Medusa kirjutas:Lühike vastus: ei. Mõtle sellele, et vahepeal tuuniti AK4sid ning Galile, ning selle alla pandi päris palju raha magama, seetõttu ma ei ootaks midagi enne 10-15 aastat.
noh kui asja tõsiselt võtta,majanduskriisist ja muust lahti saada,igast raha tuulde loopijad mõistusega tarkade vastu välja vahetada,poliitikute palku kärpida ja muud sellist teha oleks võibolla isegi võimalik asjaga rutem valmis saada
Eesti sõduril tasub siis tige olla kui keegi norima tuleb!
Kuule sassu8 sinu viidatud Eesti sõjaväe visiooni video on foorumist ammu läbi käinud ja pikalt arutatud. Kasuta otsingut märksõnaga--Sampolit film, ja küll neid teemasid leiad, kus seda kõike räägitud.
Jumal lõi inimese aga mr. Colt tegi nad kõik võrdseks:
Minu isiklik arvamus senistest relvastusprogrammidest: M14 tuunimine on küll küsitav, kuna selle raha eest oleks ka paremaid asju saanud, aga ei olnud ka kõige hullem valik, st suht OK. Miinused: ei jätkunud raha harkjalgade ja summutite peale. Lisaks puudub paukmoonaotsik, mida saaks orig. jänkiomasid ostes u 200 krooniga (kui see ITAR ainult tavakodanikke ei peedistaks). Küsisin, öeldi et metsas võib ka AK4-ga mütata. Minu arust, kui kellelegi on see kätte antud, siis täpsusrelvaga töö tegemist ei harjutata muu suvalise rondiga - sihtmärkide tuvastamine/sihtimine/laskmine jne. Saab ka ilma otsikuta, tõesti, kuid OT-d rikkudes ja igat lasku käsitsi laadides - aga tegu ju poolautorelvaga? Jälle miinus treeningus.
AK4 tuunimine - täiesti mõttetu, sobilik relv ainult tiirus laskmiseks, kiirete liigutustega linnalahinguks liiga raske (planguna niigi 4,5 kg, tuuning annab 1,5 vähemalt juurde, kokku on kaalu nagu kergekullal), kobakas, väikese salvega ja liialt võimsa padruniga=raskem kontrollitavus. Võimalikele vaidlejatele ainult üks küsimus: kui oleks hea relv, miks siis tuunituna ei ole Eesti soojamaakontingedi kasutuses? Enamik arenenud kasutajaid on G3/AK4st ainult TL relva teinud, kusjuures orig. saksa sihikuga (või sihikualuse ja uuema sihikuga), või Norra moel suht Eesti tuuningu sarnaselt, kuid punatäppide asemel ACOGiga.
Galili tuunimine (kinnitusseadmed, sihikud, granaadiheitjad). Olen aru saanud et need kulunud, seega milleks vana asja tuunida. Kas on mõttes uusi osta? Oskusteave selle relvasüsteemi rakendamisest ju olemas (Galil nii 5.56 kui 7.62 variandis).
Faust kirjutas:Kuule sassu8 sinu viidatud Eesti sõjaväe visiooni video on foorumist ammu läbi käinud ja pikalt arutatud. Kasuta otsingut märksõnaga--Sampolit film, ja küll neid teemasid leiad, kus seda kõike räägitud.
tore tahtsin sellest lihtsalt värsket infi saada. aitüma kõigile kes viitsisid vastata
Eesti sõduril tasub siis tige olla kui keegi norima tuleb!
Rääkides natuke eelnevatele postitustele vastu, siis uus suurem tulirelvade ost võib juba tulla siiski selle 10 aasta arengukava raames, pidavat olema teadjameeste sõnul plaani sisse kirjutatud. Öeldi, et miski 6 aasta pärast, kuid tavaliselt lisandub sellele ikka mõni aasta otsa. Samas ei ole see hetkel prioriteet, kuna tulirelvi(olgugi nad juba vanematest põlvkondadest) EKV-l siiski jagub.
Igatahes jääme lootma
Niipalju kui kurjad keeled rääkinud on on eestis katsetamisel uued relvad, kellel ja kus täpsemalt ma ei tea, aga seda, et uusi relvi soetada ja võtta - ning lausa juba katsetataske ...
on jah, Eestimaa pinnal on nähtud uusimaid relvi nii Saksamaalt kui Belgiast, aga proovimine või väikese üksuse varustamine ei ole veel võrdne kogu KV ümberrelvastamisega.
Minul on see küsimus - KL on AK4 peal, jalaväebrigaad ja soojamaakontingent Galilidel. Mõlemaid tuuniti. Kas tõesti tehakse juba uut hanget mingile muule süsteemile? Mida nende tuuningutega teha? Sihikud jms on jah ümbertõstetav, aga relvaspetsiifilised liistud?
Aga By All Means - andke mulle Mk.17 täiskomplekt ja ma olen rahul.
Lugesin arengukava nö diagonaalis läbi aga ei trehvanud, sellest on ilmselt foorumis ka juttu olnud aga taas, ei suuda leida. Teab keegi, kas Eestile on plaanis soetada käsirelvi AK4 asemele?
Miks mul üldse selline küsimus tekkis, eile juhtusin pealt kuulma, kuidas kaks tulevast sõdurit arutlsesid selle üle, mis neid ees ootab. Jutust jooksis läbi selline lause, et käsirelvad on vanemad kui minu isa(jutt siis ühe kutsealuse isast).
Olgugi, et KV -s on raha ka mujale toppida, on käsirelv ju see relv, millega ajateenija enim kokku puutub. Isiklikult arvan, et KV maine tõuseks kordades kui sõdurile antakse pihku midagi moodsamat. Aga noh, ega ma pole ka eriline teadjamees .
Muide, misjaoks on 7,62x51mm moonaga relvade salv enamasti 20 -ne lasuline? Kaaluvahe, võrreldes 30 ne lasulisega, oluline ju pole.
Kas sul midagi muud "diagonaalis" läbi ei kumanud arengukava suunitlustega seoses? Kuidas on tähelepanu tehnika ja relvastuse nõrkadel kohtadel, kuidas on pakutud alternatiive, ebapoportsionaalsused...?!
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
Üldiselt ma loen asju nii, et mulle ei kumaks midagi ehk "Assumption is the mother of all fuckups".
Punkt 17 -s toodud "kõrges valmisolekus oleva jalaväebrigaadi väljaarendamine" võiks nagu tähendada ka käsirelvade kaasajastamist. Punkt 18 ütleb, et " näeb ette vajadust mehhaniseeritud üksuste arendamiseks", lahingmasinas aga AK4 -ga eriti ei võimle. Punktis 20 tahetakse "võitlusvõimelise liikmeskonna suurendamine", "kiirreageerimisüksuste arendamine ja lahingulise sooritusvõime parandamine", mis, minu lolli mõistuse järgi, võiks samuti eeldada käsirelvastuse kaasajastamist.
Aga, nagu ma juba ennemalt kirjutasin, ma pole eriline teadjamees sõjanduses, niisama kaasa kiibitseja.
AK4 on normaalne relv tiirus laskmiseks või DMR rollis, see rohkem kaevikusõja relv - kunagi oli suunitlus kaevikutega punahordide kinnipidamine, seega oli oluline üksikute sihitud laskude tapmisvõime ja tule täpsus koos -ulatusega. 5.56-ga juurutatud tuletiheduse idee oli hilisem nähtus.
Mobiilseks liikumiseks on AK4, eriti tuunitud versioonis (+1,5 kg, vähemalt) liiga raske ja kobakas (kokkukäiv kaba ei tee relva ka kergemaks, kuigi teeb vähemalt lühemaks).
20 salv on ehk pikkuse pärast - salv muidu liiga pikk kaevikus olemiseks või lamades laskmiseks.
Aga milline relv osta, uuena? 7,62 kaliiber? Avatud maastik eelistab seda, kuid tõenäolised linnalahingud eelistavad kerget kaliibrit, nagu 5,56. Mõlemad on meil olemas. Lisaks, hetkel on olemas teadmusbaas Galili ja AK4 peale, seega peaks uus platvorm vähemalt ühega nendest sarnanema. Kõige mõistlikum oleks ehk osta juurde Galile?
Kui juba relvaparki välja vahetada, siis kas oleks ehk parem mõelda ka uuele kaliibrile, mis oleks parim sümbioos 5,56 ja 7,62-st? Nagu 6,5 või 6,8 mm. Ma ise ei usu, et hakataks soetama mõnda vananeva kaliibriga relvasüsteemi, pigem uus relv-uus kaliiber lahendus.
Halliküla jutust on aru saanud, et enne 2020 ei juhtu midagi, niikaua tuunitakse neid AK4-sid ja Galile. Siit ka küsimus, kui neid tuunitakse, siis mis saab tuuningutest peale relvaplatvormi vahetust? Sihikud, OK, saab ümber tõsta, aga relvaspetsiifilised liistud jms? Tundub, et tuuninguga tuleb evel 1-2 kümnendit läbi ajada.
Muidu, EKV-l on head suhted H&K-ga, seega oleks väga usutav et uued relvad oleksid ka sealt pärit, nt HK 416/417.
Aga see jutt on küll õige, et relv mõjutab üksikvõitleja moraali. Isegi kui tegelikult ei ole see kõige põletavam küsimus, kas AK4 aastast 60 või HK 416 aastast 2010, kuna tulejõud tuleb ikkagi raskerelvadest, on siiski vaimne aspekt olemas. Minul on masendav vaadata paraadil või KL ettevõtmistel hõbedasi automaate, millest osade tehniline seisukord ei ole parim. Mõningatel juhtudel on ka tunda, kuidas selline relv viib võitleja motivatsiooni ära. Teiseks peletab "rootsi humabi" ka kaitseväest inimesi eemale.
KLis raskerelvi niipalju ei ole, MPsid on piiratud hulgas, seega on sellisel kergejalaväel käsirelvade tähtsus suurem. Loodame, et FN ja teiste tootjate poolt tehtud demod on näidanud, et kaasaegne relvastus on ikkagi oluliselt edasi arenenud ning seda teadmist olulistele inimestele süstinud.
Kui tegin loengut relvadest ja näitasin Eestis olevatest relvadest AK4 pilti, oli kohe kuulda kerget pettumusohet, nii KVs olnutelt kui tsiviilidelt. Ja küsimust, et millal see vanaraud välja vahetatakse.
20 -ne lasulise salve kohta küsisin kuna see FN SCAR on 7,62 -se moonaga samuti 20 -se salvega. 5,56 aga on 30. Relv(7,62) on vaid 360 grammi raskem(3,5kg vs 3.86kg). Ise ei suutnud sellele põhjendust välja mõelda(7,62x39 on juba 30 -ne salv).
Samas see, et käsirelvi välja ei vahetata, on kurb. Just sedasamust moraali silmas pidades. Läheb 1991. -dal sündinud kodanik Kaitseväkke ja seal antakse talle pihku 1967. -dal toodetud relv. Pea veerand sajandit enne tema sündi tehtud.
Kusjuures olen ma üsna kindel, et kui Eesti sugune riik(usin ja ustav NATO liige) läheks, käsi pikalt ees, USA või Saksamaa(kus käimas suured kärped Bundeswehri rahakotis) juurde ning küsiks alandlikult uusi või vähekasutatud ründepüsse ja moona siis talle need ka antaks.
Kaliibri ja uue relva margi kohalt ei tahaks siin vaidlema hakata, selle üle on ühes teises temas piisavalt kembeldud.
Mida kergem, praktilisem relv, seda rohkem on sõduril jaksu sellega ringi vehkida. Samas 4 kilo koos salvega on selline piir, millest allapoole ei saa eriti - 7,62 puhul siis. Selles mõttes on praegu huvitav aeg, et uuemad relvad toetavad kiiret kaliibrivahetust. FN SCAR näiteks. Võttes 7.62 praegu saab uue moona kasutuselevõtu korral kiirelt raua ja luku ümber visata ning ei pea platvormi muutma.
.
