lenta.ru seltskond seletas seda Leetu eksimust asjaga, et navigatsioon ei töödanud ja piloot (keegi majori auastmes) ajas Leedu ja Kaliningradi segi (so lennukid lendasid piki Baltikumi rannikut) ja pööras liiga vara mandrile.
See jura ei päde
1. lennukid lendasid grupis ja koos A-50-ga. Eksimise jutt võiks pädeda öösel või pilvedes lendamisel. Tavaliselt lennatakse suuri vahemaid pilvedest kõrgemal, kus on hea nähtavus ja lennukeid on näha 50 km tagant palja silmaga. Et sellistes oludes ära eksida.... no lennanud teiste sabas siis või palunud raadio teel A-50-l anda kurss...täielik jura nr 1....
2. piloot on majori auastmes, sellist prohmakat võiks andestada mõnele lennukoolist äsja pääsenud leitnandile. Aastad=kogemus.
3. Ei tea sealkandis küll ilmaolusid tollel kellaajal, aga näiteks selge ilmaga on 10 000 meetri kõrguselt võimalik leida näiteks Eestis üles kõik lennuväljad, piisab vaid kaardi ja lennuvälja asukoha umbkaudsest teadmisest, 10 km kõrguselt, kui maa paistab EI OLE VÕIMALIK Kaliningradi mitte ära tunda, vaadake kaarti - see ei ole Soome skäärid, kus kõik näib ühtemoodi. Näiteks selge ilmaga on Krimmi poolsaar otsast otsani näha, ei ole võimalik Kertsi ja Sevastoopolit segi ajada
4. Lennuk ületas Leedu õhupiiri niitval lennul vastavalt Leedu allikatele, kes natuke visuaalsest orienteerumisest jagab, siis selline lennureziim ei ole kasutusel eksimise korral, vaid seda kasutatakse radaritest läbiminekul.
Praegu tundub see navigatsioonijutt propaganda, kõik märgid viitavad tahtlikule ületamisele, võimalik et oli selline ülesanne nt kontrollida NATO valvsust. Ainuke häda, et lennukiga läks midagi valesti....
Kütuse lõppemise jutt samuti jura - sellisel juhul oleks kütus ka enne Kaliningradi olnud lõpukorral, aga sellise lennu planeerimine isegi on keelatud, kus peale maandumist reservi ei jää...