ZSU 57

[vanahalb]

Einoh, mis viga vikipeedia najal õlut kuukida
GAZ-63

Enne II MS algasid Gorki autotehases (GAZ) peakonstruktor Andrei Lipgarti juhendamisel ettevalmistused GAZ MM asemele uue põlvkonna veoauto loomiseks. Eeskujuks said Ameerika Ühendriigid – hakatuseks osteti mõned Dodge veoautomootorid ja esimesed töövõidud sarnanesid USA päritolu Chevrolet, Studebaker ja Dodge toodanguga. Lisaks saadi ameerikast litsents püsikiirusliigendite (jublakad esisillas mis lubavad vedavaid rattaid rooliga pöörata) valmistamiseks. Selle tulemusena valmis baasversiooni GAZ-51 kõrvale selle maastikusuutlik sõsar GAZ-63 – esimene Nõukogude kahesillaveoga laiatarbeauto.
Need autod olemuselt sarnased , 80 % detailidest on kattuvad. Suurimad erinevused on jõuülekandes, muuhulgas ei ole GAZ 63 tagasillal paarisrattaid – see lubab tagaratastel veereda esimeste jälgedes ja parendab läbivust raskel maastikul.
GAZ 63 on 2 tonnise kandejõuga mitmeotstarbeline kergveoauto ja ta leidis kasutamist nii armees kui põllumajanduses. Sellele alusele on on ehitatud mitmesuguseid spetsiaalmasinaid ja tolleaegsed Kurgani autobussitehase maastur-bussid. Nõukogude võim jagas ohtralt abi vennalikele sotsialismimaadele - modifikatsioonid tähtedega “E” ja “JU” (slaavi tähed siis) olid mõeldud ekspordiks ning troopikasse.

[metssiga]

Tegelikult annavad netis olevad sõnastikud "обойма" vasteks hoopistükkis "ümbris, võru, klamber", mitte "pide"

http://www.dictionary.ee/

http://vene-eesti.ase.ee/

Ja vene viki kirjeldab seadet kui:
"...Обойма оружейная — приспособление для облегчения заряжания патронов в магазин..."

http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9E%D0% ... 0%D1%8F%29

Nii et tõlgendamismaad on laialt...liiatigi kutsuvad inglased sedasama asja hoopistükkis speedloader- kiirlaadija.

Üldsõnastikest erialaterminoloogiat otsida on üpris perspektiivitu tegevus (ja meie keeleruumis sõjandusterminoloogiat veel eriti, kuna nõukaajast jäi sellesse ju suur auk sisse). Viki on ka nii ja naa, hea kiire abimees, aga mitte autoriteet lõplikult. Inglise keeli speedloader on selle asja funktsioon, mille nimi on cartridge clip. Vintpüssil oli/on see 5 padruni jaoks, siin viidatud vene viki määratlus käib hoopis pikema padrunipideme (vana pea ei mäleta enam mahtu) kohta, mis kuulus Kalasnikovi komplekti ja võimaldas tõesti salve kiiremini täita. Need ning samuti vanadel ÕT kahuritel juba enne II ilmasõda kasutusele võetud - kõik need on kiirlaadimise vahendid. Aga vene k. oboima sõjandusliku jublaka kohta on ikka pide, padrunipide.

[Lemet]

Siiski-siiski- vene keeles tehakse tegelikult vahet "обойма" ja "Пачка патронов", millest viimane on

устройство для объединения нескольких патронов в один элемент для облегчения заряжания многозарядного огнестрельного оружия, благодаря чему ускоряется процесс перезарядки.

Erinevus nende kahe vahel-

Отличие пачки оt обойма в том, что пачка вставляется внутрь магазина и находится там постоянно вплоть до полного израсходования патронов, после чего она автоматически выбрасывается через открытое окно вверху или внизу ствольной коробки при открытом затворе. Тогда как обойму в неотьёмном магазине можно дозарядить патронами сверху (a отъёмный магазин можно в любой момент отсоединить и заменить другим). В этом также заключается основной недостаток пачки: стрелку, прежде чем перезарядить оружие, необходимо расстрелять весь боезапас, а уже затем вставить новую пачку. Кроме того, при выбросе пустой пачки из винтовки характерный звук может быть услышан неприятелем, давая тому возможность застать стрелка врасплох в момент перезарядки.
Пачка для револьвера

Известны приспособления типа пачек для ускоренного одновременного заряжания нескольких патронов в барабан револьвера (в виде планок или выгнутого из проволоки сложного профиля).

Существуют несколько типов пачек в зависимости от типа применяемого оружия. В современном оружии заряжание пачками уже не используется (если не считать револьверов).

Liiatigi ei ole vist päris korrektne rääkida "oboima" kontekstis padrunipidemetest, sest ka näiteks teema pealkirjaks oleva masina iseloomustuses on väljend

Орудие имело обойменное питание из коробчатых магазинов на 4 выстрела

.
Jutt siis ikkagi kahurist, mille moon vast päris padrunitena ep kvalifitseeru. Nii et "pide" ehk õigem, või siis tõepoolest üldsõnastike "ümbris" või "klamber"

[Würger 190G]

http://www.otvaga2004.narod.ru/otvaga20 ... ars_42.htm


Veidike triviat.

[man21]

Püstolitel on oboima - käib käepideme sisse. Aga automaatidel on magazin - käib tervikuna küljest ära.

[Tarmo Männard]

Lõpp ei ole enam kaugel!
Jäänud on kirss tordi tornil: BTR 70!
____________________________________________________

BTR-70
Ehitusaasta: 1984
Mootori valem: V8 x 2
Töömaht: 5550 cm3
Võimsus: 2x 120 hj
Täismass: 12 700 kg
Max kiirus: 80 km/h
Kiirus vees: 10 km/h
Meeskond: 3 + 8
Relvastus: Kuulipilduja KPVT 14,5 mm. Kuulipilduja PKT 7,62 mm. Lisaks granaadiheitja RPG-7 ja kaks automaatset granaadiheitjat AGS-17. Lähivõitluseks oli mõeldud 9 käsigranaati.

BTR 70 (eesti k “soomustransportöör) Soomuk, mis mõeldud motolaskurüksuste transpordiks ja nende tuletoetuseks. Vedavad on neljal sillal kõik 8 ratast.
Konstrueeriti 1960. Avalikkusele näidati seda transportööri esimest korda 1980.
BTR-70 kasutati laialdaselt Afganistani sõjas.

Hea läbivusega. Ületab kuni 30 kraadiseid tõuse ja kuni 2 m laiuseid kaevikuid. Täielikult ujuv. Kütusevaru ujudes ca 12 tundi
Kaks GAZ mootorit asusuid soomuki tagaosas ja väljumisluugid asusid seetõttu rataste vahel. Kuna lahinguolukorras väljuti sõidu ajal, oli sõduritel suur oht sattuda rataste alla.
Ta soomus pidas kinni vaid käsirelvade tule ja ka sattumine tankitõrjemiinile tappis tavaliselt kogu ekipaaži, seepärast eelistasid sõdurid sõita rännakkolonnis mitte masina sees, vaid katusel. Sealt pääses üllatusrünnaku korral kiirelt masinast eemale.


Eesti kaitseväelastel või kaitseliitlastel õnnestus 1990-ndate algul Vene
armeelt üle võtta mõned BTR-70d. Vähemalt 4 olid ka kasutuses.
Soomuk kuulub Sõjamuuseumile

[Kapten Trumm]

Relvastus: Kuulipilduja KPVT 14,5 mm. Kuulipilduja PKT 7,62 mm. Lisaks granaadiheitja RPG-7 ja kaks automaatset granaadiheitjat AGS-17. Lähivõitluseks oli mõeldud 9 käsigranaati.

1. RPG-7 ei kuulu mitte soomuki enda, vaid seal oleva jalaväejao relvastusse.

2. AGS-17 ei ole soomuki relvastuses, vaid motolaskurroodus on AGS-i rühm, mis sõidab BTR-idel ja tassib neid masinas kaasas. Ei viitsi materjalidesse kaevuda - aga kindlasti pole nad masina relvastuses.

3. Ujudes vajab masin üldjuhul snorkleid, päris hollivuudi moodi ei käi, et kihutad vette.


Samamoodi võid ju AK-74d ka relvastuse hulka lugeda. Soomuki puhul räägiks ikka relvastusest, mis masinal endal küljes on.

[vanahalb]

Relvastus peaks jah olema sama kui BRDM-l s.t kaks kuulipildujat. Need granaadid ja asjad ei kuulu masina juurde.
Mulle on silma jäänud, et relvastusse võeti ta 1972 ja siis tuleks kirjutada et konstrueerima hakati 1960-ndate lõpus vms.(BTR-60 asemele)
Huvilistel tekib kindlasti küsimus, miks tal kaks mootorit on. Ühe koolkonna arvates on see hädavariant, sest piisavalt võimsat mootorit NSV Liidus lihtsalt ei osatud teha. Teise teooria järgi on see geniaalne lahendus, mis võimaldab ühe mootori rikkega edasi sõita (kogu jõuülekanne on ka dubleeritud) Mina õiget vastust ei tea , aga olen kuulnud, et nende sünkroonselt töölesaamine on ilge jama ja elus ei arenda see masin sellist võimsust ega kiirust kui tehaseandmed lubavad. Mõned modifitseerijad on selle väärarengu välja visanud ja ühe suure diiselmootori pannud.

Afganistanis miini otsas sõitmise kohta on räägitud ja kirjutatud, et vahel tuli ta viie või kuue ratta peal tagasi.s.t 2-3 miiniplahvatust üle elanud. Korralik tankitõrjemiin oleks ta vist sellegipoolest ära kustutanud.

Kui me peale kooli sõjaväkke läksime siis toonitas sõjalise õpetaja, et kui jalaväkke ja Afganistani satute (ikka juhtub) siis katsuge BTR peale saada. Just sellesama miinivärgi pärast ja et kannatab vähemalt nurga taha põgeneda. Teine valik BMP pidada sellepärast sant olema, et miiniga lõhutakse roomik ära ja siis oled nagu rändrahn keset lagedat välja kuni põlema pannakse.
Endal niimoodi valida vaja ei olnud.

See mootorivalem ka 2x V8 ja töömaht siis 2x 5550 kui need numbrid õiged on.

[Lemet]

(kogu jõuülekanne on ka dubleeritud)

Kas see ikka päris nii oli, minu mäletamist mööda käitas üks mootor esimest ja kolmandat sida, teine mootor teist ja neljandat. Kaks esimest silda pöörasid. Vedrustus oli kõigil kaheksal rattal sõltumatu ning liikumine maastikul üpriski sujuv. BTR-70 oli eelkäijast tunduvalt jõulisem, kui 60 kippus veidigi järsemal tõusul kätte ää koolema, siis 70 seda muret väga polnud, jõudis minna küll. Kuuldavasti polevat ta küll Btr-80le küll muidugi ligi saanud, diisel on ikkagi diisel. aga seda sõidukit ei õnnestunud endal proovida, kroonuaeg sai enne otsa. Ning veel üks vaieldamatu areng- kui 60 pidi võtma peale 14 inimest, siis 70 oli ette nähtud vaid kaheksale.Mis korpuse enam-vähem võrdsete mõõtude juures oli üpris suur edasiminek

Mõned modifitseerijad on selle väärarengu välja visanud ja ühe suure diiselmootori pannud.

Nende mõnede hulka kuuluvad ka venelased ise, 70 edasiarendusel BTR-80 seisabki üksainus turboga Kamza diiselmootor.

[vanahalb]

(kogu jõuülekanne on ka dubleeritud)

Kas see ikka päris nii oli, minu mäletamist mööda


Ma mõtlesin selle dubleerimise all seda, et kummalgi mootoril oli oma sidur, käigukast ja paar sildasid. Aga sai vist vähe sant väjend jah.

[Tarmo Männard]

Okei....mingil lehel oli kirjas, et nende RPG-de ja granaatide jaoks on massinas olemas eraldi panipaigad. Eks sellest siis järeldasin, et nad ta relvastuses on......

Aga jah. saan aru, et BTR- 60 kutsuti (venekeelsete lehtede andmetel) räimekonserviks. Sest seal neljateistkümnekesi istuda võib olla ikka päris kitsas. ja kui arvestada, et nende küljeluukide kaudu...kaks on vist katusel kah tuleb kiiresti välja saada, siis kõlab sellega lahingussemineks üsna hirmuäratavalt.

Wikis kirjutatakse BTR 60 kohta :

BTR-60PB Eesti kaitsejõududes
1990. aastate algul õnnestus kaitseväelastel ja kaitseliitlastel lahkuvalt Vene armeelt üle võtta vähemalt 5-6 BTR-60 -t, neist 1 sidesoomuk BTR-60PU. Aktiivsemalt kasutati ühte BTR-i 1990. aastail Kaitseväe Lahingukooli väljaõppes ja vähemal määral on kasutatud üksikuid Kaitseliidus. Osa BTR-60 -netest on leidnud lõpu sihtmäkidena. Hetkel on kõik masinad ilmselt aktiivsest kasutusest eemaldatud. Lisaks armeeotstarbelistele on olnud üks ümber ehitatud BTR-60 kasutusel ka Päästeametis.
3 BTR-60 -t, sealhulgas Päästeameti oma, on tänaseks leidnud seisupaiga muuseumides ning 2 on ilmselt erakätes (ja sõidukorras).

ja BTR 70 kohta:
Eesti kaitseväelastel või kaitseliitlastel õnnestus 1990-ndate algul Vene armeelt üle võtta mõned BTR-70d. Kaitseväe Lahingukoolis kasutati ühte neist väljaõppes kuni 1990-ndate lõpuni. Osa kasutati sihtmärkidena. Kaitseliidu Harju Maleva käsutuses oli veel 2000-ndatel samuti üks BTR-70 tüüpi soomuk, mille väidetava kadumisega seonduvalt puhkes 2005. a skandaal.

Tekstid tunduvad ositi kattuvat. Või sõitsid Lahingukoolis üheaegselt ringi mõlemad mudelid?

[Tarmo Männard]

Muutsin teksti. Kas nüüd on hea?
_______________________________________

BTR-70
Ehitusaasta: 1984
Mootori valem: V8 x 2
Töömaht: 5550 cm3
Võimsus: 2x 120 hj
Täismass: 12 700 kg
Max kiirus: 80 km/h
Kiirus vees: 10 km/h
Meeskond: 3 + 8
Relvastus: Kuulipilduja KPVT 14,5 mm. Kuulipilduja PKT 7,62 mm.

BTR 70 (eesti k “Soomustransportöör) Soomuk, mis mõeldud motolaskurüksuste transpordiks ja nende tuletoetuseks. Vedavad on neljal sillal kõik 8 ratast.
Konstrueeriti 1960. Avalikkusele näidati esimest korda 1980.
BTR-70 kasutati laialdaselt Afganistani sõjas.
Hea läbivusega. Ületab kuni 30 kraadiseid tõuse ja kuni 2 m laiuseid kaevikuid. Snorklite lisamisel täielikult ujuv. Kütusevaru ujudes ca 12 tundi
Kaks GAZ mootorit asusuid soomuki tagaosas ja väljumisluugid asusid seetõttu rataste vahel. Kuna lahinguolukorras väljuti sõidu ajal, oli sõduritel suur oht sattuda rataste alla.
Tankitõrjemiinide suhtes oli vastupidav. Afganistaani sõjas oli juhuseid, kui masin pöördus lahingust tagasi 6 rattal. St ta oli üle sõitnud lausa mitmest miinist.
Soomus on siiski üsna õhuke ja pidas kinni vaid käsirelvade tule, seepärast eelistasid sõdurid sõita rännakkolonnis mitte masina sees, vaid katusel. Sealt pääses üllatusrünnaku korral kiirelt masinast eemale.

Eesti kaitseväelastel või kaitseliitlastel õnnestus 1990-ndate algul Vene
armeelt üle võtta mõned BTR-70d. Vähemalt 4 olid ka kasutuses.
Soomuk kuulub Sõjamuuseumile

[Lemet]

Järsku leiad siit veel midagi...


БТР-70 — Nõukogude soomustransportöör, ujuv ratastel soomusmasin, mis on ette nähtud motoriseeritud jalaväe isikkoosseisu transpordiks ning neile tuletoetuse andmiseks, ka massihävitusrelvade kasutamise tingimustes. Masin võeti relvastusse 1972 aastal. BTR-70 kujutab endast ujuvat, käsirelvade kuulide ja kildude vastu soomustatud sõltumatu vedrustusega ning kahe esimese pöörava rattapaariga kaheksa vedava rattaga masinat, mis on suuteline tankidele järgnema, ületama käigult kaevikuid, tranšeesid ning veetakistusi. Relvastus koosneb 14,5mm kuulipildujast KPVT (Крупнокалиберный пулемёт Владимирова танковый- Vladimirovi konstrueeritud suurekaliibriline tankikuulipilduja) ja sellega paarisasetuses 7,62 mm kuulipildujast PKT (пулемёт Калашникова танковый- Kalašnikovi konstrueeritud tankikuulipilduja)

БТР-70 oli БТР-60 edasiarenduseks. Tähtsaimaks erinevuseks on kaks dessanteerumisluuki, üks kummaski pardas teise ja kolmanda silla vahel, mis võimaldas dessandil masinast ohutumalt lahkuda kui BTR-60-l. Samuti suurendati masina laes paiknevaid dessantluuke. Kahe kuuesilindrilise ridamootori (GAZ-51“Molotovi”) mootori asemele paigaldati kaks V-kujulist kaheksasilindrilist karburaatormootorit ЗМЗ-4905(«ЗМЗ»- Заволжский моторный завод, при Горьковском автозаводе) võimsusega 120 hobujõudu senise 90 hj asemel. Vaatamata kostruktsiooni erinevusele oli kahel mootoril palju ühiseid detaile, mis hõlbustas remonti. Samuti olid kattuvad ka mootorite kinnituskohad, mis võimaldas mootoreid omavahel asendada. Vaatamata kasvanud võimsusele jäi masina maksimaalne kiirus samaks, 80 km/h, seda suurendamaks keerulise konstruktsiooniga ülekande tööiga. Liiatigi valitses tollal arvamus, et soomustransportöör ei vajagi suuremat kiirust. Eksperdid väidavad, et potensiaalne maksimumkiirus oleks sel masinal ulatunud kuni 100 km/h. Võrreldes BTR-60-ga oli märgatavalt lihtsustatud masina tootmist, nii näiteks valmistati korpus, v.a. esiots ühtlasest 6 mm teraslehest. Märgatavalt muudeti paremaks väljavaadet. Lähtudes reaalsest taktikalisest olukorrast muudeti masinas asuva dessandlaste arv 14 inimeselt 8-le. БТР-70 osales järgnevatel aastatel paljudes relvastatud konfliktides ning on enam kui 20 riigi relvastuses. Litsentsiga toodeti neid masinaid nii Hiinas kui ka Rumeenias, üldse on neid toodetud teadaolevalt 10 400, sealhulgas ka tsiviilversioonis.

http://www.army.lv/?s=1505&id=394

[Tarmo Männard]

Näitusetekstiks on see liiga keeruline. Sest suvalisel inimesel (välismaalasel) pole ju õrna aimugi, miuke näeb välja BTR 60.
Sestap pole mõtet ka neid omavahel võrrelda.
Niiiiiiiiii....tõmban nüüd sellele teemale joone alla.
____________________________________________________________


Tänan kõiki kaasaaitajaid. Ja mul on au kutsuda Teid, härrad
Vanahalb, Lemet, Kapten Trumm, Man 21, Würger 190 G, Metssiga, Asjaajaja, EOD, Fossiil, Rh, Luuraja, T-62, Troll, Castellum, Lamjak, Krijgsvolk, Tommy, Jackpuuk, Kangelaspioneer,
meie näituse pidulikule avamisele, mis toimub.......ma veel täpselt ei tea millal, aga annan teada esimesel võimalusel!
Sõjatehnika moodustab sellest küll üsna pisikese osa. Igatahes saab BTR sisse ronida. Ja ZSU otsas turnida, ning loodetavasti ka sinna sisse piiluda.

[maanus]

Kas selle ЗМЗ-4905 töömaht mitte 4,25 liitrit ei ole?
http://www.zmzopt.ru/catalog/dvspec.html