ZSU 57

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Vasta
Lemet
Liige
Postitusi: 20799
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Postitus Postitas Lemet »

Tegelikult võiks hoopis tükkis klasutada sõnastust "helikiirusest väiksema kiirusega lendavate". See "allahelikiirus" omaette terminina on suht kohmakas väljend mu meelest :roll:
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
lamjak
Liige
Postitusi: 490
Liitunud: 27 Mär, 2006 13:52
Kontakt:

Postitus Postitas lamjak »

Paneks kah oma variandi. Mida rohkem, seda uhkem, eks?

ZSU-57-2 Зенитная Самоходная Установка (vene keeles „iseliikuv õhutõrjekahur“) loodi viiekümnendatel tanki T-54 šassiile, mis relvastatuna kahe 57mm automaatkahuriga pidi kaitsma tankiüksuseid aeglaste madalalt lendavate lennukite eest. Tootmises oli ta viiekümnendate keskpaigast aastani 1960.
Madala laskekiiruse ja sõites tulistamise võimaluse puudumise tõttu oli masin juba algusest peale vananenud. Sihik oli küll automaatne, kuid nõudis käsitsi sihtmärgi andmete sisestamist. Selle jaoks määrati tabelist lennukitüübi järgi kiirus, vaatlusandmete järgi sihtmärgi kurss, kõrgus ja kaugus. Viimase jaoks võidi kasutada ka mehaanilist kaugusmõõtjat. Saadud andmete põhjal tegi algeline kompuuter oma otsuse.
Paljude umbmääraste muutujate tõttu oli selline sihtimine ülimalt ebaefektiivne. Ka jäi kahurite keeramise nurkkiirus vajalikule mitmekordselt alla.
Tunduvalt edukamalt kasutati ZSU-d maapealsete sihtmärkide vastu. Serblased kasutasid neid veel 90. aastate keskel, olles masinad mõnevõrra modifitseerinud, näiteks lisanud algelise katuse.
Siinse eksemplari puhul on tegu soomlastelt 2008. aasta suvel saadud kingitusega, mis on ainus Eestis olev ZSU-57-2.

Keeleväänamine eemaldatud.
Muudetud viimast lauset. Viimasel ajal on juriidilist teksti ette sattunud, kus sõna "käesolev" on väga ohtrat kasutust leidnud.
Viimati muutis lamjak, 04 Mai, 2010 7:18, muudetud 2 korda kokku.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

madalal lendavate alahelikiiruslike lennukite eest.
Asenda see keeleväänamine sõnadega "madal ja aeglaselt lendavate lennukite eest" :write:
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
krijgsvolk
Liige
Postitusi: 1040
Liitunud: 09 Aug, 2009 9:40
Asukoht: Jõgevamaa
Kontakt:

Postitus Postitas krijgsvolk »

Aga... kui leiutada õige sõnad:
ÕHUTÕRJE LIIKURKAHUR või
ÕHURÕRJE LIIKURSUURTÜKK???
Kuidas tundub?
vanahalb
Liige
Postitusi: 3430
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Postitus Postitas vanahalb »

Eeeh, lööks ka ühe naela kirstukaande.
See viimane lause "Käesoleva isendi puhul..." Käes saab olla ikka raamat või õllepudel või granaat vms. "Siin oleva isendi puhul" :)
Lemet
Liige
Postitusi: 20799
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Postitus Postitas Lemet »

Eksemplar vast eluta asja puhul paslikum.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Tarmo Männard
Liige
Postitusi: 1327
Liitunud: 08 Sept, 2005 0:35
Asukoht: Tallinn, Õismäe
Kontakt:

Postitus Postitas Tarmo Männard »

Tänud! Mitmesugused parandused on tehtud. Hetkel kõlab eelmine lugu nõnda Jätsin alles selle helikiiruse. sest seda loevad üsna igasugu inimesed ja "aeglaselt lendav" võib ju tähendada nende jaoks ka "metsavahti"
_____________________________________________________________
ZSU-57-2
Ehitusaasta: 1960
Mootori valem: V12 (diisel)
Töömaht: 38 800 cm3
Võimsus: 520 hj
Täismass: 28 100 kg
Max kiirus: 50 km/h
Meeskond: 6

