Tallinna PSMK rajatised
Sa mõtled ilmselt seda kaarti:
http://nagi.ee/photos/Castellum/14374091/
Allikas: J. Perečnev. Sovetskaja beregovaja artillerija. Nauka. Moskva 1976. Lk 92.
Siin kaardil on vigasid. Kui Sul on arhiiviviide, anna korrektne viide. Mereväe-arhiiv on ilmselt 'Rossijskij Central’nyj Gosudarstvennyj Arhiv Voenno-Morskogo Flota, RCGAVMF' ? Ja antud kontekstis on 'delo' nimetus 'säilik', mitte 'toimik'.
Pakun sellise kaardi:
http://nagi.ee/photos/Castellum/14374097/
Ka siin on vigasid. Aegnal pole ilmselt mitte IV-700, vaid IV-100.
Allikas: A. Platonov. Tragedija Finskogo zaliva. Sankt-Peterburg, Moskva 2005. Lk 149.
Aga võib ka siit (jälle vigadega kaardid):
http://nagi.ee/photos/Castellum/14374115/
http://nagi.ee/photos/Castellum/14374119/
Allikas: Denkschrift für die russische Landesbefestigung. Trükitud 01.02.1942 Berliinis, välitööd tehtud seega 1941 II poolel.
Seal on üks kaart, kus on üks võimalik sovettide uute suurtükkide paigutus vanadesse positsioonidesse (näide on tõenäoliselt Miidurannast; ehkki tekstis on 'westlich Reval', ei ole lääne pool lihtsalt sellist asja:
http://nagi.ee/photos/Castellum/14374111/
Aga Battal pakub ehk hoopis uue koha sovettide 100-mm patareile (ka nende Paljassaarte-jutus on vigu sees):
http://nagi.ee/photos/Castellum/14374101/
Ühesõnaga, ka Paljassaarte teema on geograafilisest väiksusest hoolimata niivõrd mitmekihiline, et praegu lihtsalt pole häid ja õigeid vastuseid.
http://nagi.ee/photos/Castellum/14374091/
Allikas: J. Perečnev. Sovetskaja beregovaja artillerija. Nauka. Moskva 1976. Lk 92.
Siin kaardil on vigasid. Kui Sul on arhiiviviide, anna korrektne viide. Mereväe-arhiiv on ilmselt 'Rossijskij Central’nyj Gosudarstvennyj Arhiv Voenno-Morskogo Flota, RCGAVMF' ? Ja antud kontekstis on 'delo' nimetus 'säilik', mitte 'toimik'.
Pakun sellise kaardi:
http://nagi.ee/photos/Castellum/14374097/
Ka siin on vigasid. Aegnal pole ilmselt mitte IV-700, vaid IV-100.
Allikas: A. Platonov. Tragedija Finskogo zaliva. Sankt-Peterburg, Moskva 2005. Lk 149.
Aga võib ka siit (jälle vigadega kaardid):
http://nagi.ee/photos/Castellum/14374115/
http://nagi.ee/photos/Castellum/14374119/
Allikas: Denkschrift für die russische Landesbefestigung. Trükitud 01.02.1942 Berliinis, välitööd tehtud seega 1941 II poolel.
Seal on üks kaart, kus on üks võimalik sovettide uute suurtükkide paigutus vanadesse positsioonidesse (näide on tõenäoliselt Miidurannast; ehkki tekstis on 'westlich Reval', ei ole lääne pool lihtsalt sellist asja:
http://nagi.ee/photos/Castellum/14374111/
Aga Battal pakub ehk hoopis uue koha sovettide 100-mm patareile (ka nende Paljassaarte-jutus on vigu sees):
http://nagi.ee/photos/Castellum/14374101/
Ühesõnaga, ka Paljassaarte teema on geograafilisest väiksusest hoolimata niivõrd mitmekihiline, et praegu lihtsalt pole häid ja õigeid vastuseid.
Sellel kaardil on ehitamata jäänud asju ja ka ilmseid vigasid. Kõikidel minu postitatud kaartidel on neid ja ma ei oskagi ütelda, mis on õige ja mis mitte. Aga mõte oli, et ka Perecnevi 1976 a kaart on vigadega ja Paljassaare patarei olemasolu lahendus võib-olla tavapärasest erinev.
Nt Suurupis ja Miidurannas kasutati varianti, mis on umbes kujutatud Bild 221. Aga Paljassaarel võis uus patarei olla uues kohas, nagu on Battali kaardil. Võis ka üldse mitte olemas olla või relvastamata vms.
Võib vaadata Melkonovi skeemi Nõukogude Läänemere-mere- ja rannakaitse kohta 1941:
http://nagi.ee/photos/Castellum/14379987/
Aga ka seal on puudujääke ja ma ei oska neid ega Naissaart eraldi välja peilida. Küll saab temalt endalt kunagi üle küsida.
Vead võivad vahel olla üsna kapitaalsed, nagu nt Bild 049 olev 'Jüri. Alte estnische Werke'. See ehitis on minule mõistatus, ehk on keegi foorumlastest midagi sellest midagi kõrva taha pandnud?
Nt Rudi Rolf oma kapitaalses "A Dictionary on Modern Fortification. An illustrated lexicon on European Fortificationin the period 1800-1945". Middelburg 2004 laenab ilmselt Denkschriftist, kui räägib kindlustisest 'Fort Jüri' (p 209) või Eestist üldse "...between 1919 and 1940, during which period only the construction of fort Jüri is reported." (p 123)
Nt Suurupis ja Miidurannas kasutati varianti, mis on umbes kujutatud Bild 221. Aga Paljassaarel võis uus patarei olla uues kohas, nagu on Battali kaardil. Võis ka üldse mitte olemas olla või relvastamata vms.
Võib vaadata Melkonovi skeemi Nõukogude Läänemere-mere- ja rannakaitse kohta 1941:
http://nagi.ee/photos/Castellum/14379987/
Aga ka seal on puudujääke ja ma ei oska neid ega Naissaart eraldi välja peilida. Küll saab temalt endalt kunagi üle küsida.
Vead võivad vahel olla üsna kapitaalsed, nagu nt Bild 049 olev 'Jüri. Alte estnische Werke'. See ehitis on minule mõistatus, ehk on keegi foorumlastest midagi sellest midagi kõrva taha pandnud?
Nt Rudi Rolf oma kapitaalses "A Dictionary on Modern Fortification. An illustrated lexicon on European Fortificationin the period 1800-1945". Middelburg 2004 laenab ilmselt Denkschriftist, kui räägib kindlustisest 'Fort Jüri' (p 209) või Eestist üldse "...between 1919 and 1940, during which period only the construction of fort Jüri is reported." (p 123)
Täpselt õige raamat. Toodud andmed meresuurtükkide kohta pärit tabelist 4.Castellum kirjutas:Sa mõtled ilmselt seda kaarti:
http://nagi.ee/photos/Castellum/14374091/
Allikas: J. Perečnev. Sovetskaja beregovaja artillerija. Nauka. Moskva 1976. Lk 92.
Siin kaardil on vigasid. Kui Sul on arhiiviviide, anna korrektne viide. Mereväe-arhiiv on ilmselt 'Rossijskij Central’nyj Gosudarstvennyj Arhiv Voenno-Morskogo Flota, RCGAVMF' ? Ja antud kontekstis on 'delo' nimetus 'säilik', mitte 'toimik'.
Kriitika kohta niipalju, et raamatus on toodud viide allikale - ЦВМА, mis loogiliselt peaks olema "Tsentralnõi Vojenno-Morskoi Arhiv" ehk Mereväe Keskarhiiv. Kuidas Kurjuse Impeeriumi transformeerumisel demokraatlikuks Venemaaks sealset arhiivindust on reformitud, pole aimugi. Ei ole huvi. Samal põhjusel ei tunne vastavat erialaterminoloogiat. Lihtsas vene keeles on "delo" kaust või toimik.

Hakkasin nüüd uurima Muinsuskaitseameti ja -seltsi tegevust merekindluse objektidega ja avastasin päris huvitavaid asju.
Esiteks peaks Muinsuskaitseseaduse kohaselt kaitse alla võetud mälestised otsejoones tähistama - neid on kokku 81 ja tähistatud võivad nad olla internetis, aga kohapeal kindlasti mitte, on ju? Ja hakkasin mõtlema, et kas keegi oskab nimetada mõnda PSM rajatist, mille juurde suunab lähimalt maanteelt muinsuskaitse sümboliga viit (see valge sümbol pruunil taustal)? On üldse niisuguseid?
Teiseks on muinsuskaitse registris väga põhjalikud ülevaated ehitiste seisukorrast ja märkused stiilis "vajab niitmist" või "annaks muuta vaadeldavaks". Kui mälestise ümber on 50-meetrine kaitsetsoon, siis kes peaks sinna niitma minema - amet ise või ükskõik, kes, aga enne tuleb Muinsuskaitseametiga kooskõlastada?
Esiteks peaks Muinsuskaitseseaduse kohaselt kaitse alla võetud mälestised otsejoones tähistama - neid on kokku 81 ja tähistatud võivad nad olla internetis, aga kohapeal kindlasti mitte, on ju? Ja hakkasin mõtlema, et kas keegi oskab nimetada mõnda PSM rajatist, mille juurde suunab lähimalt maanteelt muinsuskaitse sümboliga viit (see valge sümbol pruunil taustal)? On üldse niisuguseid?
Teiseks on muinsuskaitse registris väga põhjalikud ülevaated ehitiste seisukorrast ja märkused stiilis "vajab niitmist" või "annaks muuta vaadeldavaks". Kui mälestise ümber on 50-meetrine kaitsetsoon, siis kes peaks sinna niitma minema - amet ise või ükskõik, kes, aga enne tuleb Muinsuskaitseametiga kooskõlastada?
Everything will be OK in the end. If it's not OK, it's not the end.
Silte eriti pole, aga nt selline:
http://nagi.ee/photos/Castellum/14446835/
Muinsuskaitseseaduses on kirjas, mida kuskil teha võib ja tegema peab. Iseasi on, kas tehakse ja asjast üldse teatakse. Uue seadusemuudatusega peaks väiksemate tööde tegemine lihtsustuma:
http://www.epl.ee/artikkel/493722
PSM puhul on kindlasti selline probleem, et objektid ise (rääkimata kaitsevööndist) on tihti füüsiliselt määratlemata. Nt mälestis nr 8881, "Peeter Suure Merekindluse Humala positsiooni kaevikuliinid, 1916. a." Kaardil on ainult punkt, aga panen näitena väljavõtte EW 1:50000 kaardist:
http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?i ... 839&size=l
Seal on näha Vääna jõe ja rabade vahel olevad kaeviku-, varjendi- ja laskepesade positsioonid. Need kõik on enamasti tänagi alles.
Siin on tõesti selline lause, aga arvan, et see on kabinetivaikuses koostatud:
"Kaevikuliinid maastikul jälgitavad, paiguti kaetud võsaga ning kõrge rohuga. vajab niitmist, et vaadeldavust parandada"
Kuidas sa füüsiliselt seda piiritleksid? Ja kui sa looduses need üritaksid läbi käia, võtaks juba see üsna kõvasti vaeva. Tore on muidugi vaadata, kuidas Vääna-Posti poole minnes kaevikud ja väikevarjendid järjest vähem valminunuks muutuvad (algul on lagi puudu, siis lihtsalt auk jne), aga kuhu seal piir tõmmata?
http://nagi.ee/photos/Castellum/14446835/
Muinsuskaitseseaduses on kirjas, mida kuskil teha võib ja tegema peab. Iseasi on, kas tehakse ja asjast üldse teatakse. Uue seadusemuudatusega peaks väiksemate tööde tegemine lihtsustuma:
http://www.epl.ee/artikkel/493722
PSM puhul on kindlasti selline probleem, et objektid ise (rääkimata kaitsevööndist) on tihti füüsiliselt määratlemata. Nt mälestis nr 8881, "Peeter Suure Merekindluse Humala positsiooni kaevikuliinid, 1916. a." Kaardil on ainult punkt, aga panen näitena väljavõtte EW 1:50000 kaardist:
http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?i ... 839&size=l
Seal on näha Vääna jõe ja rabade vahel olevad kaeviku-, varjendi- ja laskepesade positsioonid. Need kõik on enamasti tänagi alles.
Siin on tõesti selline lause, aga arvan, et see on kabinetivaikuses koostatud:
"Kaevikuliinid maastikul jälgitavad, paiguti kaetud võsaga ning kõrge rohuga. vajab niitmist, et vaadeldavust parandada"
Kuidas sa füüsiliselt seda piiritleksid? Ja kui sa looduses need üritaksid läbi käia, võtaks juba see üsna kõvasti vaeva. Tore on muidugi vaadata, kuidas Vääna-Posti poole minnes kaevikud ja väikevarjendid järjest vähem valminunuks muutuvad (algul on lagi puudu, siis lihtsalt auk jne), aga kuhu seal piir tõmmata?
Sõrve säärel Stebeli patarei ja komandopunkti juurde juhtavad maantee pealt vastavad sildid.Sharon kirjutas:Ja hakkasin mõtlema, et kas keegi oskab nimetada mõnda PSM rajatist, mille juurde suunab lähimalt maanteelt muinsuskaitse sümboliga viit (see valge sümbol pruunil taustal)? On üldse niisuguseid?
Vanasõiduki huviline
Minu sõidukid: Gaz 22; Moskvich 412 1969
Minu sõidukid: Gaz 22; Moskvich 412 1969
Valge Torni jäänused seisuga detsember 2009. Sel aastal proovin patareid ja nende sisevaated ära teha.
Ja Astangu laskemoonaladu 2008. aasta suvel, veetase oli keskpärane, aga on olnud ka täiesti kuiva perioodi.
Ja Astangu laskemoonaladu 2008. aasta suvel, veetase oli keskpärane, aga on olnud ka täiesti kuiva perioodi.
Vanasõiduki huviline
Minu sõidukid: Gaz 22; Moskvich 412 1969
Minu sõidukid: Gaz 22; Moskvich 412 1969
Oeh, küsimus oli ju tegelikult selline:
Kui aga teha matkamarsruuti, siis on muidugi mõistlik käsitleda ehitisi kohapõhiselt. Ehk kui teema oleks 'Väike-Paljassaar', oleks Valge torni pilt omal kohal.
Valge torn on ju tore koht, aga PSM vastusena ei sobi.Sharon kirjutas:Ja hakkasin mõtlema, et kas keegi oskab nimetada mõnda PSM rajatist, mille juurde suunab lähimalt maanteelt muinsuskaitse sümboliga viit (see valge sümbol pruunil taustal)? On üldse niisuguseid?
Kui aga teha matkamarsruuti, siis on muidugi mõistlik käsitleda ehitisi kohapõhiselt. Ehk kui teema oleks 'Väike-Paljassaar', oleks Valge torni pilt omal kohal.
Üks suhteliselt külastatav, kuid vähese infoga(2008. aastal oli vist midagi, aga praegu täiesti kadunud) koht on Pakri poolsaare tipp. Unustuse hõlma on vajunud õhku lastud patarei nr 22(?), mille juures on küll infotahvel, aga seal on praegu kõike muud kleebitud, kui patarei ajaloo kohta käivat informatsiooni. Tegelikult ma pole päris kindel, kas tegemist on PSM-i kuuluva objektiga, sest minust targem raamat seda eisalgu ei kinnitanud, samas kui mööda pankranniku äärt kõndida, leiab veel huvitavaid ehitis, mille pilte näeb siit. Kas Castellum oskab öelda, kas patarei nr. 1b jäigi suhteliselt ajutiseks ehitiseks, mis pidi asuma majakast 300m põhja poole või lihtsalt jäid need seekord üles leidmata?
Vanema merekindluse juurde muide juhatab muinsuskaitse silt, aga teiste asjade kohta on kohapealne info 0.
Üks huvitav leht Paldiski ja Pakri militaarelu kohta.
Vanema merekindluse juurde muide juhatab muinsuskaitse silt, aga teiste asjade kohta on kohapealne info 0.
Üks huvitav leht Paldiski ja Pakri militaarelu kohta.
Vanasõiduki huviline
Minu sõidukid: Gaz 22; Moskvich 412 1969
Minu sõidukid: Gaz 22; Moskvich 412 1969
Patarei 1b kohta arvan, et sedakorda ei leidnud Sa seda lihtsalt üles. Mina olen ühe korra otsinud ja ka ei leidnud. Alusena kasutasin Gustavsoni käsikirja, aga tal ei ole üldiselt head skeemid. Enam pole praegu proovinud, aga võiks ju uuesti ette võtta, nüüd pisut targemana oskaks ehk juba rohkem märgata.
Meil oli korra Paldiski linnavalitsusega juttu - nad olid pahased, et me nende uhketest asjadest ei kirjuta. Ma pakkusin välja, et nad näitavad 1b asukoha kätte, nagu nad väitsid teadvat, ja meie rõõmsasti jätkame sealtmaalt asja uurimist ja sellest kirjutamist. Noh, sinna see jäigi. Tagantjärele arvan, et kuna nad ajasid segi Peetri poolt alustatud ehitised ja PSM (ajavahet on küll 200 aastat), siis poleks me nende käest 1b täpset asukohta niikuinii kätte saanud.
Battal oma kaardil näitab seda patareid, aga kuna neil peale tingmärgi midagi rohkem pole, tähendab see seda, et ka nemad pole selle täpset asukohta ja ehitisi leidnud.
Paldiski (Pakri) huvitavad asjad on üldiselt hilisemad - rannasuurtükiväge kahes kihis - tinglikult 1939-41 ja 1945-55. Neil võib olla oluline vahe ning nagu alati, on hilisemast vähem teada. Muud asjad (raketid, reaktorid jms) on omaette teema ja mina kahjuks sellest eriti ei tea.
Patarei nr 22 on praeguste andmete järgi 1939-41 kihistusest, aga pead ei anna. Võib-olla, et seal on mõlemat.
Lihtsalt näitena natuke hilisemast PSM-st väljaspool. Käisime taas vaatamas pat nr 37 Dirhamis (miskipärast sageli nimetatud Põõsaspea/Spithami patareiks, aga selline koht asub ju teisel poosaarel). Seal on kindlasti 1916-17 kihistus ja mingi soveti oma ka - kas 1940-41 või 1945-55, praegu ei tea. Kaardid ei näita seal ühtegi soveti patareid, aga Gustavsonil on üks märkus aastast 1987 ja reaalselt on uus patarei olemas. Praegu ei oska seda seletada.
Meil oli korra Paldiski linnavalitsusega juttu - nad olid pahased, et me nende uhketest asjadest ei kirjuta. Ma pakkusin välja, et nad näitavad 1b asukoha kätte, nagu nad väitsid teadvat, ja meie rõõmsasti jätkame sealtmaalt asja uurimist ja sellest kirjutamist. Noh, sinna see jäigi. Tagantjärele arvan, et kuna nad ajasid segi Peetri poolt alustatud ehitised ja PSM (ajavahet on küll 200 aastat), siis poleks me nende käest 1b täpset asukohta niikuinii kätte saanud.
Battal oma kaardil näitab seda patareid, aga kuna neil peale tingmärgi midagi rohkem pole, tähendab see seda, et ka nemad pole selle täpset asukohta ja ehitisi leidnud.
Paldiski (Pakri) huvitavad asjad on üldiselt hilisemad - rannasuurtükiväge kahes kihis - tinglikult 1939-41 ja 1945-55. Neil võib olla oluline vahe ning nagu alati, on hilisemast vähem teada. Muud asjad (raketid, reaktorid jms) on omaette teema ja mina kahjuks sellest eriti ei tea.
Patarei nr 22 on praeguste andmete järgi 1939-41 kihistusest, aga pead ei anna. Võib-olla, et seal on mõlemat.
Lihtsalt näitena natuke hilisemast PSM-st väljaspool. Käisime taas vaatamas pat nr 37 Dirhamis (miskipärast sageli nimetatud Põõsaspea/Spithami patareiks, aga selline koht asub ju teisel poosaarel). Seal on kindlasti 1916-17 kihistus ja mingi soveti oma ka - kas 1940-41 või 1945-55, praegu ei tea. Kaardid ei näita seal ühtegi soveti patareid, aga Gustavsonil on üks märkus aastast 1987 ja reaalselt on uus patarei olemas. Praegu ei oska seda seletada.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline