Suurtükivägi Tallinna kaitsel
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
No see alusauto küll spetsiaalselt projekteeritud pole. Isegi tavaveoauto hõbedasi velgesid pole viitsitud roheliseks võõbata.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Natuke metallitöö ja teist samapalju hüdraulikaga kokku puutununa ei hakanud selles alusvankri osas küll midagi üleloomulikku ja saavutamatut silma...
Mis paneks kõva häälega kinnitama, et "pole võimalik". Ilmselt leidus ka sajand tagasi härrasmehi, kes kinnitasid soomusrongide tekitamise võimatust, sest "...see on ikka midagi muud kui...".

Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Sellest ATMOS-est.
Mul tekkis juba allergia, kui nägin seda tuttavat klikiaegset, ebamugavat ja sagedast rihtimist tahtvat sihikut. Ei kujuta ette, kuidas sellega sihtides saavutatakse täpsus ja operatiivsus või mismoodi see süsteem üldse funkab. Muidu ma neid autokasti pandud kastreeritud liikursuurtükke eriti ei hinda.
Grad-idest.
Ei tea, kust see info, et moon on kallis? Vaevalt ta kallim on, kui 155mm. Vanemaid kildrakette saab kindlasti alla 5000 EEK/tk ja alati ei pea kogu salve tühjaks laskma. Sõltub ikka sihtmärgist. Eks seda lasketäpsust saab arvutiga arvutades suurendada, kuid hajumine max 300x300 eeldab lihtsalt vastava suurusega sihtmärgi valimist. Osseetias toimisid igatahes täiesti rahuldavalt ja oseetide OMON ja muud bojetsid tehti tümaks ühe hingetõmbega.
Mul tekkis juba allergia, kui nägin seda tuttavat klikiaegset, ebamugavat ja sagedast rihtimist tahtvat sihikut. Ei kujuta ette, kuidas sellega sihtides saavutatakse täpsus ja operatiivsus või mismoodi see süsteem üldse funkab. Muidu ma neid autokasti pandud kastreeritud liikursuurtükke eriti ei hinda.
Grad-idest.
Ei tea, kust see info, et moon on kallis? Vaevalt ta kallim on, kui 155mm. Vanemaid kildrakette saab kindlasti alla 5000 EEK/tk ja alati ei pea kogu salve tühjaks laskma. Sõltub ikka sihtmärgist. Eks seda lasketäpsust saab arvutiga arvutades suurendada, kuid hajumine max 300x300 eeldab lihtsalt vastava suurusega sihtmärgi valimist. Osseetias toimisid igatahes täiesti rahuldavalt ja oseetide OMON ja muud bojetsid tehti tümaks ühe hingetõmbega.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10220
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
See sihik on ilmselt back-up, sest ametlikus kirjelduses on:hummel kirjutas:Sellest ATMOS-est.
Mul tekkis juba allergia, kui nägin seda tuttavat klikiaegset, ebamugavat ja sagedast rihtimist tahtvat sihikut. Ei kujuta ette, kuidas sellega sihtides saavutatakse täpsus ja operatiivsus või mismoodi see süsteem üldse funkab. Muidu ma neid autokasti pandud kastreeritud liikursuurtükke eriti ei hinda.
Kood: Vali kõik
The computerised Advanced Fire and Control System (AFCS) fitted on the Atmos 2000 includes navigation and aiming systems and ballistic computation system.
See tuleneb ilmselt sellest, et asjatundmatul inimesel löövad dollarinumbrid kohe silme ees virvendama kui nad kuulevad sõna "rakett". Tõsiasi on see, et raketi moon ei ole oluliselt kallim kui suurtükimoon. Kallid on raketid siis kui neid üritatakse lennu ajal juhtida ja neid tahetakse "mõtlema" panna. Aga see on kallis ka suurtükkide puhul. Ka on rakettide puhul logistika vähe keerulisem, kuna raketid on lihtsalt suuremad.hummel kirjutas: Grad-idest.