ZSU-57-2 Зенитная Самоходная Установка (vene keeles „iseliikuv õhutõrjekahur“) loodi tanki T-54 šassiile, mis pidi relvastatuna kahe 57 mm automaatkahuriga kaitsma tankiüksuseid vastaste madalal ja helikiirusest aeglasemalt lendavate lennukite eest.
Tootmises oli ta viiekümnendate keskpaigast kuni aastani 1960.
See relv oli vananenud juba sünnihetkel. Tema laskekiirus oli väike ja sõidu ajal polnud võimalik tulistada.
Sihik oli küll automaatne, aga sinna tuli sisestada andmed: sihtmärgi kiirus, kurss ja kõrgus-kaugus. Seda tehti nii: kiirust vaadati tabelitest lennukitüübi järgi, muud andmed sisestati visuaalse vaatluse põhjal. Kauguse mõõtmiseks võidi kasutada ka mehaanilist kaugusmõõdikut. Saadud andmete põhjal tegi algeline kompuuter oma otsuse. Paljude umbmääraste muutujate tõttu oli selline sihtimine ülimalt ebaefektiivne.
Ka jäi kahurite horisontaalse keeramise nurkkiirus vajalikule mitmekordselt alla. Ehk pööratav toru ei jõudnud lihtsalt lendavale lennukile järele.

ZSU-d kasutati tunduvalt suurema kasuteguriga maapealsete sihtmärkide vastu. Serbia armee kasutas neid masinaid veel lausa 90-ndate keskel, olles eelnevalt meisterdanud masinale käepärastest vahenditest katuse.


Siin nähtav eksemplar kuulub Eesti Sõjamuuseumile ja saadi 2008. aasta suvel kingiks soomlastelt.
Tarmo Männard
Liige
Postitusi: 1327
Liitunud: 08 Sept, 2005 0:35
Asukoht: Tallinn, Õismäe
Kontakt:

Postitus Postitas Tarmo Männard »

Annan siis puremiseks ja arvustamiseks-täiendamiseks järgmise artikli.
Kas keegi teab täpsemalt ülevõetud masinate arvu? Netist leidsin numbri "6-10"
___________________________________________________________

BRDM-2



Ehitusaasta: 1968
Mootori valem: V8
Töömaht: 5550 cm3
Võimsus: 140 hj
Täismass: 7700 kg
Max kiirus: 100 km/h
Meeskond: 4
Kiirus maastikul 50 km/h
Kiirus maanteel 95 km/h
Käiguvaru maanteel 750 km

Relvastus: 1 x 14,2 mm kuulipilduja NSVT
1 x 7,62 mm kuulipilduja PKT

Soomus 3...14 mm
Meeskond 4-5 meest

Tegemist on kiirekäigulide amfiibse soomukiga. Kraavide ja pehmete alade
hõlpsamaks ületamiseks on kahe telje vahele paigaldatud alla lastavad 4 väiksemat
abiratast. Pöördtorn koos relvastusega on üle võetud soomustransportöörilt
BTR-60PB. Väga hea maastikuläbivusega. Nõrgaks küljeks on ebapiisav soomus ja sisenemisluukide asukoht. Nad asuvad katusel, auto esiosas ja seetõttu on lahingusituatsioonis autost väljumine praktiliselt võimatu.

Soomukit toodeti Arzamassi Masinaehitustehases 1963–1989. Kokku valmistati
umbes 7200 selletüübilist soomukit. Iraagi sõja ajal sai ka USA sõjasaagiks mõned BRDM-2-d, mis anti muuseumieksponaatideks.
Aastal 2007 kasutati soomukit 49 riigis.
Üheksakümnendate algul õnnestus kaitseväelastel ja
kaitseliitlastel lahkuvalt Vene armeelt üle võtta alla kümne mitmesuguses
seisukorras BRDM-2.
tommy
Liige
Postitusi: 3643
Liitunud: 02 Veebr, 2005 20:50
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Postitus Postitas tommy »

Tarmo Männard kirjutas:Relvastus: 1 x 14,2 mm kuulipilduja NSVT
.
NSV-tüüpi kuulipilduja tankiversioon NSVT omas kaliibrit 12,7 mm.
Soomukitel(sealhulgas BRDM) laialt pearelvana kasutatud relv oli KPVT, kaliibriga 14,5 mm.
Iseasi, mis tüüpi relvi meil siin kasutusel olnud isenditele peale monteeriti.
Lemet
Liige
Postitusi: 20799
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Postitus Postitas Lemet »

