Peeter Suure merekinduse kaart

[Impiger]

Leidsin Tallinna Linnaarhiivi varamust huvitava Tallinna ja lähiümbruse kaardi, pärit ilmsesti 1920-ndate algusest. See on iseäralik selle poolest, et sellel pole mingit teksti, muidu aga tundub olevat väga täpne. See kaart on seni ainuke, millel olen leidnud PSMK raudtee Tondilt Koplisse. Kaart on aadressil http://www.tarkvarastuudio.ee/tallinn_l ... -5-912.htm. Seda saab vaadata veebibrauseris, installitud peab olema Adobe Flash Player.
Orienteerumiseks tegin kaardist väljavõtte sellest osast, kus on kujutatud PSMK raudtee. Panen selle siia allapoole.

Tondi - Kopli kindlusraudtee

Märkused.
1. Kindlusraudtee trass on joonistatud punasega.
2. Sinisega on objektid, mis on olemas tänapäeval sel kohal.
3. Lillaga on objektid, mida tänapäeval algsel kujul enam ei ole.
4. Joonistasin punase punktiiriga umbes-täpselt raudteetrassi jätku üle Kopli tänava. Kaardi originaalil seda ei ole, kuid ühel teisel, 1921. a linnakaardil, on see veel olemas. Trass tegi kaare ümber seal asunud Kopli mõisa, mis lõpetas oma eksistentsi koos EW tulekuga. Selle kandi laiarööpmelise raudtee ajalugu on mulle segasevõitu, näib, et see tuli praegusest Kopli kaubajaamast umbes praegust Sõle tänavat pidi. Kes teab, see võiks täpsustada.
5. Sõjaväe laatsaret Koplis on samuti võetud 1921. a kaardilt. See oli vististi mingi ajutine ehitis, hilisematel kaartidel seda enam ei ole. Ka H. Gustavson oma raamatus "Tallinna meditsiin XIX saj. - 1917. a" ei maini seda.
6. Praeguse Sütiste tee pargis, raudteeharu lõpus on kujutatud üks riskülikukujuline objekt. EW ajal rajati sinnakanti Kaitseliidu lasketiir. Aga mis seal PSMK ajal oli? Laod? Kes teab?
7. Tondi - Kopli raudtee on üsna jäljetult kadunud hilisemate ehituste alla. Sellest on järel ainult üsna hästi säilinud (kuigi lünkadega) umbes poolekilomeetrine lõik Merimetsas, hipodroomist kuni Kolde puiesteeni.

[toomas tyrk]

Nerman on Kopli sõjaväehaiglast kirjutanud ühes oma paljudes artiklitest.

Praeguse Maleva põigi piirkonnas asus Vabadussõja ajal Tallinna 3. Sõjaväehaigla. Varem kuulusid need hooned Peeter Suure merekindluse hospidalile.

Kui need ruumid 1919. aasta jaanuaris üle võeti, siis selgus, et needki hooned olid kõvasti rüüstatud. Pea kõikjalt olid ära viidud ukselukud ja -käepidemed, kraanid, elektripirnid, juhtmed ning isegi põrandalt linoleum. Lõhutud olid paljud ahjud, pliidid, aknaraamid.

Loodearmeelased Koplis

3. Sõjaväehaigla ehk Kopli Sõjaväe haigemaja formeeriti lühikese ajaga märtsis 1919. Ülemarstiks määrati Eduard Pihlak, kes töötas sellel kohal kuni järgmise aasta suveni.

Dokumentidest selgub, et hoonete korrastamine algas kohe pärast ülevõtmist. Haigemajal oli mitmeid ruume veel Vene-Balti ja Bekkeri asunduses.

http://www.postimees.ee/190208/esileht/ ... pealinnast

[vax]

6. punkt, 20-ndate kaardil on sinna märgitud ainult "tööliste majad". Maa-ameti kaardiserver seal mingit kultuurimälestist igatahes ei näita.
Arvan, et seal võisid olla mingid laod.

Täpsustasin selle kaardi järel ka meie merekindluse kaarti. Väga mööda ma polnudki pannud, kuid mõned detailid jätsin varasemast versioonist - näiteks 20-ndate kaardil oli selgelt Hipodroomi kohal harutee koos sildiga "Tel. wabrik". Lisasin ka Tondi sõjaväelinnaku objektid.

