"Riigikaitse uus katsumus" - Tallinna (j)veevärk

[Kapten Trumm]

Kogu see corvuse hämamine siin ei muuda tegelikult fakti, et lennuväljal EI OLE mingit tehnikat rohkem kui meetrises lauslumes liikumiseks. Samuti EI OLE ei lennuväljal ega linna päästjatel MITTE MINGIT isiklikku varustust jalgsi sügavas lahtises lumes kiireks liikumiseks (nt rootsi suusad ja jao kelk). Tuletan meelde, et Eesti on põhjamaa, mitte Belgia, kus kord aastas lumelörtsi sajab. Pealegi on 25% Eesti pinnast kaetud soodega ja veel suurem osa kaetud metsaga, mis on ratasmasinatele täiesti läbimatud.

Pean silmas reaalset sõitmise võimet, mitte hooga sissesõitmist (ja seejärel kinnijäämist). Samuti ei pea vett see lennujaama hooldamise jura. Lennuvälja hooldatakse ratasmasinatega ja seal ei lasta lumel nii sügavaks minna, et masinad ise liikuma ei pääse, sest see on maandumisel väga ohtlik. Lennuväljal pole mingeid kuukulgureid lihtsalt tarvis.

Teine fakt on see, et olukorras, kus aurunud lennukipetrooli hais oli Tartu maanteeni tunda ja katkistest paakidest jooksis lobinal kütus (ja eksisteeris tulekahju ja plahvatuse risk, sest lennukipetrool on umbes sama plahvatusohtlik substants nagu bensiin - paljud lennuki crashid lõppevad ikka mõnusa tulekeraga), pääses rasketehnika lennuki juurde ja alustas tööd alles ca 45 minutit pärast õnnetust. Mis tähendab, et kui see lennuk oleks süttinud, oleks need mõned jalgsi kohale tulnud päästjad
parimal juhul suutnud kannatanuid tulest eemale vedada. Vahendid kütuse kogumiseks ja reostuse lokaliseerimiseks, samuti paakide tühjendamiseks jõudsid kohale alles siis, kui ratasmasinad pääsesid sündmuskohale ligidale. Plahvatuse kartust tunnistas ka lennuvälja päästepealik. Kuid mida tal oli reaalselt teha? Vahendeid niipalju, kui taskusse mahtus.

Plahvatus on üks oht. Teine oht olnuks reaalne, kui lennuk kukkunuks järve keskele, kus sügavus on "natuke" suurem kui 1 meeter ja prustanuks jää enda ümber ning uppunuks nii nagu juhtus Potomaci jõkke kukkunud lennukiga mõned aastad tagasi.

Tegemist oli igati õnneliku õnnetusega, kus hullemast päästis õnnelike juhuste jada 1. lennuk kukkus kalda äärde madalvette, kus tal polnudki kuskile uppuda 2. lennuk ei süttinud ega plahvatanud 3. lennuki reisijad said tühiseid vigastusi. 3. ilm oli soe

Üllatav oli see, et Tallinnas pole kiirreageerimisvalmiduses päästetehnikat, mis suudab iseseisvalt sügavas lumes sündmuskohale jõuda. Lumesaanid pole teema, sest need ei kanna midagi. Kujutage nüüd ette sama juhtumit, kui lennuk oleks potsatanud kuskile Tallinna lähedasse sohu, 2 km lähimast teest, plahvatanud, palju raskelt vigastatuid ja samal ajal on lumesadu ja vali tuul (kopter ei aita). Mis siis teeme? Hakkame ehitusfirmast laenatud koppadega teed rajama? Sellisel maastikul on ratastenika kõlbuliku tee rajamise kiirus 1 km ööpäevas (andmete allikas - kaitseväe õpik). Teede kiire lahtilükkamine alati ei aita.

Tegelikult reageerisid päästjad tublisti ja tegid kõik võimaliku - neile antud võimaluste piires muidugi.....roomikutel tulekustutustehnika oli kunagi Kose päästekompaniis, tänaseks vast emexis? Ilkuda tuleks SM ja PA "võllide" kallal, kes on tehnika hankel ostnud tohutult nullläbivusega 4x2 veoautosid, kuid ei mingit varustust selleks puhuks kui äkki talv tuleb. Päästemeeskondade kallal on ilkumine liigne.

See lennuki tirimine on antud kontekstis teisejärguline teema. Teema on võimalikuks raskemaks õnnetuseks mõeldud tehnika ligipääsuvõimekuse puudujäägid.

Meil on siin palju kaagutatud planeerimisest. Kes on pidanud koostama lahinguplaani kaardil ja seejärel läinud ka reaalselt kohapeale, teab väga hästi, et laua taga kohvitassi kõrval tehtud plaan erineb tihti reaalsel maastikul toimuvast nagu öö päevast. Nähtavalt meetrist lund pole siiani plaanidesse mahtunud, sest ülal kirjutatud lumevarustust müüakse ja müüdi Rootsis võileivahinna eest - ja see on tegelikult kaitseväes olemas ka.

Need argumendid valvevaidlejale muidugi ei mõju.

[Jaanus2]

Sellel jandil on 2 otsa - esiteks inimeste päästmine. Lennuvälja mehed läksid kohale, vaatasid, et kedagi päästa pole vaja ja teema oli sellega ammendatud. Lennuki kättesaamine - kui oleks kukkunud suvel järve, oleks sellega olnud aega küll (kui elusaid inimesi sees ei ole). Nüüd maandus jääl ja kui kohe läbi jää ei vajunud, siis oleks tulnud end kiiresti liigutada, et seda ei juhtuks. Väga lihtsatest vahenditest oleks alguses piisanud, ainult organiseerimise probleem. Suusad, räätsad, mootorsaanid kelkudega, kerged plastpaagid, kerged mobiilsed pumbad, sõdurite ahelik kaldani andmas kola käest-kätte jne. Edasi läks see operatsioon järjest kulukamaks ja kui vaadata, milliste sobimatute vahenditega seda tehti ja tehakse.... Ja meie räägime, et raha vähe. Sellise ajumahu juures ülemustel on neil raha isegi liiga palju - kasutavad olemasolevatki ebaotstarbekalt. Niimoodi küll Vabadussõda ei oleks võidetud - kui ei ole soomusronge, siis ei ole. Keegi ei oleks neid hakanud kaubavagunitest ja liivast kokku meisterdama - sellist mõtetki ei oleks tulnud.

[Kapten Trumm]

Justnimelt. Sellise suhtumise ja mõtteviisiga nagu Eestis praegu, Vabadussõda ei võidaks.

[Some]

Pole midagi nii hullu... Tegelikult sai kõik alguse sellest et number 10 toruvõti on tänapäeval defitsiit, sinna kulusid need väärtuslikud esimesed tunnid. Järgmistel kordadel on igal päästjal see taskus ja kõik sujub.

[Lemet]

Mis mind muidugi üllatas, oli tõstepatjade puudumine lennuvälja PT varustuses. Või ei täitud välja tarida???

[Kapten Trumm]

Kapten Trumm kisaks sellisel juhul nagu turumutt sõdurite kõlbmatusest säärase operatsiooni juures ja targutaks juba uuest perspektiivist?

Trumm arvab, et Kose päästekompanii kunagise võimekuse juures oleks see lennuk eile kella 20.00ks sealt jäält kadunud olnud.

[Some]

Tõstepatjadega toimus tõesti midagi müstilist... Saan ma õieti aru et neid ei olnud lõpuks ka Keilas mitte? Tõstepatjadega saanuks tiibade alla pannes vast lennuki nii võrd kõrgemaks tõsta et saanuks miski aluse lennuki alla tekitada või siis vähemalt telikud ära koristada. Tugitoolisportlase tagantjärgitarkus

[Lemet]

Ühed sinusugused "kangelased" kõngesid trümmi karlaviina juures nagu kärbsed, ainult et mitte parves vaid ka ahelikus...

Panevad taas üllatuma corvuse kindlad teadmised. Jaga rahvale ka, kust sul sellised kindlad andmed, et need seal lugupeetud kaasfoorumlase Jaanus 2 sarnased olid? Järsku hoopis su enda sugused, ah?

[Lemet]

Vaat lemetike. Kuna ma tollal aastas kaks korda KIPis ja KEPis (või kuidas nee kuratlikud lühendid eesti keeles üldse välja peaksid nägema) õppelaeva trümmis ringi kepslesin ning loengus (sageli küll haigutades) venekeelset, kuid tagasimõeldes asjalikku juttu kuulasin, siis arvatavasti olid need seal trümmi komingsi kõrval näost hallid tegelased ikka rohkem kangelasliku jaanus2 tüüpi (eeldusel, et tema üleskutse ahelikus sõduritest sai minu poolt õigest interpreteeritud) kui ettevaatliku ning teatava ettevalmistusega corvuse tüüpi tegelased.

Paistab, et sa, vaene linnuke, ei saanud midagi aru...Kurb. Aga mitte imekspandav.

[Feeliks_Jalgraud]

Kas kohe alguses olid tõmbamisel kasutatusel SpanSet tropid?
Ei taha hästi uskuda, et need puruneks. -"Maailmaklass" siiski.... A krt seda teab muidugi.
-Või oli nõrgimaks lüliks siiski mõni trossijupp?

Edit iseküsin-ise vastan.
Troppe pole nii palju, et kaldani saaks. Kaldapoolsed trossid on katkenud korduvalt.

[nokkloom]

Mis te seletate siin, oleks lihtsalt olnud vaja tuua Jägalast paar seda:

Need oleks kohe välja tõmmanud selle, olgu jää sees või väljas.

[Kapten Trumm]

Ei ei, sõdimine toimub meie ruumis, kuid meie oleme pealtvaatajate rollis. NATO sõdib meie eest. Seega pole ka selliseid masinaid Eestile tarvis

[B2 Spirit]

See lennuk on IKKA VEEL seal järve peal?!? Nujah...

(Nummi näha, et corvus endiselt vabariigi informeerituim ja ettevalmistunuim kodanik on. Keegi peab ju siinset pööblit valgustama, kuidas maailma asjad TEGELIKULT on )

[Jaanus2]

Ega ma ei teagi, kas sel ahelikul seal midagi teha oleks olnud. Lihtsalt üks võimalus, kui oleks olnud. Mina ei saa selle tegevuse korraldamise eest palka, aga nähtava tegevuse stiil mulle ei meeldi. Ei pea olema kana, et omletti arvustada, eksole. Meil ei ole soomusronge, ootame, kuni sõbrad Inglismaalt saadavad. Corvuselt kutselise vastuvaidleja (kergelt mõnitava ja isiklikuks mineva stiiliga) asemel loeks parem midagi antiigi või Bütsantsi teemadel, hoopis asjalikum oleks.

[tuna]

Analüüsime asja pigem PR-aspektist.

http://www.postimees.ee/?id=238965

Samas tunnistas [Põhja-Eesti päästekeskuse avalike suhete büroo juhataja Peeter] Randoja, et selliste suurte õnnetuste puhul tekib ikka probleeme ning ilmneb, et midagi on endal puudu. Ta tõi näiteks enda sõnul pisiasja, mida tuli aga kaua otsida. Nimelt polnud päästjatel endal lennuki kütusepaagi avamiseks vajalikku ja hästi spetsiifilist torujat võtit nr 10, mida tuli erinevatest kohtadest pikalt otsida. Lõpuks leiti see lennujaamast. «Päästeteenistus ei saa kõike omada, kuid see näitas, et on asju, millega võib tekkida probleeme,» tõdes Randoja.

Kütuse väljapumpamine ei ole kindlasti asi, mille oleks võinud kindlustusfirmale üle andma. Reostusohu vältimine on PA otsene ülesanne.

Selle lõiguga PA tunnistab, et kütuse väljapumpamisega ei läinud kõik nii nagu peab. Takistuste näiteks on toodud spetsiifilise võtme puudus, millega lennukikütusepaake avada. Seda tuli "erinevatest kohtadest" "pikalt" otsida. "Lõpuks" leiti see "lennujaamast".

Mis on see koht, mille kohta võib ilma spetsiifilise ettevalmistuseta lambist väita, et seal avatakse lennuki kütusepaake? Seal, kus lennukeid tavaliselt tangitakse. Ehk lennujaamas.

Võibolla on tegemist ebaõnnestusnud sõnastusega või on ajakirjanik valesti aru saanud.