Et endalgi viimasel ajal lühenditega kimpusolemist esinenud, siis- KPVT- Крупнокалиберный пулемёт Владимирова танковый- Vladimirovi konstrueeritud suurekaliibriline tankikuulipilduja
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Tarmo Männard
Liige
Postitusi: 1327
Liitunud: 08 Sept, 2005 0:35
Asukoht: Tallinn, Õismäe
Kontakt:

Postitus Postitas Tarmo Männard »

Tegin BRDMi kuulipilduja kaliibrite parandused ära.
Järgmine siis "Juudi tank" GAZ 66. Eks jutt ole netist nopitud. Natuke siit- natuke sealt. Aga sai kuidagi "kuiv". Ehk oskab keegi rääkida selle masina kohta mõne loo, mis teeks minu kirjutatud teksti pisut mahlasemaks.
____________________________________________________________

Ehitusaasta: 1965
Mootori valem: V8
Töömaht: 4250 cm3
Võimsus: 115 hj
Täismass: 7500 kg
Max kiirus: 90 km/h
Toodeti aastatel 1964- 1999


GAZ 66 konstrueeriti 2 t kandevõimega veoautoks, mis pidi maastikul järgnema roomiklahingmasinatele, ehk nn “taktikaliseks veoautoks”.
Kasutati laialdaselt Nõukogude Liidu relvajõududes ja ka mujal Varssavi Lepingu Organisatsiooni maades.
Tänu neliveole, vintsile ja võimalusele kabiinist kummide rõhku muuta on ta väga hea läbivusega. On hinnatud ka off-road harrastajate hulgas.
Nagu kõik Nõukogude (armee)masinad on ta lihtsa kontstruktsooniga ja kergesti remonditav.
Ka sellest veokist on tehtud lugematul arvul versioone. On ehitatud küll inimeste veokeid ja paakautosid ja praeguseni on Eestis rivis GAZ 66 tuletõrjeautod, mis mõeldud metsatulekajude kustutamiseks.
vanahalb
Liige
Postitusi: 3430
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Postitus Postitas vanahalb »

Käkerdasin ühe BRMD - jutu. Vene saitide ja inglisekeelse Wiki põhjal. Seal oli ülevõetud masinate arvuks 7, aga vikipeediat võib teatavasti igaüks redigeerida. Samuti on soomuse paksuse ja tootmisaastate kohta erinevaid numbreid.
Lisaks maastikukiirusele võib vees ujumise kiirust märkida - 10 km/t
(ütlen kohe, ise vist nagu nägin seda asja sõjaväes, aga rohkem kokkupuuteid pole küll olnud)

BRDM-2 (eesti k soomustatud luure-patrullmasin) loodi insener
V. A Dedkovi juhtimisel konstrueerimisbüroos GAZ ja võeti relvastusse 1962 aastal.
Erinevalt oma eelkäijast, BRDM-1, paigutati mootor masina tagaossa. See võimaldas juhile parema nähtavuse ja andis eelise veekogude ületamisel. Miinuspoolelt jäid väljumisluugid soomuki esiotsa mistõttu lahinguolukorras masina hülgamine on äärmiselt ohtlik.
Relvastusena kasutatakse pöörlevasse torni monteeritud kompleksi BPU-1 mis sisaldas endas 14,5 mm kuulipildujat KPVT ja 7,62 mm PKT-d koos sihtimisseadmetega. Relvastus on piisav elavjõu, soomustamata masinate ja kergsoomukite hävitamiseks.
Hea maastikusuutlikkus tagati neljarattaveoga. Vajadusel võis kasutada veel nelja hüdrauliliselt liigutatavat vedavat abiratast mis koos moodustasid rattavalemi 8x8 ja olid abiks kuni 1,2 meetri laiuste kraavide ületamisel.
Vees sõitis masin sõukruvi (“vodomjot” või “water-jet”täpsemalt, aga et asja mitte liiga keeruliseks ajada) abil. Koos sõukruviga sai kasutada vedavaid rattaid - see kergendas veekogust väljapääsemist.

Masina baasil loodi hulgaliselt modifikatsioone : keemialuureauto BRDM- 2RH; staabiauto BRDM-2UM; tankitõrjekompleksid 9P122 “Maljutka” ja 9P148“Konkurs”; seniitraketikompleks 9K31 “Strela” ja palju teisi. Ulatuslikult kasutasid ja modifitseerisid BRDM-2 Poola ja Tšehhoslovakkia armeed. Soomuk on osalenud mitmetes sõdades – Afganistanis, Araabia poolsaarel, Jugoslaavias, Iraagis. See sõiduk valiti muuhulgas J.V Andropovi sarga transportimiseks Punasel väljakul.
Oma BRMD-2 oli Eesti politseil. Kokku õnnestus Eestist lahkuvalt Nõukogude armeelt üle võtta 7 erinevas seisukorras BRMD-2.
vanahalb
Liige
Postitusi: 3430
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Postitus Postitas vanahalb »

Veel üks vikipeedia põhine aretis

Insener A.D. Prosvirini juhtimisel hakati 1960-ndate alguses välja töötama asendust vananevatele GAZ-62/63-le ja 1964 aastaks sai tootmisküpseks nelikveoline, 2-tonnise kandevõimega veoauto GAZ-66.
Auto maastikusuutlikkus omandas peagi legendaarsed mõõtmed – seda tänu kõrgele kliirensile, iseblokeeruvatele diferentsiaalidele, muudetavale rehvirõhule ja vintsile.
Auto konstrueeriti kompaktne, kabiini alla paigutatud mootoriga ja tasakaalus balanseeringuga. Seepärast oli ta hinnatud liikur NSV Liidu õhudessantvägedes, sest maandus alati korraga neljale rattale (i spuskaetsja bez zavala kabinõ - erinevalt Zil 131-st .jackpuuk ja teised teadjad: mis jura nende 66 ja 131 allaviskamisega nüüd oli? )
Taktikaliseks veoautoks mõeldud GAZ 66 põhjale ehitati loendamatuid modifikatsioone ning erimudeleid – tuletõrjeautod, tankurid, operatsioonisaalid, sidekeskused: peaaegu kõik alates iseliikuvatest täitapamajadest ja lõpetades NSV Liidu (ainukese?? ) lennukikandja “Admiral Kuznetsov” lennukipuksiiridega.
Kõige selle eest hinnati GAZ 66 näitustel korduvalt kuldmedalitega ja 1969 aastal sai ta esimese Nõukogude sõidukina kvaliteedimärgi.
Sellest hoolimata sattus auto 1980-ndatel Afganistani sõjas ebasoosingusse – miini otsa sattudes hukutas äärmiselt kitsas kabiin peaaegu alati kogu ekipaazi. Veel kümmekond aastat hiljem, 90-ndatel hakati GAZ-66 relvastusest maha võtma ja ta asendajaks sai umbes samasugune kuid pika nina ja suurema kabiiniga GAZ 3308 “Sadko”.
jackpuuk
Liige
Postitusi: 2243
Liitunud: 28 Aug, 2007 2:06
Kontakt:

Postitus Postitas jackpuuk »

Noh üldiselt lendasid aknad kildudeks :lol:, dessantversioonil oli pehme kokkukäiv katus tegelikult, kuid neid olid meil ainult mõned. Ega seda tehnikat eriti loobitud, suurõppuste ajal enamuses kordadest. Langevarju ja auto ühenduse juurde kuuluvad pidurdusraketid ja kui need tööle ei hakanud, siis läks masin mahakandmisele 8). Nägin kuidas suurõppuste ajal BMD alla visati ja raketid tööle ei hakanud, torn lendas korpusesse ning roomikurullikuid (või kuidas neid nimetada) vedeles paarisaja meetri raadiuses. :D
sitt päev, kellele kurdad
Tarmo Männard
Liige
Postitusi: 1327
Liitunud: 08 Sept, 2005 0:35
Asukoht: Tallinn, Õismäe
Kontakt:

Postitus Postitas Tarmo Männard »

Teate, ma arvan, et kui see näitus ükskord avatud saab, siis ostan õlut ja võtan kodunt india sigarette "piidisid" noh...tavalisi võib ju kah. Ja istume koos siinsete abiliste-kirjanikega BTR katusele ja laaseme vedelal leival hea maitsta.
Kui on külm, siis läheme ühte peenemasse kohta, kus rahus istuda ja seltskonda nautida saab........a vat seal ei tohi suitsu teha, see on siseruum.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline