Eesti raskem juba olemasolev "raud"
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
kodanik A4-le eelkõige
Esiteks võin ma öelda seda, et olen eelkõige enda poolt.
Teiseks saan ma ka öelda seda, et õiget "nuppu" vajutasime - st. oma laus-siiruses on mul hea meel ja käsi südamele pannes, loodan, et ka tulevikus Kaitseministeeriumi asekantslerid "oma" mõtlemist avaldavad. Seda esiteks. Kuna vastav ametnik on sisuliselt teatud kindla osakonna või kontori direktor. Tema eesmärk on kujundada oma osakonna töösüsteem ja areng ning tulemuslikkus. Seega tema paremal viisil sõnastatud praeguse ajatelje üks pidepunkte on ka tema nägemus probleemidele selles töös. Braavo! See aga, hea lugeja, tähendab ka seda, et see peegeldab tema sisulist tööd. Elik, tuleb tõdeda, et juhtivametnik (valitsev hinnang ka sisuliselt - puistame fakte varrukast) ei ole siiani aru saanud erialase töö iseärasusest. See on valdav tendents. Praegused aa-nelja kamraadid on kuskil nõuka tipp-ajastu plaanikomitees - ütleme ausalt, üldsöökla köögitädid, kellel plaan ees - kuidas toimida ja - kui palju gramme keegi oma leemest võib või sisaldust üles lugeda supitaldriku peale.
Andke andeks, aga ma ei tee praegu liiga. Nimelt kaitseministeerium on oma olemuselt "projektijuht" - kes praegu samas kirjutab briifi ette, ja ise kinnitab ka selle briifi. Ta (institutsioonina) on lisaks veel projektijuht, kellel pole klienti. Võtkem teadmiseks, et riik ei ole ju praegu meil kuidagi reaalselt klient. Sest meil pole sellist riiki. Järelikult keegi otseselt ei telli ega lükka tagasi ka tellimusi, ega ometi mitte ei lähe teise firma projektijuhi juurde ega telli sealt. Lisaks kõigele eelnevale pole nagu projektijuhil ka seda autorit, kes asja valmis teeks, kuna peastaabile on antud nuiaga - näiteks arengukava, mida nad ise täis kirjutavad. Ja viimane võimalikult pikkadeks aastateks laadna tekstiga - viimane ei kohusta neid endid millekski - kuna "see pidavat olema erialase alginfo raamistikuks neile enestele", millele tasub teinekord peale vaadata.
Case on selles, et olematul riigi eest kostjal (kuna teda pole - või vähemalt riigikontroll seda ei ole ega saagi olema) pole võimalik hinnata selle projektijuhi tööd, ega pole võimalik minna teise projektijuhi juurde. Props on selles, et kaitseministeeriumil ei ole seda klienti, kellele oma tööprojekte maha müüa - sest nad ise võtavad vastu ja keerutavad seda (mitte ainult piltlikult) nagu kuuma kartulit siseringis.
See on geniaalne. Aga, tänan ei!
Kaitseministeeriumiametnikud tuleb roteeruvalt vahetada inimeste vastu, kes mõistavad oma erialavaldkonda valdkonniti, mille eesmärk ei ole teha 99% lihtsustamist, kuidas muuta riigikaitsevaldkond juhitavaks nagu see oleks maanteede ehitus, kus kõik käib vastavalt teeehituse plaanidele ega ole mitteplaneerituid hankeid, kuna maailmas ju miski ei muutu, ei turuseis ega konfliktiohtude vastu pole paremat rohtu kui järjekordne arengukava või aastaraamat, kõik käib asekantsleri taktikepi järgi, kus kõik peab olema mugav, kus ei pea mõtlema ega vastutama ega muutuseid planeerima. Koht päikese all monopoolses seisundid guurutamisega - tõeline lamba elu.
Praegune situatsioon lubab ka kaitseministeeriumi kaotamist suvalise ministeeriumi alla, kus on juba sellisel erialatasemel personal olemas. Ametnikel endil lubaksin riigi kõrgema esindajana (rahva võimu kasutades) viia sellise ettevõtte nagu kaitseministeeriumi börsile, koguda riigikassasse pappi ja ostes mujalt ministeeriumist teenust sisse, kuna nad suudaksid luua teeehituse termineid kasutades ka järelevalve ametnikud, keda saab pärast üles puua. Aga viimane on juba žanr teisest ooperist.
Teiseks saan ma ka öelda seda, et õiget "nuppu" vajutasime - st. oma laus-siiruses on mul hea meel ja käsi südamele pannes, loodan, et ka tulevikus Kaitseministeeriumi asekantslerid "oma" mõtlemist avaldavad. Seda esiteks. Kuna vastav ametnik on sisuliselt teatud kindla osakonna või kontori direktor. Tema eesmärk on kujundada oma osakonna töösüsteem ja areng ning tulemuslikkus. Seega tema paremal viisil sõnastatud praeguse ajatelje üks pidepunkte on ka tema nägemus probleemidele selles töös. Braavo! See aga, hea lugeja, tähendab ka seda, et see peegeldab tema sisulist tööd. Elik, tuleb tõdeda, et juhtivametnik (valitsev hinnang ka sisuliselt - puistame fakte varrukast) ei ole siiani aru saanud erialase töö iseärasusest. See on valdav tendents. Praegused aa-nelja kamraadid on kuskil nõuka tipp-ajastu plaanikomitees - ütleme ausalt, üldsöökla köögitädid, kellel plaan ees - kuidas toimida ja - kui palju gramme keegi oma leemest võib või sisaldust üles lugeda supitaldriku peale.
Andke andeks, aga ma ei tee praegu liiga. Nimelt kaitseministeerium on oma olemuselt "projektijuht" - kes praegu samas kirjutab briifi ette, ja ise kinnitab ka selle briifi. Ta (institutsioonina) on lisaks veel projektijuht, kellel pole klienti. Võtkem teadmiseks, et riik ei ole ju praegu meil kuidagi reaalselt klient. Sest meil pole sellist riiki. Järelikult keegi otseselt ei telli ega lükka tagasi ka tellimusi, ega ometi mitte ei lähe teise firma projektijuhi juurde ega telli sealt. Lisaks kõigele eelnevale pole nagu projektijuhil ka seda autorit, kes asja valmis teeks, kuna peastaabile on antud nuiaga - näiteks arengukava, mida nad ise täis kirjutavad. Ja viimane võimalikult pikkadeks aastateks laadna tekstiga - viimane ei kohusta neid endid millekski - kuna "see pidavat olema erialase alginfo raamistikuks neile enestele", millele tasub teinekord peale vaadata.
Case on selles, et olematul riigi eest kostjal (kuna teda pole - või vähemalt riigikontroll seda ei ole ega saagi olema) pole võimalik hinnata selle projektijuhi tööd, ega pole võimalik minna teise projektijuhi juurde. Props on selles, et kaitseministeeriumil ei ole seda klienti, kellele oma tööprojekte maha müüa - sest nad ise võtavad vastu ja keerutavad seda (mitte ainult piltlikult) nagu kuuma kartulit siseringis.
See on geniaalne. Aga, tänan ei!
Kaitseministeeriumiametnikud tuleb roteeruvalt vahetada inimeste vastu, kes mõistavad oma erialavaldkonda valdkonniti, mille eesmärk ei ole teha 99% lihtsustamist, kuidas muuta riigikaitsevaldkond juhitavaks nagu see oleks maanteede ehitus, kus kõik käib vastavalt teeehituse plaanidele ega ole mitteplaneerituid hankeid, kuna maailmas ju miski ei muutu, ei turuseis ega konfliktiohtude vastu pole paremat rohtu kui järjekordne arengukava või aastaraamat, kõik käib asekantsleri taktikepi järgi, kus kõik peab olema mugav, kus ei pea mõtlema ega vastutama ega muutuseid planeerima. Koht päikese all monopoolses seisundid guurutamisega - tõeline lamba elu.
Praegune situatsioon lubab ka kaitseministeeriumi kaotamist suvalise ministeeriumi alla, kus on juba sellisel erialatasemel personal olemas. Ametnikel endil lubaksin riigi kõrgema esindajana (rahva võimu kasutades) viia sellise ettevõtte nagu kaitseministeeriumi börsile, koguda riigikassasse pappi ja ostes mujalt ministeeriumist teenust sisse, kuna nad suudaksid luua teeehituse termineid kasutades ka järelevalve ametnikud, keda saab pärast üles puua. Aga viimane on juba žanr teisest ooperist.
Viimati muutis setu, 30 Juun, 2010 15:40, muudetud 2 korda kokku.
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: kodanik A4-le eelkõige
Aga ei saagi ju kosta - sest nagu kirjutas Hvostov ühes oma (ka siin elavat vastukaja leidnud) artiklis, ei ole keegi, kes riigikaitset kontrolliks, sest nende tegemised on varjatud riigisaladusega ja nad on muutunud riigiks riigis. Et asjaga seotud isikud ei näi ilmutavat vähimatki enesekriitikat, näitab tegelikult organisatsiooni stagneerumist.setu kirjutas: Case on selles, et olematul riigi eest kostjal (kuna teda pole - või vähemalt riigikontroll seda ei ole ega saagi olema) pole võimalik hinnata selle projektijuhi tööd, ega pole võimalik minna teise projektijuhi juurde. Props on selles, et kaitseministeeriumil ei ole seda klienti, kellele oma tööprojekte maha müüa - sest nad ise võtavad vastu ja keerutavad seda (mitte ainult piltlikult) nagu kuuma kartulit siseringis.
See on geniaalne. Aga, tänan ei!
Teine võimalus on teha nagu Kunnas teeb (tegi - tänaseks on ta nähtavalt loobunud) -oponeerida ametlikult elluviidava kaitsepoliitika
vastu ja oponeerima jäädagi mitte midagi saavutamata.
Kui teemasse tulla, siis Soomel on (küll ammune) suhteliselt edukas kergejalaväega soomusvägede vastu sõdimise kogemus olemas. Täna väljendub see kogemus Euroopa etteotsa pretendeerivas kaartulerelvastuse arvus, mis ei näita erilisi vähendamise märke ka täna. Kas peab ikka astuma sellesse ämbrisse, mis lähedal juba proovitud on või vaataks natuke, kuidas targemad teevad?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
- Liige
- Postitusi: 1040
- Liitunud: 09 Aug, 2009 9:40
- Asukoht: Jõgevamaa
- Kontakt:
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10220
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
osaliselt kattuv...
UN_REGISTER Military holdings 2005
annab III. Large-calibre artillery systems tabelis pisut teise pildi:
Imports 2004/5:
155mm Howitzer FH70/A1 - 16 ühikut Saksamaalt
120mm Mortar 41D - 40 ühikut Rootsist
Background (as of 1 May 2005):
155mm Howitzer FH70/A1 - 20 ühikut
105mm Howizter H61-37 - 38 ühikut
120mm Mortar 41D - 64 ühikut
120mm Mortar 2B11 - 14 ühikut
81mm Mortar B455 - 41 ühikut
81mm Mortar NM95 - 10 ühikut
106mm Recoilles Gun M40A1 - 30 ühikut
90mm Recoilless Gun 1110 -130 ühikut
Võimalik vaid oletada, et hanke toimumise hetkel läkitati suurema mahu aruanne kui nüüd avaldatakse. Tundub, et 120mm MPde osas on 2005ndast aastast toimunud muutus?.
annab III. Large-calibre artillery systems tabelis pisut teise pildi:
Imports 2004/5:
155mm Howitzer FH70/A1 - 16 ühikut Saksamaalt
120mm Mortar 41D - 40 ühikut Rootsist
Background (as of 1 May 2005):
155mm Howitzer FH70/A1 - 20 ühikut
105mm Howizter H61-37 - 38 ühikut
120mm Mortar 41D - 64 ühikut
120mm Mortar 2B11 - 14 ühikut
81mm Mortar B455 - 41 ühikut
81mm Mortar NM95 - 10 ühikut
106mm Recoilles Gun M40A1 - 30 ühikut
90mm Recoilless Gun 1110 -130 ühikut
Võimalik vaid oletada, et hanke toimumise hetkel läkitati suurema mahu aruanne kui nüüd avaldatakse. Tundub, et 120mm MPde osas on 2005ndast aastast toimunud muutus?.
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
Viimased andmed on ÜROle antud 2008. aasta kohta.
http://disarmament.un.org/UN_REGISTER.nsf
I. Battle tanks
NO
II. Armoured combat vehicles
20 - BTR-80
2 - BTR-70
7 - Alvis Mamba 4
5 - SISU XA-180C2
49 - SISU XA-180 EST
4 - SISU XA-180 MED
III. Large calibre artillery systems
24 - 155mm Howitzer FH70/A1
42 - 122mm Howitzer H63
38 - 105mm Howitzer H61-37
165 - 120mm Mortar 41D
14 - 120mm Mortar 2B11
41 - 81mm Mortar B455
10 - 81mm Mortar NM95
30 - 106mm Recoilless Gun M40A1
130 - 90mm Recoilless Gun 1110
IV. Combat aircraft
NO
V. Attack helicopters
NO
VI. Warships
NO
VII. Missiles and missile launchers
NO
http://disarmament.un.org/UN_REGISTER.nsf
I. Battle tanks
NO
II. Armoured combat vehicles
20 - BTR-80
2 - BTR-70
7 - Alvis Mamba 4
5 - SISU XA-180C2
49 - SISU XA-180 EST
4 - SISU XA-180 MED
III. Large calibre artillery systems
24 - 155mm Howitzer FH70/A1
42 - 122mm Howitzer H63
38 - 105mm Howitzer H61-37
165 - 120mm Mortar 41D
14 - 120mm Mortar 2B11
41 - 81mm Mortar B455
10 - 81mm Mortar NM95
30 - 106mm Recoilless Gun M40A1
130 - 90mm Recoilless Gun 1110
IV. Combat aircraft
NO
V. Attack helicopters
NO
VI. Warships
NO
VII. Missiles and missile launchers
NO
-
- Liige
- Postitusi: 1068
- Liitunud: 15 Veebr, 2006 17:04
- Asukoht: Tallinn/Tartu/Võrumaa
- Kontakt:
Tuna viidatud lehe järgi oli meil veel aastal 2002 19tk 105mm haubitsat ja 2003 aasta andmetest saati 38. MItte et see väga oluline info oleks, aga mingil põhjusel on mul alati olnud arvamus, et saime neid kunagi ühekordse tehinguga Soomest väikese koguse.
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Huvitav on tõdeta, et Eesti suurim raskerelvastuse tarnija ei ole teps mitte NATO blokk, vaid hoopiski neutraalsed Soome-Rootsi.
Huvitav oleks siin kuulda nüüd mainstream-poliitikute selgitusi. Kui nüüd veel tankid-IFV-d ka Rootsist tulevad, siis kus on meie NATO koostöö?
Momendil on kõige "nähtavam" tarnija kahtluseta Rootsi. Vat kus on näha, kes on huvitatud Balti esmasest kaitsevõimest ja kes tahab labaselt businessi teha...
Huvitav oleks siin kuulda nüüd mainstream-poliitikute selgitusi. Kui nüüd veel tankid-IFV-d ka Rootsist tulevad, siis kus on meie NATO koostöö?
Momendil on kõige "nähtavam" tarnija kahtluseta Rootsi. Vat kus on näha, kes on huvitatud Balti esmasest kaitsevõimest ja kes tahab labaselt businessi teha...
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kui laiendada mõttekäigu haaret.
Kui panna potti veel masinad ja
AK4 - 50 000 tk
CG 84 mm - ...
...siis Sergid - 98 tk kõrvale jättes, mõistame, et NATO poolsed toetused ega Kaitseministeeriumi suurhanked (peale Israeli oma) ei ole siiani suutnud pakkuda nii mahukat reaalset väljaõpet "per naase" ning uusi võimekusi just ei iseloomusta sõna kaitsevõime.
Kui panna potti veel masinad ja
AK4 - 50 000 tk
CG 84 mm - ...
...siis Sergid - 98 tk kõrvale jättes, mõistame, et NATO poolsed toetused ega Kaitseministeeriumi suurhanked (peale Israeli oma) ei ole siiani suutnud pakkuda nii mahukat reaalset väljaõpet "per naase" ning uusi võimekusi just ei iseloomusta sõna kaitsevõime.
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Kamin näeb asja valdavalt NATO võtmes. Miks pushitakse seda ühteainsat brigaadi, on ka asjaolu, et see on NATO poolt on nõutud kui esmane kaitsevõime.
Misasi on brigaad? Brigaad on eri suurusega pataljonide kooslus, kus on harilikult 3-6 pataljoni. Brigaad suudab kontrollida kuskil 15 km suurust mulli. Vaatame nüüd kaardile.
Milleks on vaja mingit "hiigelsuurt rahvusromantilist rahvaarmeed"? Pole vaja. Sõda ju ei tule. Sõja eest kaitseb meid rahvusvaheline koostöö ja hunnik pabereid. Sellesama "NATO võtmes" vaatamise pärast pole juba mõnda aega nt sissiõpet nagu Soomes (NATOga sõjas pole ju vaja), polnud õppekogunemisi, on mingid arusaamatud kaitseringkondade üksikpataljonid ilma LT ja LTT-ta jne jne jne. Kindral Laaneots on lihtsalt tiba rahvusromantik 90ndate alguse vaimus, kui sinna asemele tuleb mõni inglise akadeemiates haritud kosmopoliit ja assümmeetriline ekspert, siis küll need külma sõja järellainetused kiirelt lõpevad.
Tegelikult tuleb tõdeda tõsiasja, et iseseisva kaitsevõime (mis meid sõjas tegelikult toidab) on peamine abi tulnud naaberriikidest Rootsist ja Soomest. St see, mis võimaldab muuta võimalikult suurte meesteväe võimeliseks pauku tegema. Muidugi ei saa ka alahinnata Iisraeli, sest kui Iisrael müüs meile hulga korralikku relvastust (sh nt 5 km laskekaugusega TT süsteeme), istus Saksamaa alles tilk püksis ja vaatas, mis juhtuma hakkab.
Misasi on brigaad? Brigaad on eri suurusega pataljonide kooslus, kus on harilikult 3-6 pataljoni. Brigaad suudab kontrollida kuskil 15 km suurust mulli. Vaatame nüüd kaardile.
Milleks on vaja mingit "hiigelsuurt rahvusromantilist rahvaarmeed"? Pole vaja. Sõda ju ei tule. Sõja eest kaitseb meid rahvusvaheline koostöö ja hunnik pabereid. Sellesama "NATO võtmes" vaatamise pärast pole juba mõnda aega nt sissiõpet nagu Soomes (NATOga sõjas pole ju vaja), polnud õppekogunemisi, on mingid arusaamatud kaitseringkondade üksikpataljonid ilma LT ja LTT-ta jne jne jne. Kindral Laaneots on lihtsalt tiba rahvusromantik 90ndate alguse vaimus, kui sinna asemele tuleb mõni inglise akadeemiates haritud kosmopoliit ja assümmeetriline ekspert, siis küll need külma sõja järellainetused kiirelt lõpevad.
Tegelikult tuleb tõdeda tõsiasja, et iseseisva kaitsevõime (mis meid sõjas tegelikult toidab) on peamine abi tulnud naaberriikidest Rootsist ja Soomest. St see, mis võimaldab muuta võimalikult suurte meesteväe võimeliseks pauku tegema. Muidugi ei saa ka alahinnata Iisraeli, sest kui Iisrael müüs meile hulga korralikku relvastust (sh nt 5 km laskekaugusega TT süsteeme), istus Saksamaa alles tilk püksis ja vaatas, mis juhtuma hakkab.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline