Nali
Ei pole nalja natukestki- L.Merigi ju kirjutas oma "Hõbevalges", et tšuktsid olid põhjarahvastest ainukesed, kelledest venelased lõpuni jagu ei saanud ning kellede pealik kohaliku vene esindaja käest küsis oma venna Nikolai Teise tervise järgi.oleeg kirjutas:Midagi suurepärast ja unikaalset sõjandushuvilistele:
tšuktšide sõjaasjandus 17.sajandi keskpaik - 20. sajandi algus. Õnnetuseks on see vene keeles:
Военное дело чукчей (середина XVII - начало XX в.)
http://rutracker.org/forum/viewtopic.php?t=350081
terv
o
Viimati muutis Lemet, 06 Apr, 2010 21:11, muudetud 1 kord kokku.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
[img]http://i168.photobucket.com/albums/u186 ... etrac2.jpg[/img]
IseOlenRahul
IseOlenRahul
Kes oleks võinud arvata, et vana vene multikas ja tänapäeva saksa muusika nii hästi klapivad?
Nu Pogodi & Rammstein - Kokain.
http://www.youtube.com/watch?v=h-d-tuwJ ... re=related
Nu Pogodi & Rammstein - Kokain.
http://www.youtube.com/watch?v=h-d-tuwJ ... re=related
http://www.folklore.ee/tagused/nr11/tsukts.htmLemet kirjutas:Ei pole nalja natukestki- L.Merigi ju kirjutas oma "Hõbevalges", et tšuktsid olid põhjarahvastest ainukesed, kelledest venelased lõpuni jagu ei saanud ning kellede pealik kohaliku vene esindaja käest küsis oma venna Nikolai Teise tervise järgi.oleeg kirjutas:Midagi suurepärast ja unikaalset sõjandushuvilistele:
tšuktšide sõjaasjandus 17.sajandi keskpaik - 20. sajandi algus. Õnnetuseks on see vene keeles:
Военное дело чукчей (середина XVII - начало XX в.)
http://rutracker.org/forum/viewtopic.php?t=350081
terv
o
Tartu Ülikooli raamatukogust sain Bogoras-Tani raamatu «Tshuktshid», aga praktiliselt ei olnud aega sellega tutvuda. Lugesin nii palju, kui aega oli ja aru sain, sest raamat oli vene keeles. Ma ei olnud sel ajal veel teeninud Nõukogude Armees, keskkooli vene keelest jäi väheseks ja selle tõttu oli raskusi vene keeles kõikidest asjadest arusaamisega.
Meelde jäi üks mõttetera Bogoras-Tanilt: «Tshuktshe ei saa nimetada meie tsivilisatsiooni vaatepunktist korralikeks inimesteks. Nad söövad omaenda täisid, pesevad kusega ja lasevad koertel oma kausid puhtaks lakkuda. Nad tarvitavad söögiks põhjapõtrade kiinide vastseid. Karjused söövad vahel põhjapõtrade väljaheiteid segatuna mitmesuguste noorte taimede roheliste võrsetega. Kuid neil on omad arusaamad korralikkusest. Nad vaatavad vastikusega lehmapiima, sest peavad lehma räpaseks loomaks. Nad kinnitavad, et loomalihal on eriline ebameeldiv lõhn, mis sarnaneb lehmasita lõhnaga. Paljud nendest keelduvad minemast majja, kus keedeti loomaliha.
Teiselt poolt, kui tshuktshidele ütelda, et hülgelihal on ebameeldiv hais, siis nad omakorda vaidlevad vastu, öeldes: «Hüljes on puhas. Ta pidevalt peseb ennast puhtas vees, aga teie sööte oma räpaste loomade liha.»»
Samas raamatus oli ka kirjas, et Tshuktshimaa oli Tsaari-Venemaa ainukene territoorium, millele oli antud tegelik autonoomia ja mis oli jäänud venelaste poolt lõplikult vallutamata. Vastavalt Venemaa Seaduste Kogu ühele paragrahvile nimetati Tshuktshimaad Venemaa mitte täielikult alistatud territooriumiks «russkaja ne vpolne pokorjonnaja territorija» ja seal kehtisid kohalikud seadused.
See maaosa, mis asus Tshauna ja Anadõri jõgedest lääne suunas, kandis nime "Tshuktshimaa". Sealsed elanikud, nagu kõik tshuktshidki, omasid teatud privileege otsustada oma asjade, sealhulgas ka tapmiste üle, vastavalt oma vanadele tavadele. Seda juhul, kui selline asi toimus nende territooriumi piirides.
Siberi vallutamine oli toimunud väga kiiresti. 1586. aastal rajati khaan Kutshumi riigi pealinna Tshingi-Turo varemetele Tjumeni kindlus.
62 järgmise aastaga jõudsid Tomski kasakad Ohhoota mere äärde, kuid edasi põhja nad ei suutnud tungida. Kõlõma jõe alamjooks jäi aastakümneteks piirijõeks. Tshuktshidepoolne vastupanu oli väga tugev.
Kui sõda oli kestnud peaaegu sama kaua kui terve Siberi vallutamine, oli Katariina II sunnitud järele andma Senati taotlusele ja Tshuktshimaa vallutamisest loobuma. 1771. aastal Anadõri kindlus lammutati ja 1778. aastal suudeti lõpuks sõlmida rahu, mida kumbki pool enam ei rikkunud.
Peterburist tuli korraldus valmistada riigivapid ja saata need tshuktshidele, et tshuktshid riputaksid need vapid oma rannikul puude külge ja näitaksid neid laevadelt maale tulnutele, et teadustada maade kuulumist Vene impeeriumile.
Me oleme ju siin, et isamaad kaitsta. Aga prantslased on ju ka siin, et oma isamaad kaitsta. Kellel siis õigus on?
Erich Maria Remarque “Läänerindel muutuseta”
Erich Maria Remarque “Läänerindel muutuseta”
-
Tarmo Männard
- Liige
- Postitusi: 1334
- Liitunud: 08 Sept, 2005 0:35
- Asukoht: Tallinn, Õismäe
- Kontakt:
Kas keegi seletaks mulle NÜÜD, umbes 30 aastat hiljem ära, et kuidaskurat nende kahe joone abil laevu sihitakse?
Ausõna, poleks kunagi uskunud, et selle mänguga veel kokkupuuteid oman. Aga see oli vägev!
Kolmandas klassis käisime Kalevi ujulas ujumist õppimas. Ema pani mulle tikutopsiga bussi- ja jäätiseraha kaasa. Ma mängisin selle kõik maha!
Selle eest sai kaks korda mängulaevu lasta. Pärast sattusin bussile, kuhu tuli ka kontroll ja põgenesin sealt sõidukist häbiga.
Ja edasi läksin kino Kosmose juurest jala Valdeku tänavale. Kool oli õhtupoolses vahetuses ja ma jõudsin kohale alles kolmandaks tunniks. Pärast seisin kodus nurgas. Ema oli kuri aga samas oli ikkagi nagu rõõmus kah, et ma elus olin.
Ja kõik seesinase laevamängu pärast.....
Ausõna, poleks kunagi uskunud, et selle mänguga veel kokkupuuteid oman. Aga see oli vägev!
Kolmandas klassis käisime Kalevi ujulas ujumist õppimas. Ema pani mulle tikutopsiga bussi- ja jäätiseraha kaasa. Ma mängisin selle kõik maha!
Selle eest sai kaks korda mängulaevu lasta. Pärast sattusin bussile, kuhu tuli ka kontroll ja põgenesin sealt sõidukist häbiga.
Ja edasi läksin kino Kosmose juurest jala Valdeku tänavale. Kool oli õhtupoolses vahetuses ja ma jõudsin kohale alles kolmandaks tunniks. Pärast seisin kodus nurgas. Ema oli kuri aga samas oli ikkagi nagu rõõmus kah, et ma elus olin.
Ja kõik seesinase laevamängu pärast.....
Selle mängu sees (vähemasti selle, mille mina laiali lammutasin) oli selline telefoninduse ime nagu "sammvalija", mis siis hakkas voolu saades järjest lambikesi ühendama.(mingil ajal Nõmme jaamas paiknenud keskjaama moderniseerimise käigus loobiti neid seal hulgim välja, terve Nõmme oli neid täis). Nii et täpse sihtimisega polnud seal jah midagi tegemist, rohkem ikka kogemuse värk, millisel hetkel nuppu muljudes kuhu lambirida välja jookseb...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
http://morskoy-boy.15kop.ru/game/destroy16 kirjutas:mis mänguga tegemist??Ma vist olen liiga noor et sellist asja mäletada
Täitsa nagu päris, viieteistkopsiseid kulus lademes...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
-
Tarmo Männard
- Liige
- Postitusi: 1334
- Liitunud: 08 Sept, 2005 0:35
- Asukoht: Tallinn, Õismäe
- Kontakt:
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist

