"Tankid EKV-le"

[vetewana]

[quote=\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\"Kilo Tango\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\"]
Hea mees. Kuna sa oled toonud väga kategoorilisi väiteid (vene zil-id on paremad kui saksa MB-d ja Faunid, kuna nad lähevad igast mülkast läbi), siis tahab selline totter seisukoht ikka natuke vaidlemsit küll saada. \\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\".[quote]

Ma rääkisin, et offroad võimekuselt ei ole lääne militaar analoogidest nõukogude masinatele vastast, mitte et nad kõiges paremad oleksid.

Sina pukseeri sõja korral oma katkiläinud Actros või Zetros MB Tallinna teenindusse ja paranda seal, mina parandan oma GAZ-66 kuvalda ja tellitava mutrivõtmega metsas ära!

[Kilo Tango]

Hea mees. Kuna sa oled toonud väga kategoorilisi väiteid (vene zil-id on paremad kui saksa MB-d ja Faunid, kuna nad lähevad igast mülkast läbi), siis tahab selline totter seisukoht ikka natuke vaidlemsit küll saada. \\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\".

Ma rääkisin, et offroad võimekuselt ei ole lääne analoogidest vene masinatele vastast, mitte et nad kõiges paremad oleksid.

Sina pukseeri sõja korral oma katkiläinud Actros või Zetros MB Tallinna teenindusse ja paranda seal, mina parandan oma GAZ-66 kuvalda ja tellitava mutrivõtmega metsas ära!

Kui me võrdleme võrreldavat võrreldavaga, siis ei ole ka Unimogi parandamine palju keerulisem kui Gaz-66 putitamine.

Sellised abstraktsed seisukohavõtd "Ma rääkisin, et offroad võimekuselt ei ole lääne analoogidest vene masinatele vastast..." ei sisalda mitte bittigi infot. Räägi, milliseid masinaid sa konkreetselt võrdled.

[HeiniR]

Sel teemal pole mõtet vaielda, vene masinad on jah olnud koguaeg lihtsamad, kuid ei saa öelda, et nad on paremad. Kõik on väga suhteline ja nagu enne ütlesin, siis lääne tehnika on isegi militaarvaldkonnas toodetud väga tõsise konkurentsi tingimustel, mis tähendab, et ei saa igasugu hinna eest inimestele paska müüa, sest muidu oled out of game.
Loomulikult on erinevatel masinatel omad iseärasused, kuid kui rääkida sellest, kes mida kuskil remondib ja millega, siis ka siin kohal pole õige öelda, et sina remondid oma ZIL ´e või URAL´e tellitava võtme ja kuvaldaga ja uuemaid lääne masinaid saab vaid esindustes remontida.
Nii see päris pole. Ka EKV-s asjad selles osas arenevad, et saadakse üha enam hakkama paremate lahenduste ja uute mehetegudega.
Enam ei valmista uued ja vanad veomasinad nii suuri probleeme kui arvatakse. Üks põhjus on kindlasti see, et logistilist toetust on edasi arendatud,ühes sellega ka remondi meeskondi - paremad vahendid ja selgem tagalateenindus struktuur. (statsionaarne ja mobiilsed remondipunktid)
Rääkides veel lääne tehnikast, siis tõsi ta on, et tehnika on keerulisem ja nõuab suuremat spetsialiseeritust, kuid samas on viidud asjad ju moodullahendusteni, millega kaasneb nt. ajakulu kokkuhoid. Võib maksta küll suurema hinna, kuid samas töötab jälle uuena.
Leopard 2 mootori vahetuski võtab väga minimaalse aja, mis kriisiolukorras peamine.

[jackpuuk]

Ega ma pead panti andma ei hakka kamraad corvus (vaevalt, et seda sul vajagi läheb ), isiklikud kogemused räägivad küll teist keelt, elasin 3 aastat Rootsis ja seal hävitati pmst. kõik teised apastraadid peale Scania ära (liiga kalliks läks pidamine), üks Man jäi kah veel sõitma toona. Küll kasutasime Scanni mootoreid lausa ekstreemoludes, pmst. lõhkusid need pidevalt 2300-2400 rpm. täis koormuse all, peale viiendat korda (ühe eestlasest ajukääbiku poolt) lendas lõpuks plokikaane tihend ja keedeti kõik korrad kuivaks. 12 liitrise volvo kaan kuulus peale esimest korda äraviskamisele. Scannid olid küll 14 ja 16 liitrit töömahuga, 500 ja 580 heppa. 380 heppa Scann aeti nii hõredaks, et +10-ga enam käima ei tahtnud minna (eks eestlastest spetsid panid kah oma käe mängu, vaja ikka eetrit näidata). Scann on nii lihtne remontida, et ka tehnikaga natu kokku puutunud ajateenija saab sellega hakkama, andke ainult kõik parameetrid, kasvõi telefoni teel .

