Peeter Suure merekinduse kaart

[Faust]

Neid jutte, et tunnelid lähevad välja Keilasse ja Pääsküla positsiooni puhul Sakku on pidevalt ringelnud. (lisaks veel allmaaraudtee Pääskülast Paldiskisse) Legendid ei midagi muud. Tunnelid olid ikka positsiooni põhised, ühendades ühel positsioonil paiknevaid roodublindaaže. Polnud ju erinevad positsioonidki omavahel ühendatud, milleks siis veel kaugetesse linnadesse (tunneli rajamise seisukohast nad ju kauged on).

[Sukelduja]

Faust räägi täpselt kuidas ma saan Viti positsioonis suvilate poolt sisse, eile käisin mõisa lauda taga surfist, nüüd tahaks tagasi minna suvilate poolt, kuna eile vee pärast edasi ei saanud.

[Sukelduja]

Ma olen Laagri tunneli puhul kuulnud ikka Vanalinna suunduvat tunnelist, kuigi kui mõelda siis Saku ei peakski olema nii ebareaalne juu, Saku on seal samas ju. Kuigi ma ei tea sakus ühtegi sellist suuremat sõjaväe kompleksi kuhu võinuks see suunduda. Kas oskab keegi öelda Sakus olevatest huvitavatest kohtadest?

[Faust]

Teeots kooperatiivide vahele keerab maanteel kohe mõisaga kohakuti olles. Tee nimi vist Metsavahi, kui ei eksi. Sealt tuleb minna niikaua edasi, kui vasakul pool tuleb kooperatiivi autovärav, millel nimeks Meri. (kooperatiiv on suur ja neil on kolm sellise nimega väravat)

Lisan kaardi, mille abil peaksid ülesse leidma küll. Selle nööpnõela all on kaardil hästi näha pikliku hoone kuju, see ongi blindaaž. Ja selle ees olev veekogu/tiik. Tiik on laugete kallastega ja arvatavasti lihtsalt blindaazidele tüüpilisest kraavist ümber suuremaks (võib olla ka madalamaks) kujundatud. Minu mäletamist mööda polnud Blindaažki nii tüüpiline nagu muud samataolised, vaid natuke väiksem.

http://kaart.postimees.ee/?zoom=9&lat=6 ... T&id=35415

[Faust]

Soovitaks sulle ühte kohta veel seal läheduses (juhul, kui sa muidugi juba seal ise käinud pole) Asub see siis Vääna-Vitist natuke maad (mõned kilomeetrid) eemal Suurupi pool. Suurupi ülemise tuletorni juures. Tegu siis Peetri merekindluse Romanovite patarei, hilisem patarei nr. 1. positsiooniga. Patarei ehitusel süvenditest kaugemale ei jõutud. Süvendeid kaks tükki, sihteliselt suured ja parajalt sügavad. Kaardilt vaadatuna see metsa servas olev on aastaringi suhteliselt vett täis. Levinud ujumiskoht. Teise, tee ääres oleva, veetase võib kõikuda. Tavaliselt (praeguse kuumaga eriti) on see süvend pooltühi, ehk siis sisse on järskude sinade tõttu suht raske pääseda ja hiljem välja ka.
Mis nendes süvendites näha võib olla ei tea, eks palju prügi võib seal olla küll.

http://kaart.postimees.ee/?zoom=9&lat=6 ... T&id=35416

[Sukelduja]

heh käisin eile just neid viimase teksti auke piilumas:D, praegu mingi jama õitseb seal ja nähtavus suht halb tuleb minna külmemal ajal tagasi, kuigi kuulsin, et ühte neist aukudest oli sigu uputatud kunagi, ehk siis väga ei kipugi:P. Aga tahtsin teada kas koperatiivide poolt veevaba sissepääsu polegi? Ja kas siis kui minna mõisa lauda tagant surfst sisse kas siis sealt rohkem väljapääsu polegi?

[ivalo]

Maaameti kaardi järgi on kogu ehitis ja sellega piirnev ala eravalduses.
Pead Meri 27 krundiomanikuga enne diili tegema.


1938. aastal oli olukord selline:



Joonise järgi sissepääse varjendisse sellel küljel ei olegi???

[Faust]

Ivalo kaardilt näha, et ehitis ise jääb ikka naaberkrundi (ja ka kooperatiivi piiresse) Rubiin 2325. Vanalt fotolt näha, et juba tollal selline suur/lai tiik seal ees.

[Faust]

Siin siis selle blindaaži tänane ülevaade Kultuuriväärtuste Riikliku Registri kohaselt:

--Varjendi sissepääsud vee all (laeni vett täis), sissepääsu süvendisse moodustunud tiik. Varjendi laelt on mulle eemaldatud. Varjeni laius ca 10 meetrit, pikkus ca 35 meetrit. Betoonlagi on (analoogide põhjal) ca 2,5-3 m paks. Sama kõrged on enamasti ka siseruumid. Varjendi lagi kerkib ümbritsevast maapinnast minimaalselt. See oli kaetud veekindla kihiga (asfalteeritud tõrvapapp), millel muld ja muru. Siselaed toetuvad raudtaladele, omaniku ütluste kohaselt välisuksi ei ole säilinud.--

Ehk siis uksed peaks ikka tiigi pool olema.

Link ise koos paari pildiga:



http://register.muinas.ee/?menuID=monum ... ew&id=8856

[ivalo]

Võiks nagu aru saada, et omanik uksi näinud?
Ju mõnel põuasemal perioodil veepind nii madal olnud, et avad paistsid.
Vaevalt ta sinna alla sukeldunud on.
Pinnas seal savine ja võibolla on kogu põhi aja jooksul tõusnud kokkuvoolanud saviliivast.
Sellist pilti näeb ka teistes Viti käikudes.

Aga mida siin ikka oletada, ootame Sukelduja ära!

[Impiger]

H. Gustavson on oma merekindluste raamatus Viti (tollases saksa keeles Wittenpöwel, vene keeles Витенпевель) varjendite kohta kirjutanud:

"Üks blindaažidest on keskmest suhteliselt kaugel loodes, teiselpool Klooga maanteed rannikumadaliku astangu serval kulgeval eesliinil. See rühmavarjend on laeni vett täis valgunud. Lähedal on näha kaevikuid väikeste betoonvarjenditega. Samuti on kaitseliine Vääna ürgjõeoru serval."

Ma ei tea, millal Gustavson selle teksti kirja pani. Näib, et siis veel suvilakoperatiive seal polnud. Kas mainitud väikesed betoonvarjendid on ka praegu alles?
Battali kaardil on küll kujutatud ka üht väikest varjendit (pildil näidatud noolega).



Aga Gustavson räägib mitmest väikesest varjendist. Kes valgustab?

[ivalo]

1938. aasta komisjoni ettekandes Viti rühma- ega jaovarjendeid ei mainita.

[Faust]

Aga palun:

Kokku 3 jaovarjendit, mis tänaseks on peaaegu üleni mulla ja taimestiku alla mattunud. Jaovarjendid olid betoonist ja puidust, ruudukujulised ehitised, akendeta, laes oli korstnaava. Mõeldud 10 mehele.
Seisukord halb, 3 jaovarjendit on kaetud mulla ja taimestikuga, maastikus peaaegu nähtamatud. Varjendite asukohast võib aimu saada ainult pinnavormide jälgimisel. Asuvad suvilakruntide vahel, palju võsa.

Asuvad siis blindaaži kõrval, suvilakrundil Meri 30---eelnevalt Ivalo maa ameti kaardilt hea vaadata.

Andmed Kultuuriväärtuste Riiklikust Registrist:


http://register.muinas.ee/?menuID=monum ... w&id=21516

[Impiger]

Tänan Fausti info eest. Mina käisin neid varjendeid otsimas juba nõukaajal, ega ma siis täpset asukohta teadnud. Tol ajal mingeid avalikult kättesaadavaid kaarte ei olnudki. Lähtusin ikka sellestsamast Gustavsoni raamatukesest. Nüüd tean, et jõudsin õige koha lähedusse, kuid seal hakkas üks valvas kodanik vene keeles riidlema, umbes nii, et käivad siin ka igasugused. Rohkem pole ma üritanud. Kuidas on praegu asjalood sealkandis selletaoliste valvsate kodanikega?

[Faust]

Nagu ühes varasemas postituses kirjutasin ei suhtuta üldse eriti sõbralikult sellisesse käimisesse. Eks see ole igalpool nii. Ehk aitab see, kui inimesele ära seletad, et miks ja mispärast sa seal toimetada tahad.