Ei tea, kust see info, et moon on kallis?
Jutt "Guns and rockets" raamatus "Artillery and Firepower" algab lk. 3
http://books.google.com/books?id=4M_Q6v ... q=&f=false
http://books.google.com/books?id=4M_Q6v ... q=&f=false
105mm-sed tahetakse vist Lätile ära kinkida: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=30572227
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
http://www.youtube.com/watch?v=m2FzNZahxf4
Minu üks vaieldamatu lemmik, nagu ka ründelennuk A-10. Vist sellise relva peale meie hammas niipea ei hakka - rahalises mõttes.
105mm oleks hea relv mõne auto kastis, kuid need vist liiast amortiseerunud.
Minu üks vaieldamatu lemmik, nagu ka ründelennuk A-10. Vist sellise relva peale meie hammas niipea ei hakka - rahalises mõttes.
105mm oleks hea relv mõne auto kastis, kuid need vist liiast amortiseerunud.
Ela täiel rinnal ja kui kord kooled, siis ära kahetse elatud elu!
Võiks siis juba "the" tanki vastu vahetadaMadis22 kirjutas:105mm-sed tahetakse vist Lätile ära kinkida: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=30572227

Seda ma juba pikka aega tagasi kirjutasin, et müümisest küll midagi välja ei tule, sest pole nagu midagi müüa. Parameetrid ja seisukord pole igatahes kiita.
Ei tea, kas sellest päris kinkimisestki midagi välja tuleb, sest relvasüsteemi kasutamise õpe tuleks ikka läbi viia. 105-ne ise pole raketiteadus, laskeandmete arvutamine aga üldiselt küll. Keegi peab siis õpetama, kontrollima, vaatamas käima. Korralik kvaliteetne väljaõpe ise võtaks aega u pool aastat. Kes aga õpetab, mis keeles ja mis ajast? Kust saadaks Lätis meteoandmed ja relvaremont? Kust võetakse lisavarustus, mida meil endalgi vajaka on? Utoopia.
Lisaks maksab midagi nende relvasüsteemide äravedu Lätisse ja pole kindel, et lätakatel niigi palju raha on.
Kokkuvõttes peame ikka ise peale maksma. Küsimus, et kumb maksab rohkem: utiliseerimine või lätlastele andmine...
Ei tea, kas sellest päris kinkimisestki midagi välja tuleb, sest relvasüsteemi kasutamise õpe tuleks ikka läbi viia. 105-ne ise pole raketiteadus, laskeandmete arvutamine aga üldiselt küll. Keegi peab siis õpetama, kontrollima, vaatamas käima. Korralik kvaliteetne väljaõpe ise võtaks aega u pool aastat. Kes aga õpetab, mis keeles ja mis ajast? Kust saadaks Lätis meteoandmed ja relvaremont? Kust võetakse lisavarustus, mida meil endalgi vajaka on? Utoopia.
Lisaks maksab midagi nende relvasüsteemide äravedu Lätisse ja pole kindel, et lätakatel niigi palju raha on.
Kokkuvõttes peame ikka ise peale maksma. Küsimus, et kumb maksab rohkem: utiliseerimine või lätlastele andmine...
Mulle tundub see 105mm haubitsate ärakinkimine taaskord kergema vastupanutee valimine. Kas me tõesti neid kuidagi oma riigikaitse hüvanguks ära kasutada ei saa? Okei, nende seisukord pole kiita ja Tapal lageda taeva all nad lihtsalt roostetavad ära. Viskan õhku mõned semi-retoorilised küsimused/mõtted, et siis targemad mehed saaksid neile vastata või need ümber lükata.
1. Kas mõnda neist "torudest" ei saaks ehitada koostöös ELI-ga näiteks simulaatoriks ümber, et suurtükiväe ajateenijad saaksid seal harjutada?
