Alumiiniumtraat

[Arnold]

Veeretan siin näpuvahel üht alumiiniumist traadijupikest. Läbimõõt nii umbes-täpselt tsipa üle 1 mm (no ei ole õiget mõõteriista ) Oleks väga oluline teada saada, millal selline materjal koduses majapidamises levima hakkas? See jupike võib olla pärit ka mitmekiulisest elektriliinist. Oletada ei maksa, ehk on mõni tark elektrik liinil? Huvi põhjust ei hakkaks hetkel avaldama, aga vastusest sõltub, kas mul on selle teadmisega midagi peale hakata või ei. Ette tänades!

[Soobel]

80-datel levinud elektriliini kaablitel olid traadid ikka üle 2mm jämedad ehk et jämedamad kui rattakodarad. Sinna millimeetri kanti alumiiniumtraati pole ma vist isegi näinud. Muidu olen elektriliini kaablitega oma 29-aastase isolaatorikoguja staazi juures kaunis palju kokku puutunud.

[polzunov]

Meie kandis veeti esimesed liinid 1947-siis olid vaskjuhtmed.
Viiekümnendate löpus vahetati postid uute vastu ja nende otsa ilmusid alumiiniumjuhtmed.

[asjaajaja]

Veeretan siin näpuvahel üht alumiiniumist traadijupikest. Läbimõõt nii umbes-täpselt tsipa üle 1 mm (no ei ole õiget mõõteriista )

Keeruta seda traadijuppi ümber pliiatsi kümme korda. Suru keerud omavahel külgepidi tihedasti kokku. Siis võta joonlaud ja püüa kümne keeru kogulaius võimalikult täpselt fikseerida. Ja siis jaga saadud number kümnega ning traadi enam-vähem täpne läbimõõt ongi käes.

[Arnold]

Mul seda juppi vaevalt 5 cm ongi.

[oliver]

Sellist peenikest ja habrast alumiiniumtraati on tulnud välja vanadest kaevikutest, pead muidugi anda ei saa et need jupid on seal aastast 1944 vedelenud.
Keegi oskab kindlasti öelda mis sorti traati välitelefoninduses kasutati?

[speedsta]

Pildil ülemisel potil ümber sanga mäletamist mööda alumiiniumtraat. Pilt tehtud Sirgala kandis.

[Arnold]

Nojah, nii kaugele ei jõua! Millal siis tuli alumiinium kasutusele elektrikaablites (nendes, mis koduses majapidamises voolu pirnini viisid jne.)? Nagu lugesime, on pakkumine, et välisliinidel hakati alumiiniumtraate kasutama 50-tel. Välitelefoni kaablid olid ikka millestki elastsemast kui alumiinium tehtud. Ja Speedsta, sellest prügiaugust võid Sa ka Rocki purgi leida - sellegipoolest ei soovitaks seda oma kollektsiooni lisada kui ehedat näidet Aadu sünnipäevaaegsest marketendrist!

[Manurhin]

Millal siis tuli alumiinium kasutusele elektrikaablites (nendes, mis koduses majapidamises voolu pirnini viisid jne.)?

Viiekümnendatel oli juba raudselt olemas. EW-aegsete juhtmetega pole küll väga palju kokku puutunud, aga nood, mida on juhust olnud lähemalt näppida, on olnud vasksoontega (väikese kõrvalmärkusena, ühel sõbral oli veel 10 aastat tagasi kodus seinal ja kasutusel 1934. a. voolumõõtja). Arvata on, et need alumiiniumjuhtmed hakkasid rohkem levima peale sõda, kui alumiinium üldse igas eluvaldkonnas ülimasskasutusse võeti. Samas, 19. saj. algupoole oli alumiinium kullastki kallim. Ehk siiski valgustaksid meid natuke, miks see sinu leitud traadijupike nii huvipakkuv on? Siis teaks vähemalt, mis küljest ja mis nurga alt asjale läheneda.

[Arnold]

Ideaalis oleks see traadijupp võinud kahe sündmuse vahelist aega pikendada, aga see ei ole elu küsimus - et kaks toimingut on olnud küllaltki suure vahega (aastad), see on niigi selge. Kas ka otsest seost omavad - see on juba kahtlasem. Kuna seal Järvamaal peaks ikka mingi ametlik uurimine ka järgnema, siis ma korrektsuse mõttes ei hakkaks oma versioone hetkel lehvitama. Kuigi sellist hirmu ei ole, et sellest mõni kurikael abi saaks - need praevad vististi ammu põrgus soojemate kohtade pääl.

[toomas tyrk]

http://en.wikipedia.org/wiki/Aluminum_wire

Lühidalt (seda küll rohkem siis Meerikamaa näidete varal) - alumiiniumjuhtmed võeti kasutusele juba möödunud sajandi alguses. Seda peamiselt mitmesuguste tööstuslike liinide vedamisel jne. Peamiseks eeliseks väike erikaal.

Elamutes ja mujal erasfääris valitses aga vask. Kuni vase hinnatõus 1950-60 selle sealt ka välja tõrjus.

Kuidas asjad toimusid N Liidu õitsva plaanimajanduse tingimustes - ei tea. Aga pakuks, et suht sarnaselt.

Eesti kohta ma elektriliinide värki pole uurinud, aga hiljuti jäi ette mingi uudis, et 1936. a. uuendati Tallinn-Pärnu telefoniliini ning senised raudjuhtmed vahetati seal vase vastu.

Üks märkus veel - 1 mm läbimõõduga alumiiniumtraat viitab väga väikesele voolutugevusele, mis seda läbima pidi. Alumiiniumi juhtivus on vasest umbes-täpselt nii palju kehvem, et sama voolu läbilaskmiseks peab olema ca 1,5 korda jämedam traat.

Kui see 1 mm traat ei ole just välja harutatud mingist kimbust.

[Arnold]

Täitsa tavaline traat http://pilt.delfi.ee/picture/9790019/
Ja vedeleb sellist ka kõikjal, aga millal vedelema hakkas?
Olen näinud mingeid keraamilistele "junnidele" kinnitatud punutud juhtmeid, siis need rõvedad plekkümbrises soolikad, kus vist kah alumiiniumi sees polnud (varasematel vähemalt), no ja siis tulevad juba need plastikkattega alumiiniumjuhtmed. Tänapäeval vist jälle vask ruulib?
Aga neis madalpinge liinikimpudes oli minu meelest küll üsna peened komponendid. Elektriku pojana olen kännust väga kaugele kukkunud, seega pole endal teemast erilist ettekujutust, aga tekkis tahtmine tiba sherlockit panna

[toomas tyrk]

Silmaga hinnates, pigem vist ikka 1,5 mm kui 1. Seega hilisemal ajal üsna tavaline.

Kui vead "juhtmeid kokku" neljakümnendate aastate kontekstis - suure tõenäosusega ühtegi tallu elektrit veel veetud ei olnud. Võimalik erand mõne suurema elektrijaama/magistraalliini läheduses olevad asulad/talud.

Kui traat jooksis tallu - alumiinium võis olla liinil. Kindlasti mitte majapidamises endas kusagil.

Mida kõrgem pinge ja kaugemale vaja elektrit vedada - seda suurem on tõenäosus, et liin oli veetud alumiiniumist.

Nii et tasub vaadata ümbruskonda - kus olid elektrijaamad, kas jooksis mingi liin sealt lähedalt läbi jne.

Samuti - kus paiknesid kohalikud häv pat'id. Kas nad äkki ei valvanud muuseas ka mõnda elektrijaama. Kas läheduses polnud mingeid "õitsva sotsialismi" ehitusi, kuhu veeti ka elektriliini. jms...

[Arnold]

See traaditükk on hilisemast ajast, seda näitab nn stratigraafia, aga varasem viimasest kihistusest, mille alla see enam pärast ei saanud sattuda.

[Arnold]

Silmaga hinnates, pigem vist ikka 1,5 mm kui 1.

tsipa üle 1 mm

"Tsipa" on vist võru keeles, ehk siis natuke üle 1 mm, mitte 1 mm