Eesti raskem juba olemasolev "raud"

[vk1]

palju neist Sergeidest üldse rivis on? ÕT-ks nad võibolla vananenud , v.a. mingi varitsuse tegemiseks, kuid külma sõja ajal oli Saksamaal kasutusel tuhandeid 20mm. ÕT suurtükke, kuid ametlikult nimetati neid kui Feldkanone. Igal vähegi kompaniist suuremal üksusel oli neid 4-7tk. just tuletoetuseks, igal valvekompaniil (isegi rühmadel, sõltuvalt objekti tähtsusest) jne oli neid piisav pinutäis , sobis kõige, v.a. päris raskesoomustehnika vastu. BTR,BMP, veokid on sellise kaliibri tule all üsna sõelapõhjad paari hetkega.

[Kapten Trumm]

Selliste lihtsamate kahurite idee ongi selles, et nad on odavad, piisavalt lihtsad õpetada-kasutada ja massilised ning vastane peab elama teadmises, et nendega võib tulla kokkupuude suvalises kohas. Et kaotus ei võtaks kohe käpuli.

Mitte nagu meil siin osa rahvast arvab, et ostame miljardi eest ühe patarei superhüper high tech kahureid ja sellega on probleem lahendatud.

Juba ühe pilguga Eesti kaardile on näha selle idee ekslikkus.

[Toddie]

palju neist Sergeidest üldse rivis on? ÕT-ks nad võibolla vananenud , v.a. mingi varitsuse tegemiseks, kuid külma sõja ajal oli Saksamaal kasutusel tuhandeid 20mm. ÕT suurtükke, kuid ametlikult nimetati neid kui Feldkanone. Igal vähegi kompaniist suuremal üksusel oli neid 4-7tk. just tuletoetuseks, igal valvekompaniil (isegi rühmadel, sõltuvalt objekti tähtsusest) jne oli neid piisav pinutäis , sobis kõige, v.a. päris raskesoomustehnika vastu. BTR,BMP, veokid on sellise kaliibri tule all üsna sõelapõhjad paari hetkega.

Kui meil õnnestuks oma Sergeid ära modida, nii nagu soomlased seda on teinud, et seaduri parempoolsel istmel istub higiste näppudega kaprali asemel protsessor, ja sihturi silme ees on lisaks kriimustatud 1973. aasta kumerläätsele ka infrapunakaamera, öövaatlusseade ja lasersihik, oleks tegemist täiesti tänapäevase õhutõrjerelvaga.
Sergei hardware-ile pole midagi ette heita, sest tegemist robustse vene värgiga, lihtsalt ajast-arust sihtimismehhanismus on see, mis ühe relva suvalise lennuki või helikopteri vastu küllaltki väikeseks ja ohutuks takistuseks muudab. Kuid isegi baasvarustusega Sergeid on vastasele suhteliselt ebameeldivad, kui neid mitu tükki koos ja tuli korralikult koordineeritud. Kui igast kaasaegsed tuled-viled sinna külge panna, siis saaks relvi paremini hajutada, sest ka üks kahur oleks lendavatele objektidele ohtlik.

( http://www.ilmatorjuntaupseeriyhdistys. ... 95_600.jpg )

Kõige olulisem on selle asja juures see, et tehtud oleks seda, millega EKV pole harjunud, ehk saavutatud minimaalsete vahenditega maksimum.

[vk1]

eks suurem kogus Sergeisid (mida võiks ida-euroopast tõenäoliselt tasuta saada sadu tükke) tähendab ka suuremat tehnohooldust, kui ikka iga KL malev(kond) peaks hoolitsema 3-7 kahuri eest, siis see oleks päris suur lisakoormus?

Soomlaste modimine on mõne soome sõjaväelase jutu järgi parajalt mõttetu tegevus, hulk raha topiti mingi arendustegevuse alla, kuid kahuri tegevusulatus on ikka ca.2 km. , ennem oleks võinud seda kulutada peotäie MANPADS ostuks, mis võtab 5km.raadiuses ja vajab tunduvalt vähem infrat.

ma ei soovitagi seda ÕT-vahendiks, vaid tuletoetuseks

[setu]

Tihtipeale hämmastab mind tõsiasi, et Kaitseliidu arengukava justkui õhukese kladena kuskil tolmub. Infra osas püstolilaskmise tarbeks lasketiirude tegemine võtab suurema auru kui näiteks mõte, et kuigi Kaitseliit on juriidiliselt Kaitseväe lahutamatu osa, pole siiani kohanud taibusid kes saaks tegeleda nimelt NATO naabrite laoplatside siira ja healoomuliku puistamis-kõnelustega, kuhu keegi asümeetrilisest kaitseministeeriumist oma nina toppida ei taha. Mõte selles, et pole lihtsalt küsijaid. Kui oleks - ju tehnikat ka antaks. Teiseks aspektiks on äärealad, kus oleks vajalik rohkemate institutsioonide koostöö. Näiteks tekitada koostöö kohaliku vabatahtlike pritsumeeste kollektiiviga (neid on riigis 2000 vabatahtlikku pritsumeest), ning moodustada maakonna Kaitseliidu vabatahtlikud pritsumehed MTÜ vms, kuhu läbirääkimiste läbi küsida sirgelt Rootsi Bv206sid nelja-kuue kaupa. Kõik jääksid kaitsevärvi masinateks. esiustele vaid vastav kleebis ja vilkur katusele. Seevastu tagumisel sõitjateruumil kabiin maha ja ehitada korralik kast, mis võiks meenutada varustushaagist, mis Päästeameti tehnikat täis. Kui aga tulevad kaitseliidu õppused, konteiner tagant maha ja 81mm miinipilduja tosina miiniga kasti ja õhtul tagasi Päästeameti "katuse" alla. Elik kaks ühes projektid. Kui vaja koostööd sellise projekti tegemiseks Kaitseliidu malevatele, paneks hea meelega käpa alla - kahju see ei too. Küll aga saaksime rääkida integreeritud lahendusest, kus sama tehnika on abiks nii tsiviil-kui ka sõjalis-riigikaitse eesmärkidel.

kui midagi jäi segaseks, kriba kitsaskohtadest!

tervit,

[mutionu]

eks suurem kogus Sergeisid (mida võiks ida-euroopast tõenäoliselt tasuta saada sadu tükke) tähendab ka suuremat tehnohooldust, kui ikka iga KL malev(kond) peaks hoolitsema 3-7 kahuri eest, siis see oleks päris suur lisakoormus?

Ega ei oleks küll. Tõttöelda pole mul erilist ettekujutust selle Sergei hingeelust kuid ega teda iga päev lakkuma pea. Usun, et ca 4x aastas, mingi õppuse ajal ta välja tuua ning pauku teha, oleks täiesti piisav veendumaks, et ta ikka töötab. Peenemate vidinate(need, mis vajavad tööks tarkvara) töökorras oleku kontrolliks on ju ometi mingi testprogramm olemas.
Pigem jääb asi tahtmise taha. Iga maleva peale üks palgaline, kes hoolitseb suuremate torude eest, peaks piisav olema.

Soomlaste modimine on mõne soome sõjaväelase jutu järgi parajalt mõttetu tegevus, hulk raha topiti mingi arendustegevuse alla, kuid kahuri tegevusulatus on ikka ca.2 km. , ennem oleks võinud seda kulutada peotäie MANPADS ostuks, mis võtab 5km.raadiuses ja vajab tunduvalt vähem infrat.

ma ei soovitagi seda ÕT-vahendiks, vaid tuletoetuseks

Enne kui midagi kritiseerida, tuleks endale esitada küsimus, et miks nii on tehtud. Sageli on seal taga kaine kalkulatsioon. Võimalik, et Sergeid on odavamad ja multifunktsionaalsemad kui see Manpad.

[Toddie]

Soomlaste modimine on mõne soome sõjaväelase jutu järgi parajalt mõttetu tegevus, hulk raha topiti mingi arendustegevuse alla, kuid kahuri tegevusulatus on ikka ca.2 km. , ennem oleks võinud seda kulutada peotäie MANPADS ostuks, mis võtab 5km.raadiuses ja vajab tunduvalt vähem infrat.

ma ei soovitagi seda ÕT-vahendiks, vaid tuletoetuseks

Enne kui midagi kritiseerida, tuleks endale esitada küsimus, et miks nii on tehtud. Sageli on seal taga kaine kalkulatsioon. Võimalik, et Sergeid on odavamad ja multifunktsionaalsemad kui see Manpad.

Mutionu jutt õige, Sergeid on multifunktsionaalsemad kui MANPAD, sest sellega saab edukalt lasta ka soomustatud maasihtmärke, kuni BMP-ni välja ja seda täitsa edukalt. Mis puudutab hooldust, siis nagu juba öeldud, robustne vene värk, mida tuleb täpselt nii palju hooldada et ta ei roostetaks, aga mingeid värseivaid elektroonikukäsi ta oma hoolduseks ei vaja, pigem suurt haamrit, kohati sõna otseses mõttes.

[setu]

Soomlased panustavad täpsuse peale. Kuna ZU 23 evolutsiooni süsteemi oluline murrang on vaatlusvälja mitte jõudnud sihtmärkide suuna - termokaamera, laserkaugusmõõtja ja it-toe abil fikseerimine. Peale uue ballistiliste funktsioonide muutuse on kolme põhinõrkust muudetud. Need ZU 23 nõrgad komponendid on: aeglane suunamuutmine; pimedal ajal kasutamisvõimekuse puudumine ja ka kahuri vanusega seotud nõrgad (kuluvad) osad.

Kui EKV võtaks asja ette, võiks siiski olla säästu versioon. Panustaks kiirusele ja tulejuhi-liidesele, muu out.

[vk1]

kõik sõltub hinnast - kui näiteks 20 Sergei upgrade = näit. 10 MANPADS+ 3 raketti , siis mina annaks Sergei KL-ile , ja ostaks ÕT-divisjonile 10 MANPADSi.

Sergei suurim häda on see, et temast tõelist tolku oleks, on seda vaja kasutada suurtes kogustes, kuna iga kahuri ümber on 2km. raadiusega ´´mull´´. Sama, nagu miinipildujaga suurtükiväe vastu minna, duelli ei pea.

Sergei soome variant tähendab seda, et lisaks iga kahuri modimisele on veel eraldi vaja patarei tulejuht. süsteemi jne. . Kui majanduslikult mõttekas see on, ei oska mina öelda.

Lisaks on veel olemas poolakate variant - uus tulejuhtimissüst., uus , suurema ulatusega laskemoon + kahurile kinnitatud GROM MANPADS

[Tiam]

Ma olen lugenud, et ÕT suurtükide jaoks on sõjas saabumas teine noorus- väiksemad ja keskmised UAVd on nii odavad, et nende maha võtmine MANPADiga on isegi suurematele riikidele liigne luksus. Küll aga sobib selleks 20-40mm õhutõrje suurtükk.

Teiseks on see soomlaste moditud Sergei minu teada võimeline IR kaamerat ja laserkaugusemõõtjaga sihikut ka maasihtmärkide vastu kasutama seega situational awarnessi tõus missugune. Sergei moditud süsteem on küllaltki asjakohane või isegi ajast ees, kuna just viimase kahe aasta jooksul on mitmete suurte relvatootjate tootelehtedele ilmunud prototüübid või isegi valmis MMS (Multi Mission Systems) relvasüsteemid, mis peaksid nii maasihtmärke hävitama kui ka lühimaa ÕT katet pakkuma- kaks ühes lahendus on vist kulusid kokkuhoidev.

Sakslased on suures hulgas istutamas muidu iganenud 20mm Rheinmetalli ÕT suurtükki Wiesel 1 peale- just tuletoetus + mingil määral ÕT katet UAV-de ja helikopterite vastu.
http://www.primeportal.net/apc/images/gert/wiesel.jpg

Ehk oleks ka meil kunagi mõistlik oma Sergeid tõsta Wisel 1 või 2 peale ning sellega saada suur kogus mobiilset tuletoetust. Selline väike 2 mehe masin on väga edukas liikuma ka tihedas metsas ja eeldusel, et me suudame oponendid peamagistraalidelt eemale sundida on see väga kasutatav hit and run taktika ja varitsuste puhul. Wiesel 2 pidi suutma kanda ka Ultrax kiul põhinevat soomust, mis peaks kinni pidama BMP-3 30mm soomustläbistava mürsu. Arvsestades kui pisike see masin on ning seda, et Wisel 2 puhul on saada ka IR ja radari signatuuri vähendavad katted/tehnoloogiad oleks selline väike "herilane" väga ebamugav vastane BMP-3 ja BTR-idele.

Samale masinale istutaksin ma ka 120mm miinipildujad- jällegi mobiilsust ja killukaitset juurde.
http://www.youtube.com/watch?v=Qln3hVoe ... re=related

Üldiselt on mu eelnevad ideed kantud seisukohast, et tähtis ei ole see kui palju sul torusid on absoluutarvult vaid kui palju on neid piirkonna kus toimub tulekontakt oponendiga. Seda näitavad ka arvestused, et üks Pzh200 on lahinguväljal sama suure efektiivsusega kui 4-6 FH70 suurtükki.

To vk1: sellesse poola GROM + Sergei lahendusse ma ei usu. Indoneesi tahtis enid osta ja poolakad saatsid sinna mingi koguse testimiseks neid relvi ja peale testimist plaandidest loobuti. Efekt ja tuletabavus olevat olnud MEELETULT kehv. Seda just GROMi MANPADi osas. Maksad 1/4 Bofors RBS70 Bolide hinnast ja saad võimekust 1/4.

[vk1]

20mm. suurtükk on Wieselitel 80-date lõpust peale, ja just tuletoetuseks.

Sergeid ei õnnestu küll kuidagi Wieseli peale panna, see on nagu žongleeriks seljakotiga 1-rattalise jalgrattal. Hiinlased proovisid 2x23mm. panna hummeri-mõõtu maasturile. Pärast esimesi kordi kui autod tagasilöögi tõttu päris kiiresti tükkideks pudenesid võeti ette korralik ümberehitus, et asi kuidagigi toimiks. Võrdle Hummeri ja Wieseli mõõte...

poola sergei-modi kvaliteedist ei oska ma midagi öelda.

[Kapten Trumm]

Niisama Manpadse ei lase sul keegi osta, Soome ei ole NATOs ja neile Brüssel pilli ei puhul. NATO ei saada lennukeid sinna, kus all on mingid aborigeernid juhtimiskeskuse poolt kontrollimata rakettidega.

Miks on aga Sergei meile huvitav? Seepärast, et meil poleks muidu üldse mingit pataljoni taseme ÕT-t (venelastel on Iglad pataljonis) ja teiseks, vastane omab soomukite 14,5/30 mm laskekaugust, mis küünib 2 km taha. Alati pole Milaneid võtta ja neid pole tark raisata nt positsioone häiriva BTR peale.

Kui me Milanid välja jätame, siis tüüpiline üksik kergjalaväepataljon omab efektiivset tulevõimekust alla 1 km. Ütlete, et Eestis pole nii suuri põlde? Well, sõitke natuke Rakvere kandis, vaadake suuremaid maanteid (nt Peterburi maanteel on sirgeid, mis on 5 km pikad).

Muidugi on seal teatud võimalused, ainult kinnime maastik, vastasnõlva kaitse jne jne.

Aga põhimõtteliselt "pikendaks" Sergei jalaväepataljoni otsetule "kätt" rohkem kui 2 korda. Seda suhteliselt odava hinnaga. Ja ka venelane kasutab seda, nii veoautodel kui ka nt BMD-de peal. Ja nagu näitab naaberiigi kogemus, vedeleb venelaste laskemoona ja relvastust pärast lahingut igal pool rohkesti. Tegelikult võiks Sergeile ette näha ka mingi kaitsekilbi, et vastase esimesed killud pärist platsi puhtaks ei tee.

[setu]

kahtlustan, et soomlased oleks ka kilbile mõelnud, kuid see oleks andnud meeletu kaalu. Teiseks tulejuht ja meeskond on hajutatud. Seega korraliku killuvestiga Sergei operaator on oma elu sepp. Samas, meil on väga populaarne MANil Sergeisid hoida ja nad on suure meeskkonna ja moona tõttu sundseisus ja sihtmärgina suur ja raskemalt varjatav. Ainuüksi viiendiku hange uuenduse järele (näiteks viia raha Patriale) ja pärast ülejäänud teha Eestis, aidates kohalikku SKP elavdamisele kaasa, oleks isegi üllatavalt mõistlik otsus. Paraku see ei ole lähima 10ne ega arvatavasti ka 20 aasta arengukavas sees. Samas, otsus siduda Eesti ÕT erinevate distantsidega Soome ÕT arenguga oleks mitte ainult radarite ühishanke valguses, vaid ka muidu selge märk, seista oma õhuruumikaitse arengu eest. Oleks meeldiv lugeda uudist, kui Soome kavatseb veel uuendusehitustöid ette võtta Sergeidega, oleks seal juba Eesti poolne komplektide arv sees. Nii oleks odavam ka Soome jaoks. Teoreetiliselt oleks võimalik ka MANPADSide ost Soome hanke otsa, kuna Soomlased jätsid edaspidiseks ukse valla lisahangetele. Tuleb vaid soomlastega laua taha istuda ja oma patch eeltellimusena peale Soome hanke lõppemist roteeruvalt edastada. Põhjanaabrid aduvad selgelt, et mida puhtam õhk Idamere lõunakaldal seda vähem neil õhuturbe võimekuse pärast võimelda.

[setu]

Leedu Rootsist pärit materjalidest hakkas silma:

- PV 1110 - (kogus: ca 300 üh)

Muu kategooria:
- CG M2 - (kogus: ca 300 üh)
- CG M3 - (kogus: ca 525 üh)
- Milan 115mm (kogus: ca 25 üh) (lisasin ex BW)
- Bv206 - tehnika rubriik ikkagi (kogus: ca 40 üh) sh ÕT radariveduk(id)

küse, kui Rootsi relvastuse jagamisel on kraane kõigi kolme riigi vahel enam vähem võrdselt keeratud siis kas saab laiendada "muu kategooria" ühikute arvu Eesti omadele?

[setu]

Peale Rootsi kaitsesüsteemi üleminekut palgaarmeele saab kuulda ehk tulevikus, kas raskema materjali osas on ka Eesti Kaitseministeerium kõhu alt kargud püsti ajanud, ning avaldanud soovi tehniat siia tarnida...