Venemaa paigutab Eesti piiri äärde raketid

[Kapten Trumm]

Kui natuke loogikat ilmutada, siis passiivradari kasutamine eeldab triangulatsiooni - üksik seade suudab määrata kiirgusallika asimuudi, kuid ei suuda määrata kaugust (sest ta ei tea kiirguse parameetreid). Ehk asukoha määramiseks on vaja vähemalt kahte seadet ja andmeid neide asukoha kohta. Seetõttu on nende kasutamine kohmakas ja võimalik üksnes maismaaradarite puhul.

Passiivradareid kasutatakse sekundaarsena - näiteks radarihoiatussüsteemidena, kuid need vajavad tugevat kiirgust. Ja ka seal on kauguse määramine väga primitiivne - harilikult 2 või 3 astmeline ja seda saab teha üksnes teadaolevate parameetritega radarite puhul.

http://www.omnipol.cz/OMNI2224/VERAE_leaflet.pdf

[hummel]

Mina saan sellest Iskanderite värgist aru nii, et venelased kavatsevad vahetada ilmselt lähiajal välja Lugas raketibrigaadis asuvad 18 Totškat. Kui järele mõelda, siis saaks neidki kasutada Eesti vastu praegu, kuigi mitte nii edukalt, sest lennukaugus on vaid 120 või 180 km.
Kui nüüd Peipsi tagant mõõtma hakata, siis otse Luga linnast vanemat tüüpi raketiga otse Eestisse välja ei lase ja uuemaga on võimalik tabada vaid napilt-napilt Tartut või Jõhvit (Narvat vaevalt lastakse).
Loomulikult saab tuua raketiüksuse mööda teid piirile lähemale, ehk näiteks Slantsõ juurde (rännak 120 km). Ma arvan, et see rännak võtaks koos laskevalmiduse saavutamisega (u 20 min alates rännaku lõpetamisest) max 3-4 h ja eelnev sebimine linnakus veel tunnikese või paar.
Siis 4-6 h peale vilet peaks asi ants olema ja Slantsõs alt mõõdetuna peaks vanema tüübi raketi ulatusse jääma Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Enamus Tartumaast ja Lääne-Virumaast. Kui võtta aga uuem rakett, siis lisanduksid Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa, Järvamaa, suurem osa Viljandimaast, pool Harjumaad (Tallinnast itta) ja väiksem osa Raplamaast. Mis tüüpi raketid Lugas täpsemalt paiknevad, ei ole au teada.

Kui vaagida võimalikke sihtmärke ja mõelda Gruusia asjadest, siis need võiksid olla minu arvates esmalt kindlasti primaarne (Kellavere) ja võimalusel ka sekundaarne õhuseire, sõjaväelinnakud ja -laokompleksid. Tegevuse arenedes (kui staabid ja logistika suudetakse linnakuist maastikule viia) vast ka brigaadi taseme juhtpunktid ja tagalakeskused. Lisaks võidakse segaduse tekitamiseks pommitada strateegilise tähtsusega tsiviilobjekte nagu näiteks mõni sild või elektrijaam.
Kassettpeaga rakett peaks interneti andmetel pudenema õhus osadeks ja katma 7 ha, kuna kildrakett peaks plahvatama 20 m maapinnast ja purustama 3 ha.

Iskanderite lennukaugus on muidugi Totška-U-st 3x suurem jne.


Kui hakata mõtlema, siis vägede põhiline kaitse selliste rakettide vastu oleks mobiilsus, kiirus ja paindlikkus kriisisituatsioonis reageerimisel. Maastikul asuvat juhtimispunkti on hulga raskem määratleda ja sihtida, kui linnakus paiknevat staabihoonet, mille koordinaadi võivad olla juba praegu andmebaasi toksitud. Ma arvan, et naabrite ebaharilikest kavatsustest saaksime aimu üsna varsti peale nende väljasõitu Lugast, kui nad suunduksid otse meie piiri poole ja see annaks juba teatud põhjust ärevuseks.
Nüüd tekiks huvitav küsimus, et mida küll edasi teha

[kaur3]

hummel kirjutas:

Nüüd tekiks huvitav küsimus, et mida küll edasi teha

hummel, see asjaolu, et vastasel on olemas raketid, mida siia kanti pillutada, ei ole ju mingi uudis. Iskanderid on nüüd lihtsalt Totškadest pikema haardega. Ma ei hakka meelde tuletama mõni aeg tagasi foorumisse saadetud RAND'i meeste lugu sellest kuidas Hiina saaks Taiwani Scudidega spämmida, sest Trumm saab jälle peavalu Sellise võimaliku raketilöögi peale oleks pidanud vist EKJ algusest peale mõtlema. Trumm proovis eelmisel leheküljel vastata Sinu küsimusele, kuid tema lahendusel on jällegi üks teine nõrk koht - diversioon ja sabotaaž, sest käputäis lennukeid on ühes kohas. Trumm, palun, teie kaitsekõne aeg

[tommy]

Nüüd tekiks huvitav küsimus, et mida küll edasi teha

Miks räägitakse siin ja mujal viisil, nagu alustaksid Iskanderid meie poole lendu täiesti suvalisel hetkel täiesti tavalisel päeval....
On ju selge, et igasugune taktikaliste maa-maa tüüp rakettide Eesti vastu kasutamine võib aset leida otsese sõjalise konflikti korral...
Mis tähendab, sellele eelneb poliitiliste suhete järsk halvenemine, mitmesugused provokatsioonid, diplomaatiliste suhete katkestamine, katse kehtestada blokaad...ühesõnaga nn. sõjaohu tekkimine...
Mis eeldab, et ka meie pool on astutud teatud vajalikud sammud,....armee viimine kõrgendatud lahinguvalmidusse, eriolukorra kehtestamine, osaline või täielik mobilisatsioon....jne.
Pidevalt võib kohata juttu, "et koondame jah kaitseväe ühte-kahte linnakusse. Seda kergem neid purustada..."
Mõtlevale inimesele peaks ju selge olema, et sõjaohu tekkides on armee ammu juba linnakud maha jätnud ja võtnud sisse varjatud positsioonid maastikul, linnades,....kus iganes....

Mis vahe on et Iskander, olles pikema lennukaugusega kui Totška, suudab katta pea kogu meie territooriumi...
Kas enne polnud see saavutatav õhujõududega......

[Brigadir]

Aga millised on passiivradar eelised aktiivradari ees ja vastupidi.Sellest olen aru saanud passiiv radar ise ei kiirga ja püüab ainult kiirgavaid kehasi.Miks siis ei võiks olla väljas ainult passiivradarite peal ,enamuse maailma riikide relvastusest olevatest radaritest moodustavad ikkagi aktiivradarid?

Aktiivradari eelis on "näha" kõike, mis liigub. Ärge võtke liiga tõsiselt jutte "stealth"-tehnoloogiast. Teatud tingimustel on võimalik ka neid näha, küsimus on loomulikult taustmüras, aga ka kasutatavast lainepikkusest.

Teine aktiivradari eelis on täpsus: kauguse, kõrguse (ja kiiruse) kõrvalekalded tegelikkusest tekivad ainult atmosfäärinähtustest. Nagu teame, ei eksisteeri looduses sirgjoont, isegi valguskiir paindub, aga selliseid kõrvalekaldeid saab kompenseerida matemaatiliselt.

Passiivradari eelis on tema "nähtamatus" ehk siis selle olemasolu reedab pigem visuaalne või inimluure, kui et temast kiirguvad elektromagnetlained.

Passiivradari teine eelis on, et ta ei näe mitte lihtsalt rauatükki, nagu aktiivradar, vaid loeb objekti "sõrmejälge" või siis vähemalt nägu. Ehk siis piisava info olemasolul võib öelda millega tegu. Iga tänapäevane lennumasin kiirgab midagi: raadiosaatjad, andmeside, pardaradar...

Nüüd miinustest: aktiivradar ehk tegelikult ainus radar (Radio Detection and Ranging) reedab oma asuoha hetkega, alates sisselülitamisest. Võimalik on teatud sektorites kiirgus välja lülitada, aga see tähendab ka vastava sektori "pimedaks" jäämist. Teine miinus on suhteliselt lihtne summutamine ehk segamine. Mida lähemal segaja radarile, seda efektiivsem see on. Kasutatakse erinevaid vastumeetmeid, aga maailmas vaevalt leidub lukku, mida lahti muukida pole võimalik. Igal inimmõistusega loodud meetmele on võimalik leida vastumeede.

Passiivradari triangulatsiooni põhimõte tähendab teatud piiranguid täpsuse osas. Rääkides maapeal asuvatest "radaritest", millest enne juttu: mida lähemal on jälgitav objekt horisondile, seda ebatäpsemaks muutub täpse 3D asukoha määramine.

Omad eelised ja puudused on veel omakorda infrapuna- ja optilistel sensoritel. Ehk siis kokkuvõtvalt, täiusliku pildi saab kõiki nimetatud sensoreid kombineerides. Kapten Trumm ja teised lennundushuvilised võiksid ehk "Rafaeli" näitel sellised ühendatud võimekusi kirjeldada.

Veel paremal juhul tuleks need sensorid ja radarid paigutada lendavale platformile, see võimaldab parimat võimalikku mobiilsust ja ka maastikuvormide kaitsvat efekti vähendada. Lendavast platformist on veel parem satelliit, aga kui palju riike seda enale lubada võivad...

[Kapten Trumm]

Mõtlevale inimesele peaks ju selge olema, et sõjaohu tekkides on armee ammu juba linnakud maha jätnud ja võtnud sisse varjatud positsioonid maastikul, linnades,....kus iganes....

Mis vahe on et Iskander, olles pikema lennukaugusega kui Totška, suudab katta pea kogu meie territooriumi...
Kas enne polnud see saavutatav õhujõududega......

Maailmas on piisavalt hoiatavaid juhtumeid, kus olukord on pööranud äkki hapuks ja kus munadeta riigijuhid on lootnud, et midagi vast ei juhtu või pauk läheb neist mööda. Kõikidel juhtumitel ei saanud rünnatav pool teha praktiliselt mingeid ettevalmistusi. Ja miks te arvate, et meie poliitikutel (või meie suurtel vendadel, ilma kelleta on meie nishiarmee peagi lahinguvõimetu) tol hetkel neid mune rohkem on?

Seda enam, et Eesti poliitiline eliit alates Pätsu ajast pole olnud mitte looja ja võitleja, vaid oludega leppija, kohanduja ja muganduja. Kahjuks.

Loeme need näited siis ette
1. 2008 Gruusia - mis hakkas juhtuma peale Tsinvali operatsiooni-Misha läks afääri peale välja ja olukorras, kus sõda oli kindel, ei teinud sõjaks ettevalmistusi (lootis ei tea mille peale), venelased lajatasid vastu ja üsna kiirelt olid kellad majas.
2. 1990 Iraagi tungimine Kuveiti - Iraagi väed olid ammu piirile koondada, kuid Kuveidi juhtkond tegeles soovmõtlemisega ja lootis, et sõda ei tule. Iraak lajatas ja riik vallutati päevaga.
3. 1973 Yom Kippuri sõda (Egiptuse invasioon Siinaile). Sellele eelnes 1970-1972 "kurnamissõda" - de facto olid Iisrael ja Egiptus sõjas, kuid....omegi algas sõda äkki, kuna Iisrael ei jõudnud neid aastaid oma armeed valmis hoida.

Niiet neid juhtumeid on küllalt, kus "oleks pidanud" aga ei olnud.

[Kapten Trumm]

hummel kirjutas:

Nüüd tekiks huvitav küsimus, et mida küll edasi teha

hummel, see asjaolu, et vastasel on olemas raketid, mida siia kanti pillutada, ei ole ju mingi uudis. Iskanderid on nüüd lihtsalt Totškadest pikema haardega. Ma ei hakka meelde tuletama mõni aeg tagasi foorumisse saadetud RAND'i meeste lugu sellest kuidas Hiina saaks Taiwani Scudidega spämmida, sest Trumm saab jälle peavalu Sellise võimaliku raketilöögi peale oleks pidanud vist EKJ algusest peale mõtlema. Trumm proovis eelmisel leheküljel vastata Sinu küsimusele, kuid tema lahendusel on jällegi üks teine nõrk koht - diversioon ja sabotaaž, sest käputäis lennukeid on ühes kohas. Trumm, palun, teie kaitsekõne aeg

