sellist kergemat aparaati nimega Bo-105P (aka PAH-1), mis on relvastatud HOT TT rakettidega ja mille veoruumis asub rakettide varu. Laseb torud tühjaks, maadub suvalisele lagendikule, meeskond lükkab uued raketid torusse ja läheb uuesti.

Kas see on ründekopter? Minuarust on, kui rikas riik Saksamaa kavatses nendega külma sõja tippajal vene tanke peatada.

Edasi - neid koptereid müüd peale renoveerimist näiteks sellise vaesele riigile nagu Albaania, 12 kopterit hinnaga 10 miljonit eurot (koos renoveerimise ja moderniseerimisega), siis 19 miljonit Eesti krooni tükist.
Meie oleme rikkad ja ostame 700 milli eest kolm Augustat. Need kopterid on siin foorumis ka jutuks olnud seoses Bundeswehri vanavara müügiga.

Seega pole mõtet avalikkust eksitada - lihtsad ründekopterid on Eestile jõukohased nii osta kui pidada. Kas neile taktikalist rakendust on, on iseasi, kuid SKAK väidab justnimelt, et on ÜLEJÕUKÄIVAD. Ma arvan, et 30 aastat vana Mi-8 on palju kulukam pidada.
närides tähte, BO-105 jms. oli ikka TT-kopter, mitte ründekopter. Nimigi PAH-1 (PanzerAbwehr-Hubschrauber). Tegemist rohkem jeebile pandud Milani hingesugulasega, kui AH-sarja masinaga . (AH-Attack Helicopter).

Vahe peaks olema lihtsalt selles, et esimene ei ületa rindejoont, teine läheb teatud tingimustel Punahordi jahtima.

tähenärimine. :D

Kuid nagu Trumm juba ütles, on need masinad meile ka suht jõukohased, ka utility-lendudeks peaks ta olema suht võrdväärne A-139-ga
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline