corvus kirjutas:Ja neist kahest lõigust peaksime tegema millise järelduse? Et PEP ei ole valmistunud spetsiifiliselt lennukiõnnetusteks? Sellise ettevalmistuse on saanud Lennujaama Päästeteenistus. Kindlasti oleks tore kui ka Lääne Päästekeskus või lõuna oma saaksid igatsugu erinevat spetsiifilist koolitust, sealhulgas lennuõnnetsustega seonduvat aga milleks? Isegi Soomes ei ole ükski Helisinki päästekomando mees vast kunagi saanud "spetsiifilist lennuõnnetuste koolitust".. Vantaa mehed on sellised, kes seda saavad.
Tartu lähedal mängisid päästjad läbi lennuõnnetuse
27.11.2008 09:46 Autor: Vambola Paavo, Tartu toimetus
Eile saatis Vene päritolu Tupolev 134 Tartu lennuvälja dispetšerile teate hädamaandumiseks – esimest korda käivitus väljaspool Tallinna korraldatud päästeoperatsioon.
Ilmaolud kolmapäeva õhtupoolikul päästeõppuse toimumiskohas olid keerulised – tuisk ja halb nähtavus. Õnneks oli tegemist pelgalt õppusega.
Legendi järgi asus 38 reisijaga pardal TU-134 sooritama hädamaandumist Ülenurme lennuväljale. Halbades ilmaoludes kadus õhusõiduk radariekraanilt. Kapten sooritas maandumise lennuväljalt 8 kilomeetri kaugusel lumisel põllul.
Kohe käivitus päästeoperatsioon, milles osalesid päästeamet, kiirabi, politsei ja piirivalve. Õhtuhämaruses kihutasid sireenide huilates ja vilkurite sähvides kümned operatiivautod.
Ülenurme valla elanikud ja Võru maanteel liikujad arvasid, et tegemist on suurõnnetusega – tegelikult toimus õppus, milleks peab reaalses elus valmis olema ja oskama vastavalt käituda.
Kümmekonnaminutilise otsimise järel leiti lennuk Haaslava valla maadel ning kohalesaabunud päästjad asusid süttimisohus õhusõidukist veel elus olevaid reisijaid päästma.
Viimastena esinesid Tartu kõrgema meditsiinikooli tudengid ja Punase Risti noored. Töid raskendas pimedus ja tuisk ning äärmiselt ebatasane maastik.
Kiirabibrigaadide liikmed tegid sündmuskohal kannatanute esmase läbivaatuse ja suunasid seejärel abivajajad ülikooli kliinikumi. Kuna kliinikum valmistub Maarjamõisa haiglakorpuse kolimiseks, tuli abivajajad kõigepealt suunata ajutisse hospidali Ülenurme lennujaamas.
Sideprobleemidele tuleb rohkem tähelepanu pöörata
Pärast õppuse lõppu tehtud kokkuvõttes märkis Lõuna prefektuuri konstaabel Ottomar Virk, et teenistuste koostöö laabus. „Ainus, mis probleeme valmistas, oli side. Alati ei saanud kohe ühendust. Õnnetuse puhul on igal minutil kulla hind. Tulevikus teame, et sideprobleemidele tuleb senisest rohkem tähelepanu pöörata,“ rääkis Virk.
Õppust vaatlejana jälginud Sisekaitsesakadeemia päästekolledži õppejõud Rainer Asuküla tõi vajakajäämisena välja liigse instruktsioonide jälgimise. Tegelik olukord oli hoopis muu. „Kannatanutele ei jagunud õnnetuspaigas piisavalt sooje tekke ega kuuma jooki. Kiirabibrigaadidel oli autos vaid üks-kaks soojaandvat katet, abivajajaid oli aga mitukümmend. Ka vajasid „kannatanud“ eluvaimu turgutamiseks kuuma jooki, sedagi polnud kohapeal piisavalt. Üldkokkuvõttes tegutseti aga koordineeritult.“
Tartu kiirabi kümmekond meedikut lennujaamas pärast õppust kommentaari andma ei soostunud. Eravestluses kinnitasid kiirabiarstid, et häirekeksuse arvates oleksid pidanud kohal olema neli virtuaalset brigaadi, tegelikkuses vajati aga reaalseid masinaid ja inimesi. Nende arvates oli möödalask see, et häirekeskus ei saatnud õnnetuspaigale täiendavaid jõudusid, kui seda nõuti.
Tartu lennujaama juhataja Rein Margi sõnul täitis päästeõppus eesmärgi.
Lennuväljal asunud staap ja sündmuskohal olnud päästjad tegutsesid koordineeritult.
„Annaks jumal, et tegelikus elus midagi sellist ei tuleks läbi elada. Valmis tuleb olla kõigeks,“ märkis Mark.
Õppuste detailsem kokkuvõte valmib paari nädala pärast.
Ja neist kahest lõigust peaksime tegema millise järelduse? Et PEP ei ole valmistunud spetsiifiliselt lennukiõnnetusteks? Sellise ettevalmistuse on saanud Lennujaama Päästeteenistus. Kindlasti oleks tore kui ka Lääne Päästekeskus või lõuna oma saaksid igatsugu erinevat spetsiifilist koolitust, sealhulgas lennuõnnetsustega seonduvat aga milleks? Isegi Soomes ei ole ükski Helisinki päästekomando mees vast kunagi saanud "spetsiifilist lennuõnnetuste koolitust".. Vantaa mehed on sellised, kes seda saavad.
Kui Helsingi südalinnas toimus avarii Eestisse lennukikütust vedanud tsisterniga, ilmnes, et on ikka küll. Nii ADR vedude osas kui ka lennuõnnetuste tagajärgede osas. Nii et ei päde su jutt Helsingi kohta.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Lemet kirjutas:Kuniks lennuk veel üleni jää peal oli, oleks saanud vast kaldalt üsna ühes tükis välja vintsida. Kui aga juba läbi jää vajus, siis on suur tõenäolsus, et tuleb mitme tükina. Jää on üpris õel ja vastik asi. Kui vast jää pudruks muuta...Jää peale mingit rasketehnikat ajada ei kannata. Vähemalt mitte sellist, mis siin tõstmiseks kasutuses on. Kummaline muidugi, et lennuvälja päästemeeskonnal tõstepatju ei ole ja neid ajakirjanduse andmeil Keilast tuua tuli. Aga selle eest PEPi suured ninad palka saavadki, meite asi on pärast tõdeda, kas palk saadud asja eest või mitte. Et lennuk tundub siiani järves olevat, siis...nojah. Lubati küll suure suuga veel päevavalges välja tuua. Seekord läks õnneks, et jää, suht väike lennuk ilma reisjateta.
Jää pudruks tegemine eriti ei toimiks arvatavasti, lennuk tuleks kuidagi pinnale tuua, aga see suht raske ettevõtmine, eriti kui nüüd vesi külmuma hakkab... St välja tuleks see riist saada kas täna, või siis kütus ja kaup välja, tiivad küljest ja oodata kuni jää ära sulab. Aga arvestades millist avalikku tähelepanu ja survet asjaosalised praegu saavad, siis nad ikka üritavad teda täna välja tõmmata. Ikka paras s*tapildumine käib praegu kommentaariumites ja seda pole need mehed küll ära teeninud.
Eks see taandub vistist selle peale, et konkreetne situatsioon läbi töötamata.Lennuki jää pealt ära toomine, ma mõtlen. Paberi peal kena välja nägev kriisiregulatsiooniplaan kaotab sellises olukorras ju igasuguse väärtuse, teatud tasemest muutub oluliseks konkreetses olukorras tegutsemise oskus ja treening selleks. Aga nagu korüfeed on siin väitnud, on sellised asjad omased vaid totalitaarsetele süsteemidele ja ei ole meil olulised.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Ei tea, kas evakuatsiooni tank (näit. Leo 1 baasil) suudaks trossi otsas selle lennuki kaldale sikutada eeldusel, et roomikmasinal on ikka kindel pind jalge all? Või siis kaks evakuatsiooni tanki sikutaks üheaegselt?
corvus kirjutas:
Sinu järeldus. Pealegi vale. Lumes liikumine oli vaid raskendatud, mitte olematu. Lennujaama tehnika (sealhulgas kõik vajalik paksus lumes sõitmiseks) oli valmis üle tee sõitma ning kui vaja oleks läbi väravate või lihtsalt ka läbi aia kihutatud. Vajadust polnud. Ei sõidetud. M.O.T.T.
Millisest tehnikast jutt on?? AIP andmetel on Tallinna Lennujaamal:
3 päästeautot / 3 fire-rescue vehicles
1 päästekaater 12-le isikule / rescue motor boat of 12 persons
3 päästeparve 36-le isikule /3 life rafts of 36 persons (1x12)
Päästevarustust sisaldav konteiner / heavy rescue container
Kus see "kõik vajalik paksus lumes sõitmiseks" on???
Pirr kirjutas:Ei tea, kas evakuatsiooni tank (näit. Leo 1 baasil) suudaks trossi otsas selle lennuki kaldale sikutada eeldusel, et roomikmasinal on ikka kindel pind jalge all? Või siis kaks evakuatsiooni tanki sikutaks üheaegselt?
Eks see "megavints" seda kiskuma hakkab. 90t tõmmet oli vist. Ankur maasse ja tükkhaaval tuleb.
saab ka mitme masina, ankrute ja plokkidega.
Viimati muutis Feeliks_Jalgraud, 18 Mär, 2010 20:05, muudetud 1 kord kokku.
Mul pole midagi mõistlikku öelda.../ ███████████]98% fucked up
täna sõisin mitmeid kordi sealt autoga mööda
ja päris alguses hämmastas mind see, et inimesed
ei pea miskiks aeda mis järve piirab
õnneks politsei tegutses suht kiirelt ja hakkas igasugu
uudistajaid deliitima
algul mõtlesin, et teen kah paar pilti aga siis oleksin ise olnud
samasugune oinas keda seal eriti vaja pole
loodan et peagi ilmuvad prohvide pildid veebis
Baltiiski merejalaväe brigaad - huvitavalt raisatud aeg DMB 90
corvus kirjutas:Kulla mulks, millega sinu arust lennuradasid hooldatakse?
Sa ikka kujutad ette millest sa räägid? See tehnika on mõeldud liikumiseks kindlal pinnasel (asfaldil/betoonil) ning suurel kiirusel lume lükkamiseks ja raja harjamiseks. Lumel liikuda ei suuda see tehnika mitte poolt meetritki, lund lükata väljaspool kõvakattega teed samuti mitte.
... this fucking world is not any redemption, no mercy, no justification ... exist only repentance and sorrow!
Paistab et inimeste päästmiseks on meie Peipsi piirivalvurite hõljuk kõige universaalsem riist. Ükskõik mis aastaaeg, ükskõik mis pinnas, kohe minemas.
Nagu juba on soovitatud, oleks kõige lihtsam olnud kaldalt vintsiga (taliga). Puhas füüsika, ainult toetuspunkti vaja ja väikest jõudu, ei mingeid tanke. Mis mind huvitab - kas lennukil on kohta, kuhu trossi kinnitada? Nagu on igal autol - et laiali ei laguneks, kui sikutada sealt. Jää peal lennuk hea, jääaugus lennuk halb - jääklassi ka ei ole, katsu teda nüüd sealt enamvähem tervelt kätte saada...
Jaanus2 kirjutas:Nagu juba on soovitatud, oleks kõige lihtsam olnud kaldalt vintsiga (taliga). Puhas füüsika, ainult toetuspunkti vaja ja väikest jõudu, ei mingeid tanke. Mis mind huvitab - kas lennukil on kohta, kuhu trossi kinnitada? Nagu on igal autol - et laiali ei laguneks, kui sikutada sealt. Jää peal lennuk hea, jääaugus lennuk halb - jääklassi ka ei ole, katsu teda nüüd sealt enamvähem tervelt kätte saada...
Vat see ongi nüüd põhiprobleem minu arust. Kui ma ei eksi siis pukseeritakse lennukit tavaliselt telikust? Ja tõstatakse alt läbi rihmadega? Aga kere on suht õhukesest materjalist, kardan et tross rebib sellest nagu noaga läbi. Tugeva vintsiga masinaid on ju küllalt saadaval, aga kuhu krt see trossi teine ots panna? Oleks lennuk pinnal, siis oleks võinud kasvõi palke ladunud teele ja siis üle nende vintsinud. Oleks on paha loom, aga oleks õhkpadjad õigel ajal alla jõutud panna, oleks praegune ülesanne ikka märgatavalt lihtsam olnud. Huvitav kas nad saatsid masina Keilasse õhkpatjadele järele või lasksid Keila meestel kohe nendega lennuvälja poole tulema hakata? Eks olukorrahinnang määras vast ka tiba rolli, nagu ma aru sain siis nad algul sissevajumist ei kahtlustanud ja reageerisid sellele tagantjärele... Aga võin ka eksida, päris detailset infot ju ei tea toimunust
Lennuki asend ju stabiliseeriti (loe: vajus põhja), seega pole enam kiiret. Järgmisena tuleb vabastada väljaveotee st. oodata kevadet, ja saab alumiiniumihunniku emexisse vedada.
Arnold kirjutas:Lennuki asend ju stabiliseeriti (loe: vajus põhja), seega pole enam kiiret. Järgmisena tuleb vabastada väljaveotee st. oodata kevadet, ja saab alumiiniumihunniku emexisse vedada.
Ei ole kevadet vaja.
Tuleb valveta jätta ja narkomaanid tassivad seljas ära. Pice by pice
Mul pole midagi mõistlikku öelda.../ ███████████]98% fucked up
ETV-s praegu räägib et asi juba liigub 30 meetri kaupa kalda poole. St iga 15 minuti tagant 30 meetrit. Sellest jutust järeldan et nad on mõtetega vist samal lainel mis minagi - vintsivad kaldal ja laovad teele jupikaupa kas miskeid plaate või rulluvaid asju. Aga ehk saab varsti lisainfi, igatahes tublid poisid kui täna selle kaldale saavad.