2. Kas neid torusid ei saaks anda KL-ile, kas või harjutamiseks?
3. Kas neid torusid ei saaks anda näiteks mereväe staabikaitse kompaniile, et nemad võiksid nendega panna mingi primitiivse aluse rannakaitse suurtükiväele?
4. Kas neid torusid ei saaks nii paljugi moderniseerida/ ümber ehitada, et neid võiks kasutada otsesihtimisega näiteks soomustehnika vastu?
5. Lõppkokkuvõttes võiks mõned neist alles jätta näiteks riiklikel matustel aupaukude tegemiseks.
Mis me arvame?
1. Kas mõnda neist "torudest" ei saaks ehitada koostöös ELI-ga näiteks simulaatoriks ümber, et suurtükiväe ajateenijad saaksid seal harjutada?
2. Kas neid torusid ei saaks anda KL-ile, kas või harjutamiseks?
3. Kas neid torusid ei saaks anda näiteks mereväe staabikaitse kompaniile, et nemad võiksid nendega panna mingi primitiivse aluse rannakaitse suurtükiväele?
4. Kas neid torusid ei saaks nii paljugi moderniseerida/ ümber ehitada, et neid võiks kasutada otsesihtimisega näiteks soomustehnika vastu?
5. Lõppkokkuvõttes võiks mõned neist alles jätta näiteks riiklikel matustel aupaukude tegemiseks.
Mis me arvame?

Mida need ajateenijad seal harjutavad? "Kuiva" saavad nad ka 155 mm teha, arvutajatele pole harjutamiseks üldse relva vajaToddie kirjutas: 1. Kas mõnda neist "torudest" ei saaks ehitada koostöös ELI-ga näiteks simulaatoriks ümber, et suurtükiväe ajateenijad saaksid seal harjutada?
Need relvad on üsnagi logud ja täpselt nendest lasta ei saa.Toddie kirjutas: 2. Kas neid torusid ei saaks anda KL-ile, kas või harjutamiseks?
Otsesihtimsega laskmiseks pole moderniseerida vaja, otselaskmise sihik on relval olemas. 105 mm mürsuga BTR-i võtaks maha küll, BMP/BMD kohta ei tea. Tanki vastu minek aga on selge enesetapp (veermiku vast saaks täpse lasuga puruks lasta aga üks ajutiselt liikumisvõimetu tank 1 haubitsa ja meeskonna hinnaga pole rentaabel)Toddie kirjutas: 4. Kas neid torusid ei saaks nii paljugi moderniseerida/ ümber ehitada, et neid võiks kasutada otsesihtimisega näiteks soomustehnika vastu?
Muuseumieksponaatideks ja aupaugutamiseks kõlbaksid küll.Toddie kirjutas: 5. Lõppkokkuvõttes võiks mõned neist alles jätta näiteks riiklikel matustel aupaukude tegemiseks.
PS. Vannitoas on torud, relval on raud.
- kangelaspioneer
- Liige
- Postitusi: 1065
- Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
- Asukoht: Tallinn/Tapa
- Kontakt:
105.tabamus jätab vene lahingumasinast tabamuse korral alles suitseva vare. TABAMUSE korral. Probleemiks minu, kui mittesuurtükiväelase silme läbi (eks hummel täpsustab) ongi tabamuse tekitamine. Ei usu, et et selle suurtüki raud külgsuunas üle parisaja tuhandiku liigub (äärest äärde). Kaudtule laskmisel on süsteemilt nõutav suurusjärgu võrra suurem täpsus, kui otsesihtimisega, seega on juhtrataste ülekanded küllaltki suure ülekandearvuga, mis muudab raua liigutamise aeglaseks ja vaevaliseks (proovi sellise süstemiga mõnda liikuvat märki saata). Lisaks, kasutatakse ju eraldi laengut ja mürsku, mis teeb laadimise aeganõudvaks. Kokkuvõtteks, tabada on raske, teiseks lasuks aga aega enam ei ole, tabasid või mitte, soomukid ei liigu ju ühekaupa.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10220
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist