KEVADTORM 2010

[Toddie]

Kirurgid ja anestesioloogid on kahtlemata KV meditsiinistruktuuridele vajalikud, kuid täna hoopis aktuaalsem probleem on perearstide puudumine. Ühesõnaga juurde oleks vaja neid, kes igapäevaselt kaadrikaitseväelasi ja ajateenijaid raviks. Esialgu piisaks lihtsalt neist, kellel perearsti paberid olemas ja residentuur läbitud, mingi aja jooksul koolitataks neist ka kaadrikaitseväelased.

Paraku ei soovi perearstid kaitseväkke tulla, hoolimata sellest, et seadusega on täiesti lubatud töötada osalise koormusega või mitmel kohal.

[Kapten Trumm]

Meditsiinivaldkond pole ainuke hädaline. Katsetest luua KV psühholoogiateenistus kirjas M. Parmak 2007. aastal nõnda:

Erinevalt enamikest NATO, PfP ja MD riikidest (sh Balti riigid) puudub Eesti Kaitseväes ülekaitseväelise psühholoogilise teenindamise kontseptsioon ja realiseeriv struktuur. Kuigi on
tõestatud vajadus ning tehtud ettepanekud, on meie jaoks osutunud ületamatuks leida ametkonnale sobiv asukoht üldises kaitseväe struktuuris. Oleme harjunud selliseid asju vabandama enda vabariigi ja kaitseväe „noorusega”, kuid kas 15 aastat on ikka nii vähe? Esimene rahuvalve missioon läks välja 1995; Euroopa Liiduga liitusime 2003 ja NATO’ga 2004. Peapsühholoogi ametikoha loomine 1994 aastal peaks
tähistama psühholoogiateenistuse idee sündi. Käesoleval 2007 aastal, on meil kaitseväes ette näidata 3 psühholoogi. Positiivne on see, et kõik meie 3 psühholoogi on tegusad ning üritavad endast anda mitte ametijuhendi vaid vajaduste järgi: üks tegeleb ajateenijate koolituse ja
nõustamisega, teine kaadrisõdurite (missioonid) koolituse ja nõustamisega ning kolmas üritab Eestit rakendusteaduslikus mõttes rahvusvahelisel militaarpsühholoogia maastikul nähtavaks
teha ning kahe eelmise tegevustest mingit kaitseväele vajadustele vastavat tervikut kujundada.

Tõelised jalaväehundid nüüd naeravad kooris. Nõrk! Vähe kätekõverdusi tehtud! WWII rasketes lahingutes Vaiksel ookeanil oli nende arv, kel katus ära sõitis ja ei suutnud lahingut pidada samas suurusklassis haavatutega. Mis tähendab, et medevaciga sama suur probleem on need, kes vaimselt endale püksi lasevad. Või kavatsetakse nendega tegeleda Nõukogude armee traditsioonides nagaaniga, kus polnud kunagi selliseid, olid vaid kommunistid?

Ju tuleb tõdeda, et KV ja kamina tasemel puudub tänaseni arusaam, what it takes - et saada võitlusvõimeline armee. Selle asemel punnitatakse üksikuid lõike ja arvatakse, et see ongi armee.

[Toddie]

Eks "katuse ära sõitmise" vastu aitavad kindlasti ka kaplanid, keda on kaitseväes tunduvalt rohkem kui psühholooge. Üldiselt ma ei vaidle vastu, psühholooge on kahtlemata juurde vaja, iseasi kas on vaja selleks luua eraldi teenistus, koos mitmete osakondade "võimekuste" ja muude tulede-viledega. Pigem võiks olla psühholoogiateenistus kaplaniteenistuse alluvuses või vastupidi, vahet pole. Küll aga pole mõtet jällegi luua paralleelstruktuure.

Teine põhjus miks kaitsevägi ei ole psühholoogidele just kõige atraktiivsem tööpakkuja, on loomulikult palgaküsimus, sest palk on küllaltki kasin ja tööpõld seevastu suur ja lai.

Võrdluseks võib tuua näiteks Tallinna Vangla, kes eelmise aasta lõpus täiesti avalikult teatas töökuulutuses, et pakub psühholoogile 26 000 krooni kuus. Kaitsevägi kahjuks ei suuda sellist palka maksta isegi kõrgelt haritud arstidele rääkimata mingist psühholoogist, kes arsti mõõtu välja ei anna ja on ka ülikoolis veetnud tõenäoliselt umbes poole vähem aega kui arst.

[hillart]

Eks "katuse ära sõitmise" vastu aitavad kindlasti ka kaplanid, keda on kaitseväes tunduvalt rohkem kui psühholooge. ... ... Pigem võiks olla psühholoogiateenistus kaplaniteenistuse alluvuses või vastupidi, vahet pole. Küll aga pole mõtet jällegi luua paralleelstruktuure.

Kas just, et "vastu". Pigem ikka vastupidi. Küll kaplan katuse pealt ära nihutab, kui see seda enne veel polnud.
Igal meist on muidugi oma personaalne arvamus, kuid - vaat mina seda aru ei saa, mille krdi pärast on meie Kaitseväkke vaja selliseid muidusööjaid, nagu kaplanid. Oleks siis veel, et Eesti üks üdini tõsiusklik maa oleks, aga pole ju.
Mäletan kui kunagi Kalevi pat-ni tuli esimene kaplan, kes siis meile oma tulevast tegevust malbel häälel selgitas ja pärast pataljoniülemale ja KV inspektorile kaebama läks, et - näe, kõik on temaga nii koostööaldid, kuid leitnant H.T. ei taha teda üldse kompaniisse sisse lasta ega temaga rääkida. Krdi eputis igatahes. Mida oligi mul temaga rääkida? Kompaniis küllaga probleeme ja kõik need väidetavad kaplani ülesanded ju olid niigi vastavalt määrustikule nii rühma-, kui kompaniiülema.
Nii, et pole tarvis sellist ametimeest oma sõduritele külge lasta, nende ajutegevust sassi keerama. Igaüks ei tarvitse ju katusealuse poolest eriti tugev olla ja võib lõpuks neist malbetest kontaktidest äragi keerata. Helbi siis pärast seda suppi!

Tänase päeva seisuga juba on EKV-s selline struktuur SPTJ, mis on Tervisekeskuse alluvuses. Koosseis on muidugi nadi ja tegelevad nad kah peaasjalikult meie haavatute ja välismissidega. Ega sedagi struktuuri muidu poleks tehtudki, kui mitte viimastel aastatel vastav pakiline vajadus end teravalt tunda poleks andnud. Ei saanud enam ei üle ega ümber. Ikka iga-aastaselt paar-kolm (või ka enam) sellele kontingendile lisanduvat praegust ja endist kaitseväelast.

Aga nüüd - räägime ikka parem Kevadtormist, mis ju ka teemaks välja kuulutatud. Mina olen oma panuse juba andnud.

[KategorieC]

Ennast pani imestama see, et viivituslahingus eemaldumist kui sellist kohtas väga harva, pigem võideldi igal positsioonil "surmani". Ja väga kergekäeliselt suhtuti MILANite kaotustesse - sellise taktikaga saabki ainut 30 km viivitada, siis on KV'l MILANid otsas.

[kangelaspioneer]

Pioneeride rivis oli tormil reservistist kaplan. Tundus rahulik ja elu mitme kandi pealt näinud mees olevat, NA-s ka teeninud, kuigi sellest eriti rääkida ei tahtnud. Igatahes tundus tema vaade asjadele mõistlik olevat, brigaadi kaplani, kes tahtis jumalateenistust korraldada, saatis minema, kuna leidis, et selleks pole vajadust ja ei leitaks ka kõlapinda.

[Kapten Trumm]

Vaatasin just ETV-st seda Välba tehtavat saadet ja seal oli reportaaz Kevadtormist. Mis silma jäi:

1. täpsuslaskur istub põõsa taga, isegi nägu pole viitsinud kemotada, rääkimata siis mingist ghilliest või asjast. Kui vastasel oleks snaiper, siis oleks tal vist mustikas otsaees olnud.

2. reakoosseis võttis asja vähemalt kaamera ees nagu tsirkust - üks vana ütles otse ära, et tõsiselt ei võta, kuna kuule ju ei lenda. Kus on siis meie kallid imitatsioonikomplektid

3. enda varjamisele eriti rõhku ei pandud, paljud istusid õnnejunnis "surnute platsil", sai saapad ära võtta ja särgiväel olla. Reservi lähedus annab tunda.

4. miks haubitsad peavad alati kesk lagedat välja seisma?

[hummel]

4. miks haubitsad peavad alati kesk lagedat välja seisma?

Seepärast, et Kevadtormidel mujale lihtsalt ei lasta. Mina seda saadet ei näinud, kuid üldiselt oli seal väljade pealgi liikumisraskusi, kui vähegi niiskemaks tõmbas.
Suurtükiväele otsitakse tavaliselt KT-del mingid sood ja rabad, kuhu heal juhul peale saab sõita, halvemal juhul aga tuleb vintsi kasutada. Reaalsed positsioonialad oleksid muidugi asustatud punktide servad, kus tugev pinnas ja hea teedevõrk ning kommunikatsioon, aga neid meile ei aretata. Ühest küljest pole neid alasid võtta, teisest küljest ilmselt keegi CIMIC-u töö tegijatest ja plaanijatest vist ei tulegi selle peale. Jalavägi uhab ja täristab ju padrikus.
Muidu tundus (sai veidi ringi ka sõita), et Lõuna-Pärnumaal oli suuremate asulate külje all selliseid mahajäetud/mitte kasutuses krunte-alasid küll, kuhu oleks kannatanud rühmaga peale sõita. Mis sest, et mõnesaja m kaugusel on vb korterelamud.
Suurtüki ja veduki kõrge maskeering on teatud mõttes halb näitaja, aga ei hakka hetkel seda lahti seletama.

Kamraad hillartile oleks sellised mõtted:
Kas kaitseväes on välja töötatud lahingulise meditsiinilise teenindamise kontseptsioon? Kas on võimalik leida sellist vähemalt maaväe juhtkonna tasemel kinnitatud maakeelset juhendit või eeskirja nagu "Meditsiiniteenistus lahingkompaniis" või "Meditsiiniteenistus lahingüksuses", kus on täpselt kirjas, kes, mida, kuidas, millega, näidised jne. Kes peaks need tootma?

Ühtlustamisest rääkides peaksid kõigi maaväe pataljonide med-rühmad olema sama struktuuriga ja tehnikaga.

[Kapten Trumm]

Aga võibolla on staapide geeniustel silma ees oma N. armee kogemused, kus divisjon peabki seisma joonele rivistatult lagedal väljal?

[hillart]

Kamraad hillartile oleks sellised mõtted:
Kas kaitseväes on välja töötatud lahingulise meditsiinilise teenindamise kontseptsioon? Kas on võimalik leida sellist vähemalt maaväe juhtkonna tasemel kinnitatud maakeelset juhendit või eeskirja nagu "Meditsiiniteenistus lahingkompaniis" või "Meditsiiniteenistus lahingüksuses", kus on täpselt kirjas, kes, mida, kuidas, millega, näidised jne. Kes peaks need tootma?

Kuidas muidu, kuidas muidu. Ikka on olemas. Juba õige mitu aastat on mõne ilmutamisest möödas. Ainult, et neid käsulaudu ei peetud miskiks KT-l, kuna tulevasi ohvitseregi õpetatakse tänase päeva seisuga selliselt, et lahingukäsu kirjutamisel lõpetatakse see enne meditsiiniosa ära. Ja nii nad tulevadki sealt kõrgest koolist vaid tedmisega, et käsus küll selline osa on, kuid mis seal sees olema peaks (mis veel hullem - mida selle sisu alusel tegema peaks), see on üks suur must auk.

On olemas sellised kenad paberkandjal materjalid nagu:
Jalaväepataljoni ühtlustatud tegevuseeskiri (ÜTE) - Paldiski, Dets. 2009
Staabikompanii ühtlustatud tegevuseeskiri (ÜTE) - Paldiski, Aprill 2010
Jalaväekompanii meditsiinialane lahinguteenindustoetus - KVÜÕA
Jalaväepataljoni meditsiinialane lahinguteenindustoetus - KVÜÕA
JVP tagalakompanii meditsiinirühm - KVÜÕA

Suht-normaalsed materjalid. Eriti KVÜÕA omad. Ega nad nüüd nii detailsed kah ei ole, kuid midagi ikka. Midagi peaks siiski ka oma pea osaks jääma.

Ühtlustamisest rääkides peaksid kõigi maaväe pataljonide med-rühmad olema sama struktuuriga ja tehnikaga.

Eks ma ise ole kah sama joru juba aastatid ajanud, kuid joruks see jäänud ongi.

[Kapten Trumm]

Asi on siis ikkagi KVs levinud mantras, et meditsiin on ülearune ja õige lahinguhunt seda ei vaja?

[Madis22]

"Kolm haavatut laiba kohta" võib muutuda lohutavast väga hirmsaks mõtteks, kui jõuab kohale teadmine, et puuduliku med-tagamise tõttu neist haavatutest tundide jooksul (ja hirmsate valudega) laibad saavad. Karta on, et kui "kuumaks" läheb, siis need lahinguhundid ei taha end kuhugi suunas liigutada teadmata, kes/kus nende haavu seob, kuis evakuatsioon toimib ja et kui kähku kirurg nad jälle kokku lapib.

[John]

Mida panin ise tähele:

1)Juhtimiskeskused on kergesti haavatavad:

härjutusnädala 4-dal päeval tegi scoutsi kompanii kiirrünnaku vastase sügavusse ja hävitas selle käigus staabi. Kohtunikud panid olukorra seisma ja ütlesid et nii küll ei lähe. Uuesti otsast.
Teine kord liikusime kompaniiga uue rünnaku lähtealale ja selle käigus sattusime mingite soomukite otsa. Ilma kollaste lintideta. Peale nende hävitamist kompanii turmtulega panid kohtunikud uuesti olukorra seisma.

Hea küll, ma saan aru, et kiirrünnak ja juhuslik otsasattumine on lihtsalt ebasoodsad asjaolud aga ka sellisel asjal nagu üks pealmisi juhtimiskeskusi ei peaks olema kaasas vähemalt mingi julgestav üksus mis vastase lähenemisel astub viivituslahingusse (niikaua kuni staap evakueerib)??? Eriti kui nad üksi ilma valveta tee ääres seisavad.


2) Mõnikord oli positsiooni valik ja reageerimine olukorrale väga imelik (just ajateenijatel). Seda mitte üksikvõitleja tasandil vaid tervetel üksustel.

Nt Kanaküla rünnaklahingus alguses silla otsas oli näha kuidas umbes 2 jao suurune üksus oli lamades laskeasendis keset ASFALTID ja LAGEDAT. CG, MG, MP tulega jäid neist esimese 10 min jooksul järgi ainult laibad. Kusjuures neile saadeti pidevalt täiendust.
Lõpupoole (kui pat oli külast välja tõrjutud) hakkas sama ulme pihta: Metsapiiril istus umbes 1,5 jao suurune üksus ja lihtsalt täristasid seal oma automaatidega samal ajal kui ma lasin neid CG-st ja kõrval olev soomuk Browningust küttis. Kusjuures meil olid varjatud positsioonid. Jällegi umbes pool rühma viskas kiivrid peast.

3) Küsiksin, et mida ikkagi vastane (st scouts) simuleerib: kas VF motoriseeritud väekoondist või eriüksusi.

Harjutusnädala päevade jooksul oli küll olukordi kus soomukid jäeti ÜKSI maha tee äärde 6 TUNNIKS samal ajal kui jalavägi sooritas 10-12km tiibrünnakuid. Niipalju kui ma venelaste rünnaktaktikat olen uurinud siis põhiliseks on ikkagi KIIRUS ja EDASITUNG iga hinna eest.

Need on mõned probleemid paljude seast.

[sammal.habe]

ei otsusta CIMIC neid asju. pigem üritab leida kompromissi sõjapealike soovide ja tsivilistide poolt võimaldatava vahel. paraku sageli kaaluga sinna teisele poole.

Ühest küljest pole neid alasid võtta, teisest küljest ilmselt keegi CIMIC-u töö tegijatest ja plaanijatest vist ei tulegi selle peale. Jalavägi uhab ja täristab ju padrikus.

[kangelaspioneer]

3) Küsiksin, et mida ikkagi vastane (st scouts) simuleerib: kas VF motoriseeritud väekoondist või eriüksusi.

Olen Scoutsi vastutegevuse juures täheldanud järgnevat: õppuse planeerimisfaasis võib vastutegevuse ülemaga kõik kokku leppida, pildi joonistada, paika panna et tegutsete nagu lahingumasinatel motolaskurid, vastavalt "kollasele raamatule" või mida iganes. Kui sõjaks läheb, siis toimub kõik nende sisseharjunud drillide järgi, ja jaoülemale või soomukijuhile on täiesti võimatu selgeks teha, et tegutsege väljaspool raami, tehke nii nagu tegelik vastane võiks teha. Vaatavad sind nagu pooletoobist.
Jah, ma saan aru, et ka sealsed ülemad tahavad asjast viimast võtta ja oma üksuse tegevust treenida, aga võiks sellest neetud kõrbesõjast pisut kaugemale siiski näha.