[jackpuuk]

HeiniR
Vabandust, aga millest sa räägid, Eestis ei saada ka igapäevasele lääne tehnikale juppe kahe nädalaga kätte, rääkimata sellest, et need lendavad lilleks isegi garantii ajal! Täpsem jutt privas kui soovi on.

[Kapten Trumm]

Kui me võrdleme võrreldavat võrreldavaga, siis ei ole ka Unimogi parandamine palju keerulisem kui Gaz-66 putitamine.
Sellised abstraktsed seisukohavõtd "Ma rääkisin, et offroad võimekuselt ei ole lääne analoogidest vene masinatele vastast..." ei sisalda mitte bittigi infot. Räägi, milliseid masinaid sa konkreetselt võrdled.

Oi oi, Unimog on ikka palju keerulisem selliste igapäevaste rikete kohapealt. Juba see, et diiselmootor on, teeb asja keerulisemaks. 53/66 mootorit olen hädas ka sedasi tööle saanud, et bensiinivoolik karpa tagant lahti, voolik klamber tangidega lapikuks (et vähem läbi laseks) ja voolik traadiga karbussi kõri külge. Ja ära sõitis.

[HeiniR]

Nagu juba eelnevalt siin räägitud, siis KV LogK on juba soetanud mitmed aastad tagasi raskemate vedude jaoks vanemad MB raskeveokid (keegi tõi siin selle aasta KT2010 pildilt välja), kuid need sobiksid heal juhul IFV veoks vms. (35t). Kui rääkida veel sadulate hankest, siis hangitud on ka 4x4 DAF sadulad, kuid nende puhul tegu siiski tavaliste masinatega, millega sõidavad ajateenijad.

[hummel]

MB raskeveotreilereid on meil minu arvates u 5 (täpselt ei tea, korraga olen kuni 3 näinud), kandejõud peaks olema vist u 60 t ning lasti pikkus u 10 m. Need HET treilerid on siis logistilised, mitte taktikalised.
Võib muidugi rääkida, et jah - vajame vaid logistilist treilat, sest maastikul sõidab tank ise. Sõidab muidugi senikaua, kuni katki läheb. Noh tõmbame evakueerimistankiga teepeale ja treiler tõmbab masina ise vintsidega peale-maha. Siiski üks konks on veel. Nimelt elame Eestis ja näiteks talvel on see treileritransport ka maanteel sageli ikka keerukas.

Treileritest kõlbaksid meile täiesti Fauni SLT-d. Need peaks olema üsna odavad ja kütusekulu ei tohikski olla palju suurem, kui logistilistel treiladel. Teatav logistiline lihtsus/ühilduvus võib esineda ka saksa Leo-de ostmisel. Samuti ei pea igakord maastikule evakueerimistanki omakorda treilaga kohale tarima, et lõpnud masinat kõvakattega teeni lohistada, vaid saab kohe üsna ligi sõita. Järele jäävad 500 m tõmbab teine tank/liikursuurtükk ka trossidega ära.
Lahenduseks oleks muidugi, et roomikmasinate väeosal endal on taktikalised treilad (raskeveorühm), Logistikakeskusel aga logistilised treiald (raskeveopataljon). Praeguse logistikapataljoni võiks formeerida logistikarügemendiks.

Üks mõte oleks veel muidugi raudteetransporti arendada, aga selleks peab vähemalt osa veeremist ja personalist KV oma olema, sest tsiviilfirmad küsivad vedudest hingehinda. HET-ide pataljon oleks siiski kindlam lahendus.

[Kilo Tango]

Toon on muutunud. Kui me veel 2-3 aastat tagasi arutlesime siin teemal, miks Eestile ilmselt niipea tanke ei osteta, siis täna käib praavitamine selle ümber, et milline treileriveok tanki alla sobib. Asi areneb

[allatah]

Etv uudised. Kahjuks seal teles näidtud videoklippi hetkel ei ole, võibolla hiljem tuleb.

http://uudised.err.ee/index.php?06206032

Ühe tanki aastane ülalpidamiskulu=4mln eeku
Muutuvkulud: 1km=1500eeku

Ega iseseisvus muidugi odav lõbu pole.

