No mind ajaski segadusse jutt blindaaži august Nr.1!
Nagu aru saan käib jutt hoopis vett täis varjendi Nr.2 taga asuvast august.
Aerofotolt paistavad tõepoolest mingi ehitise kontuurid.
Tee ääres asuvasse varjendisse Nr.2 vaevalt sisse pääsebki, eks 90 aastaga ole sinna rämpsu omajagu loobitud?
Üheksakümnendate alguses töötasid seal pumbad, veepiiri nad madalamaks said, aga ükspäev oli tehnika kadunud ja vesi tõusis oma tavapärasele kõrgusele tagasi,
Sukelduja kirjutas:käisin ükspäev vääna - posti lõpetamata vett täis blindaazi augus nr. 1 ja ei saaks öelda, et ta niiväga lõpetamata on. Kunagi oli ilmselt lõhatud sinna pae sisse auk. Ja seal põhjas on suht suur ruumidega maja, vee peale see ei paista aga ta seal on, kuskilt kuulsin et see olevat olnud mingi laskemoona ladu. Maja on palkidest ja katust enam peal ei ole. Palgid, ilmselt osaliselt sarikad on ruumidesse sisse kukkunud ja risu on seal korralikult, olen kolm korda seal käinud mulistamas. auk on cirk 5m sügav.
Kui mind nüüd mälu ei peta, siis näiteks Männikul Trapi hotelli lähedal asuvad punkrid on tehtud sel meetodil, et kõigepealt on ehitatud palkidest "maja" ja pärast selle ümber valatud betoon. Klassikalisi sarikaid ei kasutatud, palgid asetati lihtsalt karbi peale katuse valamiseks. Huvitav fakt, mis siiani on meeles: katusevalamiseks oli palkide peale laotatud jämedakoeline riie nagu kartulikotiriie. Võib-olla olidki algselt tsemendikotid olnud ? Igatahes nende jäänuseid ripnes laebetooni seest seal mõned aastad tagasi, ilmselt on praegugi.
Ilmselt lammutati palkidest osa pärast betooni kuivamist ära. Oskab keegi öelda kas ehitusmeetoditest on keegi mõnes raamatus kirjutanud ?
Äkki ole seda palkosa vaja ikkagi saalungite toestamiseks. Ise olen just imestanud tollase betoonivalu kvaliteeti, ületab igatahes hilisema stroibati taset kõvasti. aga tegemist peaks ju igal juhul olema raudbetooniga, ilma sarruseta on betoon ikkagi suht vilets materjal.
Seal need märgitud Nr. 1 ja all pool veel ka topelt Nr. 2. Ei jaga eriti seda vene keelt ja ei saa aru kas tegu on lõpetamata asjadega või siis algselt vale asukohaga kavandatud blindaažidega. See süvend (märgitud skeemil nr.1) kus varemed vee all on nii skeemil kui ka päris elus palju suurem, kui need tavalised roodublindaažid.
Jumal lõi inimese aga mr. Colt tegi nad kõik võrdseks:
Battali kaardil on 'pika-ajalised varjendid', 'vett-täis pika-ajalised varjendid' ja 'süvendid pika-ajaliste varjendite jaoks'. Kiire ja mitte kõige parem tõlge.
Ka Battali omad pole ilmselt vees käinud, seepärast pole ühenduskäiku peal. Üldiselt kavandati kõik varjendid omavahel ühendatuna. Ja kui raiuti süvendit, siis ju väga loogiline, et hakati ka tunnelit tegema. Kõige kuulsam hüpoteetiline tunnel, millel on tõepõhja, on ju Vääna-Viti ja Suurupi nr 1 vahel.
Arvatavasti tehti Vääna-Posti varjendeid mitmes järgus. Seni on nende algne kavandamine olnud vasturääkiv - ühe jutu järgi on V-P olnud algses kaitseliinis, teise järgi edasinihutatud liinis. Ka Gustavsonil on see vasturääkivus sees ja ta ei seleta seda ära. Mina ka praegu ei oska, aga arvan, et neid projekteeriti ja tehtigi mitmes järgus ja mitte ühe projekti järgi ning asi on keerulisem, kui ainult kaks kaitseliini.
Puitbetoonist. Need palgid on ikkagi raketis ja ühtlasi ka sisevooder. Tolleaegne teooria arvas (sellel olevat küll olnud ka välikatsete kinnitusi), et põhilöögi peab vastu võtma betoon. Et sisse ei tekiks koonuskillunemist, siis peab seal olema vastupidav kiht (üksteise kõrval olevad terastalad, palgid jms).
Palgid hakkasid ära jalutama 1920. aastatel, väga palju müüdi ka ehitusmaterjalina - arhiivis on kirjeldusi, kuidas on see ja teine punker ära müüdud, kuid kahjuks täpselt öeldud, milline ja kus.
Ühesõnaga, tegu polnud raudbetooniga, vaid raua ja betooniga - raud ja betoon ei töötanud koos, nagu praegu tavaliselt, vaid eraldi (analoogselt siis puit ja betoon).
Sarnast skeemi peaks olema rakendatud nt Magistrali keskuses (ei anna pead, et teostati, aga projekti aegu oli juttu küll) - ogaline terasplekk-plaat on ühtlasi alumine raketis ja sealt väljaulatuvad ogad kinnituvad betooni ja töötavad alumise sarrusena. Praegu on sellise tarindi puhul probleem selle tulepüsivus, siis selle peale vast ei mõeldud..
Tegelikult oleks hädasti vaja see vee-alune süsteem läbi uurida, ehk siis:
1. tunnel blindaazhi nr.2 ja nr. 4 vahel. Paldiski maanteega paralleelselt lähevad võsas korrapäraste vahedega sirgjooneliselt blindaazhi-kaevud, mis näitab, et seal all peaks tunnel olema.
2. kuidas suundub tunnel blindaazhi nr.4 ja lõpetamata blindaazhi augu nr.2 vahel. Et sinna vahele tunnel vähemalt planeeritud on, pole kahtlust. Iseasi, kas see sinna ehitada jõuti.
3. kas on mingi ühendus blindaazhiga nr.5?
4. mida võib näha teisel pool maanteed asuvas shurfikaevus? Asub see kohe maantee kõrval asuva elamu aia ääres.