Nägemaks vastumeetmeid lennuväljade purustamisele taktikaliste ballistilise rakettide poolt pole vaja sõita Taiwanile - piisab Soomest. Esiteks - ootamatu löögi puhuks on lennukite seisuangaarid (vähemalt osa neist) raskelt kindlustatud ja tulevad ilmselt toime ka Iskanderi otsetabamusega. Kui aga kõrbelõhn ninas, siis on lahenduseks lennuväljade mahajätmine ja baseerumine sellest ette nähtud maanteelõikudele (mida pidevalt vahetatakse) väikeste gruppide kaupa -koos maastikule hajuva juhtimise ja suunamisega.

Kui nt kasutada vene ajast pärit lennukiangaare, siis isegi need on päris efektiivne kaitse - otsetabamus on vähetõenäoline ja near-miss võtab angaar enda kanda. Seda enam, et neid angaare oli Eestis palju rohkem kui venelastel Iskandereid - jutt oli 90ndate lõpu seisuga ca 130 angaarist.
Stardirada pole aga eluliselt vajalik lennuvälja osa - startida saab ka mujalt (vastavate ettevalmistuste olemasolul)

[hummel]

Tahaks vahele torgata, et:

1) Iskanderite paigutamine Lugasse Totskade asemele on kindlasti jõudemonstratsioon Eesti suhtes, kuid peaks mainima, et see on ka vältimatu areng, sest eks vana relvastus tule ikka kord uute vastu vahetada.
Siinjuures juhiks tähepepanu ka asjaolule, et venelased on näiteks relvastanud oma 9. suurtükiväebrigaadi ühe pataljoni uute Msta-S -idega ja Pihkvasse on laekunud esimesed BMD-4 -jad. Tegemist pole sedavõrd strateegiliste relvadega, kui raketid, kuid see näitab, et uuendused käivad ka mujal Leningradi SVR-s.

2) Vähemalt 80% kogu meie riigikaitse lahinguvalmidusest tugineb reservväele. See reservarmee on peamiselt paberil, osaliselt siiski juba ka ladudes. Paberilt ja ladudest (niipalju, kui see vähemalt õnnestub) reaalsuseks muutumine võtab minu hinnangul igatahes kuni nädala alates häirekella avalikust löömisest. Kuni reservvägi alles koguneb, pole organiseeritult vaenlasele vastu saata praktiliselt kedagi peale paari kompanii käputäie soomukitega.
Aprillijamadest oli näha, et sündmused võivad areneda ka palju kiiremini ja nädal (ega ka mõni päev) enne kriisi lahvatamist ei osanud ilmselt mitte keegi sarnast madinat ette ennustada. Elame infoühiskonnas ja seoses sellega on suurenenud ka probleemide eskaleerumise kiirus.
Lisaks on naabrimeestel head tradistioonid operatiivsuse ja lahinguvalmiduse teemas. Gruusia naabruses olid 888 sõja alguseks 58. armee või Kaukaasia SVR õppused praktilislet juba läbi ja osa külalisüksusi (sh pihkvalased) isegi kodukasarmutesse jõudnud. Pataljonide taktikaliste gruppide "tagasiveoks" ja lahingurivistusse hargnemiseks kulus peale häirekella vaid 1-2 päeva. Veel välilaagrites asunud üksused reageerisid loetud tundidega.

3) Mobilisatsioon ja sellest tulenev lahinguvalmidus on ilusad sõnad, kuid tegelikult on asi palju keerulisem. Vägede kiire mobiliseerimine ei toimu mitte vormikandjate, vaid poliitikute ja ametnike vastutusrikaste otsuste tulemusena. Ükski poliitik ei taha sellist otsust aga naljalt vastu võtta, sest see käsklus tähendab praktiliselt koheselt eriolukorra väljakuulutamist, ühiskonnakorralduse muutmist ja märkimisväärset rahakotiraudade paotamist. Niisugust riski ei võta ükski enesest lugu pidav ja tüüpilisena mugav-populistlik kohalik poliitik endale enne x hetke, kui paugud juba on käinud. Samuti võidaks seda käsitleda kriisi ajal veel liiga provokatiivsena.
Aga siis võib olla juba hilja, sest ei ole kedagi, kes kaitseks idapoolses Eestis asuvaid sõjaväelinnakuid ja formeerimisladusid, tõkestades vaenlase kolonnide liikumise. Üksikud kerged KL rühmad, mis õnnestuks ehk poole päevaga kokku ajada, pole ka eriline näitaja hästi varustatud-õpetatud ja mobiilsele ründajale.

4) Vastavalt eelmisele punktile on ka väga keeruline midagi otsustada, kui meile laekub info, et vot Lugast sõitsid lääne suunas välja raketimasinad. Seda on keeruline teha isegi siis, kui kriisi tunnused on juba ilmnenud ja olukord pingestunud (nagu näit 04.2007). Kas raketsikud
a) tutvuvad emaksese maa loodusega,
b) teevad niisama ühte lahinguvalmidusõppust,
c) kavatsevaid meid vaid hirmutada, et olukorda destabiliseerida,
d) plaanivad peale positsioonidele jõudmist lennutada rakette meie riigi pihta.
NB! Kusjuures - nad ise ka ei pruugi täpselt teada, milline neist variantidest on, kui välja sõidavad. Pihkvalastele ei öeldud ka, miks nad äkki tagasi Kaukaasiasse lennutatakse... aga nad said muidugi õige pea ise aru. Täidetakse esmalt sõjameheliku kohusetundega teenistuslikku käsku - milline see ka poleks...

Sellest (p 4 algusjutt) oligi minu küsimus, et mida siis küll edasi teha?

[kaur3]

hummel, sellise kukutusrünnaku hirmus elasid soomlased kogu külma sõja ja tõenäoliselt ka täna. Ka nende suur armee rajaneb suures ulatuses mobilisatsioonil, mille edukusele peavad kaasa aitama õhujõud ja merevägi. Skeptikutest Soome ohvitserid ei usu tänase päevani sellise kaitselahenduse võimalikkusesse. Üks võimalus on kopeerida soomlaseid. Luga ja Pihkva meeste jälgimiseks oleks vaja muretseda lisaks JSTAR.

Tundub, et Eestiski on keegi selle peale mõelnud. Vähemalt paberil.

7. Rahvusvahelise olukorra muutumisel tuleb võimaliku sõjalise ohu stsenaariumidest arvestada lühikest ettevalmistust nõudva kukutusrünnakuga.

8. Eeltoodust lähtuvalt praeguses ja lähituleviku julgeolekupoliitilises olukorras on Eesti jaoks kõige tõenäolisem sõjalist osalust nõudev stsenaarium väljaspool Eesti territooriumi toimuvad rahvusvahelised kriisihaldamisoperatsioonid, sh võitlus rahvusvahelise terrorismiga.

9. Ohuhinnangu piirides arvestatakse ka järgmiste stsenaariumidega:
– toetus tsiviilvõimudele tehnoloogilise ja looduskatastroofi korral;
– toetus tsiviilvõimudele võimalikes kriisisituatsioonides (rahutused, terrorism);
– poliitilise surve avaldamine Eestile sõjaliste vahenditega;
– Eesti vastu suunatud kukutusrünnak.

10. Nimetatud ohustsenaariumidest tulenevalt on prioriteediks nüüdisaegsete, mitmeotstarbeliste, ümberpaigutatavate, mobiilsete, jätkusuutlike ning kiire reageerimisega üksuste arendamine. Sellised üksused tagavad parimal moel riigi huvide kaitse eelkirjeldatud julgeolekusituatsioonis ning võimaldavad Eestil olla aktiivne ja usaldatav NATO ning Euroopa Liidu (edaspidi EL) liige.

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=730333

Iga lugeja otsustada on kas meil sellised üksused on.

[Kapten Trumm]

10. Nimetatud ohustsenaariumidest tulenevalt on prioriteediks nüüdisaegsete, mitmeotstarbeliste, ümberpaigutatavate, mobiilsete, jätkusuutlike ning kiire reageerimisega üksuste arendamine. Sellised üksused tagavad parimal moel riigi huvide kaitse eelkirjeldatud julgeolekusituatsioonis ning võimaldavad Eestil olla aktiivne ja usaldatav NATO ning Euroopa Liidu (edaspidi EL) liige.

Palju kaminlikku sõnavahtu ja vähe mammu on se's jutus.

Sissejuhatuseks visake ära see "rahvusvahelise partnerluse" sõnavaht, andke KL-le kogu üksikmehe varustus-relvastus tsentraalsetest nõrgalt valvatud ladudest (incl kuulipildujad) koos DOS-idega kodusele hoiule. Nii vähe ongi vaja - ja kukutaja saab kohe aru, et üritamise korral riskib ta saada tina ettearvamatutest suundadest ja sõltumatult keskvõimu tasalülitamisest. Ärme unusta, et detsembris 1924 Kaitseliitu ei olnud. Ja hiljem mingeid punarevolutsiooni katseid ei tehtud. 1940 juunisündmused olid juba olematu KL valguses.

Jätke need "mobiilsed ümberpaigutatavad" üksused hilisemaks, tehke kõigepealt teoks see, millest 10 aastat kaagutatud on (ja kaagutatakse jätkuvalt) - KL relvad penskarite valvatavatest ladudest ära meeste kätte.

[metsaline]

Hullud peast, kuulipilduja meestele koju... A mis siis saab, kui kurjamid KL-lased hakkavadki vasta... Siis ei saa allaandjad põgeneda ju - need võetakse õhust mere pääl maha SUde poolt... Ja kogemata võivad ka kvislingid tina saada...

[kaur3]

Hea lugemine sellest, kuidas ja mis vahenditega nõukogudelased ligi 30 a tagasi võitlesid USA Pershingute vastu Euroopas. Võib arvata, et see Iskanderide ja S-400'ga lammutamine läheb täpselt samasse nurka. Tänasel päeval on pinnuks silmas jänkide raketikilp. Iga lugeja otsustab ise.

http://www.foia.cia.gov/Reagan/19830201.pdf

[setu]

Hummel: See reservarmee on peamiselt paberil, osaliselt siiski juba ka ladudes. Paberilt ja ladudest (niipalju, kui see vähemalt õnnestub) reaalsuseks muutumine võtab minu hinnangul igatahes kuni nädala alates häirekella avalikust löömisest. Kuni reservvägi alles koguneb, pole organiseeritult vaenlasele vastu saata praktiliselt kedagi peale paari kompanii käputäie soomukitega.
Aprillijamadest oli näha, et sündmused võivad areneda ka palju kiiremini ja nädal (ega ka mõni päev) enne kriisi lahvatamist ei osanud ilmselt mitte keegi sarnast madinat ette ennustada. Elame infoühiskonnas ja seoses sellega on suurenenud ka probleemide eskaleerumise kiirus.

Tänud Hummelile! viimasel ajal on vähe loetavat materjali. Antud juhul see lõik omab väga palju usalduskrediiti.

– toetus tsiviilvõimudele võimalikes kriisisituatsioonides (rahutused, terrorism);
– poliitilise surve avaldamine Eestile sõjaliste vahenditega: -totaalne õhu, mere, interneti ja side, vms blokaad.
– Eesti vastu suunatud kukutusrünnak. - lõputud pika sabaga soomuskolonnid, meeletu hulk soomustatud eelposte kõivõimalikel ristmikel jne.

Nimetatud ohustsenaariumidest tulenevalt on prioriteediks:
- nüüdisaegsete - kaugmaaradarid + lühimaa ÕT: tunnistavad fakti, jatkusuutlikku rakendust pole
- mitmeotstarbeliste - ...
- ümberpaigutatavate - jätkusuutlikku taristut pole, mida ümber paigutada
- mobiilsete - puudub võimekus haarata initsiatiivi
- jätkusuutlike - ...
- kiire reageerimisega üksuste - puudub mobiilne toetav tuletoetus vatavalt ohustsenaariumis toodud situatsioonides;
KOKKU: Sellised üksused tagavad parimal moel riigi huvide kaitse eelkirjeldatud julgeolekusituatsioonis - ah, et parimal moel.

Tegelikult meil on see jätkusuutlikkus vist üle hinnatud. Praegune jätkusuutlik mõtlemine on kinnistunud juba pikemaks ajaks. Ma ei näe et tegeletakse olemasoleva arendamisega väga usutavalt.