[man21]

Noh norraks ümardas, et 100 euri km. Kuid ei tasu unustada, et Norra on maailma kallimaid riike, kus võileib on 90 eek´u. Ma arvan, et meil tuleb see number jagada vähemalt kahega.

[canislupus]

Lippur ajab asja... Üllatav.
Iseasi kuidas see summa saadud on ja millest ta koosneb. Total cost of ownership - selline hea mõiste mille alla pannakse kõik kulud alates palkadest lõpetades remonditöökoja elektritarbimisega.

[hummel]

Kui nii võtma hakata, ega see 155mm haubitsate ülalpidamine aastas ka vist väga palju odavam ei tule. Eks sinna alla lähe ka laskemoon, õlid-määrded, remont ja varuosad.

Siin teemas on mingi kümneid lehekülgi tagasi saanud see rahapakk kokku arvutada ja ma ise olen ka arvutanud-kirjutanud. Sellest (ja lisaks tulevad mängu veel väljaõppelised faktorid) järeldades pidasin toona õigeks maksimaalselt 1 tankikompanii ülalpidamist rahuajal ja ma usun, et 50 miljonit EEK ei ole aastakuluks eriti suur summa.
Ma olen saanud aru, et ka need kaitseväe tsiviil-rendiautod näiteks on päris suure kuumaksuga...

Nagu juba kirjutati, siis Norras on elu ikka pagana kallis ka ja meie oludesse ümber arvestades võib summa märksa väiksem tulla. Et saada õiget pilti, tuleks küsida norrakatelt kulude lahtikirjutus. Vb neil tiksuvad soomuselukad aastaringi, meil aga ainult jaanuarist maini, siis remondirahva töötundide hinnad jms, mis meil teistsugused. Aga ma väga ei usu, et norrakad meile selle kulude täpse lahtikirjutuse viitsiks anda.

Kõige parema pildi saab, kui rühmajagu tanke kohale tuua ja aasta-kaks katsetada väljaõppeprotsessis. Kohe pilt selge kuludest, logistikast ja väljaõppeproblemaatikast. Ehk tuleb igasugu senised arendusplaanid (ja hulk tööaega) üldse hunti lasta. Ei kujuta ette, palju on vastavat arenduskogemust sellel tankitiimil. Eesti-kodumaised tingimused on osutunud sageli "uutele asjadele ootamatult ainulaadseteks".

Lähema aasta-paari jooksul mina isiklikult Kaitseväes veel ühtegi sobilikku (väljaõppealad, infra, logistika) kohta peale Tapa ei oska pakkuda, kus sellist "rühmakatset" muidu teha saaks.

[Lemet]

Norra hindadest- veidi maad enne piiri rootsudega Arjangis jõe serva peal on tankla. Hamburger selles koos cokaga maksab stabiilselt 99 NOK-i. Kurss on tänasel päeval kahega korrutada. Ja Nehatu burksile jääb see üritus ikka kaalus kõvasti alla, rohkem mäkiürituse mõõtu. Mis hinnaga meite oludes bensukast burgeri ja coka kätte saab? Töömehe tunnihindeks kipuvad tursad tänase päevaga arvele firmalt firmale kirjutama 300-400 NOKi.

[Larry]

Kes seda AK "soomusmanöövervõime" uudisejuppi ei (ole) näinud, siis siin see on, alates 23:50 : http://uudised.err.ee/?0534940&id=33850&play Mulle meeldib, et avalike suhete osakond on jalad kõhu alt välja võtnud ja rahva seas aegsasti selgitustööd tegema hakanud. Käidi asja vaatamas- filmimas ja näidati seda ka siinsele rahvale, sest oma silmaga nägemine (kasvõi filmilindilt) on ikka midagi muud, kui kuskilt lugemine või kellegi pajatuste kuulamine. Ei ole ju harv see arvamus, et tank on ründerelv- keda me siis ründama hakkame?
Mis konkreetsesse töögrupi juhti puutub, siis kiire otsing andis sellise teenistuskäigu: http://www.mil.ee/?id=1990 , millest tehnikaga seotud võis ehk heal juhul olla 10 aasta tagune teenistus Tagalapataljonis. Välismaiseid sõjakoole teenistuskäigust ei paista, niiet soomusealast pädevust ei oska ma nende andmete põhjal eeldada. Noh, vbla on siiski tegemist suure tehnika- entusiastiga !