Üks küsimus tekkis, nimelt TTÜ taga veidi enne staadionit on selgelt silmaga näha, et raudteetamm hargneb kaheks. Parempoolne läheb Astangu poole ja vasakpoolne nagu läbiks staadioni?

[Impiger]

Ka 1921. a kaardil on praeguse hipodroomi kohal teetrass kaheks hargnenud ja on märgitud "Tellisetehas". Lugesin kusagilt, et selles tehases valmistati telliseid merekindluse tarbeks (ehk oli Nerman?). Praeguse trollibussi depoo poolsel harule on tõenenäoliselt rajatud hipodroomi sisetee (kulgeb paralleelselt jooksurajaga). Linnaarhiivi kaart on ilmsesti pärit natuke hilisemast ajast ja osa raudteed oli vististi juba üles võetud.
Tondi - Kopli raudteelt pööras 1921.a kaardi järgi veel üks haru Mayeri keemiatehasesse, mis asus praeguse Tulika ja Madara tänavate vahel (ka nõukaajal oli sellel kohal tehas, vist "Polümeer", täpselt enam ei mäleta). Raudtee ja Paldiski maantee ristumiskohal oli Baltiiski jaam.
TTÜ staadioni ümbruse kohta ei oska midagi öelda. See metsaalune kuni Mustamäe nõlvani on üldse täis ilmselt inimtekkelisi teetammitaolisi moodustisi, mille rajamise kohta ma ei tea midagi. Tuleb arvesse võtta, et see metsaalune oli omal ajal üsna soine, nüüdseks aga ära kuivendatud. Vanu kuivenduskraave on veel näha küll. Praegune TTÜ koos staadioniga asub siiski kõrgemal, maa on seal hoopis liivane.

NB. Tuli teade, et ei olnud "Polümeer", vaid "Flora". Aitäh märkuse eest! Nii et "Flora".

[Castellum]

Endisesse PSM hospidali maa-alale asus 1921 Kalevi pataljon. Ainuke tänaseni säilinud tsaari-aegne hoone peaks olema veetorni alumine, kiviosa. EW-aegne on Maleva tn-äärse alajaama vanem osa, aga see oli siis juba pataloni alalt väljas, sest pataljon andis osa maad ära. Samuti on kohe kõrval EW-aegne Sepa tn saun (1928?).

Ära-antud maa-alal oli PSM hospidali õigeusu kirik, mis vahepeal oli pataljoni sepikoda ja lugemistuba ning mis ehitati 1931. aastal ümber Kopli luteri kirikuna. Seepärast läkski maa-ala sõjaväe käest ära. Kiriku kõrvale ehitati 1938-39 alajaam. Kiriku hävinemise kohta on eriarvamusi - kas tulekahi (1939) või sõda (1941 või 1944).

[vax]

Nii aga siiski on jäänud õhku rippuma üks küsimus - mis ikkagi asus TTÜ ümbruses. Inimtegevuse jälgi on pinnas paksult täis...
Näiteks on seal mingid kandilised vundamendijäänused (ttü spordihoone poole teed). Samuti hulgaliselt tee- või raudteetamme.

[vax]

Hilisem kaart samast kohast:
http://www.tarkvarastuudio.ee/tallinn_l ... -5-702.htm

Ja veel üks huvitav kaart, kus Kopli haru justkui oleks peal koos haruteega Hipodroomi juures, aga raudtee ise suundub erinevalt.
http://www.tarkvarastuudio.ee/tallinn_l ... 5-1154.htm

1919 a. kaart:
http://www.tarkvarastuudio.ee/tallinn_l ... 5-1382.htm

[Castellum]

Tellisetehas Pelgulinnast läänes ja hipodroomist idas kandis "Baltika" nime (ja jaam ka). Jaam oli Paldiski mnt-st eemal, endise Härjapea tänava (tänase Härjapea tänava pikenduse) ja rdt ristis.
Vt Robert Nerman. "Baltika tellistest ehitatud majad on tänaseni hea tervise juures". Eesti Päevaleht, 6. mai 2004:
http://epl.ekspress.ee/artikkel/264405

Flora loeb end endise Richard Mayer & Ko järglasena, kuid Mayeri tehas oli nii suur, et algas Paldiski mnt-lt endise kino juurest (Orion, hiljemPartisan) ning hõlmas nii Flora kui ka Polümeeri.

[vax]

Käisin eile läbi lõigu Tondi tänavast kuni TTÜ spordihooneni.
Esimene koht, kus raudteetamm nähtavale ilmus, oli rahumäe kalmistu taga. Kuid võis oletada, kust tamm oli läinud. Tänapäev on seal suured maa-alused garaazikompleksid, mis on rajatud kunagise tammi asemele. Muide see tamm pidi üsna kõrge olema, kui see kalmistu nõlvast eemaldus.
Vaade tammi algusest garaazide poole:


Samast kohast vaade teisele poole:


Kunagise raudtee servas olid regulaarse vahega mingite postide betoonist tugisambad: (huvitav milleks, kas telefon, telegraaf, valgustus?)


Tsaariaegne betoonivalu:


Raudtee keerab ümber kalmistu Rahumäe jaama poole:



Jupike raudteerööbast kalmistu müüri ääres:


Edasi läksin sealt lähedalt trepist alla ja jälgisin nõlva-aluseid objekte:
Kohe treppide kõrval on maapinnas U-kujuline süvend, U tipud suunduvad justkui nõlva sisse:
http://nagi.ee/photos/vooteleaer/14726765/
(mitu pilti järjest)

Siis Sütist tee poole minnes jäi ette samuti üks kummaline liivast moodustis:


Siis, sütiste teega paralleelselt minev jalgrada meenutas mulle kangesti raudteetammi. Leidsin isegi justkui harutee koha:


Edasi kõndisin üle kruusa-väljaku EW aegse lasketiiru varemeteni välja, väljaku tiirupoolses servas jäi silma maast välja turritav tilluke raudteerööbas:



Lasketiiru juures olev munakivitee:


Edasi suundusin tagasi nõlva poole, kus kõndisin piki raudteetammi Ehitajate teeni välja:

[Kurjam]

Need postide tugisambad seal on kindlalt tänapäevased.

[Impiger]

Vax on teinud tubli töö, jäädvustades kindlusest järele jäänud objekte, nagu nad tänapäeval on. Ka nõukaaja lõpus olid need paigad enam-vähem samasugused, ainult natuke vähem kulunud. Erandiks on esimesel fotol kujutatu: nõukaaja lõpul läks vana raudteetamm praktiliselt Rahumäe teeni välja, täpsemini: kuni kalmistu tuletõrjujate kvartali väravani. Sealt edasi Tondi poole enam jälgi ei olnud. Pildil olevad mullahunnikud tekitati garaažikoperatiivide ehitamise käigus.
Kahju, et taolisi fotosid pole nimetamisväärselt tehtud varasematel aegadel, aga eks fotograafia kättesaadavus tavainimesele on alles üsna hiljuti võimsalt parenenud.
Siiski kutsun üles otsima vanu fotosid, mida mingil määral on kindlasti tehtud, ja need avalikkusele üles panema. Ma ei pea silmas tuntud kindlusrajatisi - nende kohta on materjali üksjagu (kuigi ka neid võiks avaldada, kui on tegemist haruldasema ülesvõttega). Pean silmas just vähetuntud, juba unustusse vajunud või vajumas olevaid. Meenutan, et PSMK ei koosnenud ainult betoonrajatistest, selle hulka kuulusid näiteks ka ulatuslikud kaevikualad, peale raudteede ulatuslik maanteede ja kohalike teede võrk (maanteed ei olnud muidugi väga pikad), samuti ka tsiviilrajatised. Näiteks hakati rajama tänase Kadaka puiestee ja Pärnu maantee vahele Pääsküla poolsesse otsa nn Peetri aedlinna, kuhu pidid elama asuma merekindluse ametnikud. Kuid peale krundistamise eriti kaugemale ei jõutud - enne sai PSMK aeg ümber. Kruntide piirid on mingil määral tänaseni säilinud. Praegust Pääsküla rongijaama nimetati Petrovkaks (ilmsesti oli see ka Peetri aedlinna venekeelne vaste). Vististi sellest ajast on pärit ka Kadaka puiestee majade numeratsioon, mis algab Pääsküla poolsest otsast.

[Castellum]

Peetri aedlinna peatänav oli ikka Päikese puiestee (aga mitte peamine liiklustee) ja keskus siis Päikese puiestee ja Metsaveere tänava ristis. Vastavalt siis võib lugeda kõik muid kvartaleid keskusest ääre poole.

Sellist skeemi (pea-esindustänav ja pealiiklustee) rakendati ka Tartus Karlovas ning EW ajal Tammelinnas ja Tähtveres.

Planeeringu autor on tõenäoliselt Peterburi taustaga arhitekt. Tõenäoline on ka Aleksander Jaroni, selle-aegse paljude PSM ehitiste (ja ka paljude Tallinna tsiviilehitiste) projekteerija osalus (nt Nõmmel tegi samal ajal Nõmme õigeusu kiriku esimese projekti; teostama)

Maju ikka jõuti ka teha. Näiteks:
http://register.muinas.ee/?menuID=monum ... ew&id=8205

Peetri aedlinna (Petrovskaja Sloboda) tänavad nimetati ümber 1922-1927. Kuulus Harku valla alla, liideti Nõmme aleviga 1923. Raudteejaam (ka Petrovskaja Sloboda, lüh Petrovka) nimetati ümber juba 1919. Paraku vale koha järgi - Pääsküla asub seal, kus on praegu järgmine jaam - Laagri. Nii et eriti NL-ajast tuttav skeem, kus koht saab nime, aga selle nime juured asuvad mujal. Arvestades asula ja raudteepeatuse tekke eripära, olekski selle nimi pidanud nt Peetrilinn olema.

[vax]

Erandiks on esimesel fotol kujutatu: nõukaaja lõpul läks vana raudteetamm praktiliselt Rahumäe teeni välja, täpsemini: kuni kalmistu tuletõrjujate kvartali väravani. Sealt edasi Tondi poole enam jälgi ei olnud. Pildil olevad mullahunnikud tekitati garaažikoperatiivide ehitamise käigus.

Hm, see jutt tundub tiba kahtlane. Nimelt on ka ülaltoodud kaardil näha, et raudteetamm pöörab Rahumäe tänavale üsna suure raadiusega, samuti kinnitab seda tõik, et teatud kohas algab Rahumäe tänaval päris kõva tõus. Sellest ma järeldasingi, et raudtee pidi kulgema üle praeguse graasikoperatiivi. Iseasi muidugi, kui kaugelt täpselt.

[Impiger]

Kasutan siin ja edaspidi Castellumi pakutud Peetrilinna nimetust, sest see tundub mulle väga tabav olema.
Tänavanimed Tallinnas on läbi aegade kajastanud valitsejate maitset resp. arusaamu sellest, kuidas on vaja avalikke objekte nimetada. Nii kandis Peetrilinnas tsaariajal Päikese puiestee nime Петровский проспект (Peetri prospekt), 1925. aastast Päikese puiestee, 1940. - 1941. aastail Prožektori puiestee, sealt edasi tänaseni jälle Päikese puiestee.
Toome puiestee oli algselt Лермонтовская улица, 1925-ndast Toome puiestee, 1940. - 1941. aastail Lermontovi puiestee ja sealt edasi jälle Toome puiestee.
Rohula tänav oli algselt (so. tsaariajal) Садовая улица (Aia tänav).
Mesila tänav oli algselt Сергеевская улица.
Kasteheina tänav oli algselt Духовная улица.
Kastani tänav kandis algselt Перновская улица nime jne jne.
Peetrilinna tänavad said eestikeelsed nimed novembris 1925. aastal. Mõned neist nimetati pärast "töörahva revolutsiooni" 1940. aastal ümber venepärasteks, Saksa okupatsiooni tulles anti eestikeelsed nimed tagasi.

(Allikas: Aleksander Kivi, "Tallinna tänavad", Tallinn, 1972)

[Impiger]

Rahumäe tee äärne raudteelõik oli alles veel 1936. aastal ja see on kantud ka sel aastal välja antud topograafilisele kaardile. Panin osa sellest üles ühes teises siinse foorumi rubriigis (vt. http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=20424 ).
See kaart peaks olema täpsem kui siin ülalpool olev linnakaart 1920-ndatest.