sturmkommando kirjutas:Vägisi tuleb meelde raamat poola õpilasest Marek Piegusest kus aeti segamini piimamannerg ning glütseriininõu mida mingi vana hakkas tehases pliidil soojendama.

Glütseriin on küll üsna inertne aine, kui plahvatuste seisukohalt vaadata. Mõtled ikka nitroglütseriini äkki?
Maniakk peab see pommitaja küll olema, kuid ma selles "kogemuses" niiväga kindel ei oleks.
Suht lihtne on teha poest ostetavatest vahenditest lõhkeainet.
Näiteks tooks ühe lihtsaima. Tähiseks on AP. Tähtede tähendust ma ei hakka ütlema, kuna see teeks asja võimalikele proovijatele liiga lihtsaks.
Miks?
Aine on ülimalt ebastabiilne. Mõningal määral hõõrde- ja raputustundlikum kui nitroglütseriin. Pikema aja jooksul sublimeerub (st. kui hoiad pudelis, aurustub tahkest ainest ning ladestub tahkeks pudelikeerme vahel. Nii kui pudelit avada püüad, plahvatab)
Ainet on väga lihtne valmistada ning piisava plahvatustugevusega, et küllalt kahju teha (päris RDX-i ja Hexogeni brisantsuseni ei küüni, kuid siiski High-Explosive).
Sama aine, mida kasutasid terroristid Londonis, kuna minuteada ainuke levinum lõhkeaine, mille üheks valmistamise aineks on näiteks juuksepleegiti (vesinikperoksiid - kasutatakse lahjendatuna ka haavapuhastajana ning on igast apteegist saadaval)
Teine komponent on saadaval põhimõtteliselt igast tööriistapoest.
Lisaks katalüsaatoriks suvalist hapet.
Vahekordi ei mäleta, kuid see ei oma erilist tähtsust - peaasi on segamisereaktsiooni ajal segu väga tugevalt jahutada. Kristallid tekivad vette ning tuleb paberinurgaga välja korjata.
Aine plahvatab tugeva raputamise, hõõrdumise, tule ning elektrivoolu läbilaskmisel. Väga ebastabiilne ja ohtlik. Seda enam, et komponendid on vabalt saadaval (igapäevakeemia, mis ei tohikski olla keelatud) ning lihtne valmistada.