Peeter Suure merekinduse kaart

[Dan]

Aga kas on võimalik, et midagi asus siin ?

Mingi kaevand

Tõsi, ühel ajaloolise kaardi kihil on see koht märgitud liivakarjäärina:

Ajalooline kaart

Võimalik, et ka otse ida poole jääva endiste enn-liidu sõjaväelao, praeguse uuselamurajooni territooriumil on midagi olnud. Lähedal metsas on kaevikuid kaevatud, kuid need võivad olla ka hilisemast ajast. Kuskil metsa all on ka punker, pole seal juba aastaid käinud, kuid ilmselt seegi oli hilisemast ajast.

[Castellum]

Mulle tundub, et ring oleks justkui üks küngas ida poole, see mägi oli lisaks ca 7 m kõrgem ka;

http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?i ... 143&size=l

Punast joont mitte tähele panna.

Aga tundub, et me tegutseme õiges suunas. Kui reljeefkaarti vaadata, siis leiab kaevikuid ümbrusest veel küll.

Dan, kui saad, vaata see punker üle ja kui leiad, anna koordinaadid. Kui me kevadel korra reljeefkaardi järgi Luigel käisime, leidsime korraga seitse uut punkrit, mida nt Battali kaardil polnud.

[Sukelduja]

Heh, ma uurisin kaarti ükspäev sellest samast kohast ja mõtlesin kaema minna:D, kas seal midagi veel huvitavat muidu on veel ka vaadata DAN?

[ivalo]

Lisan EW sõjaväe kaardi, mida põhjana kasutasin, saksa 1918 aasta kaardile neid positsioone märgitud ei ole.

Eespool oli juttu läbi raba kulgevast Pääsküla-Männiku teest.
Siin pisut sellest:

[Dan]

Heh, ma uurisin kaarti ükspäev sellest samast kohast ja mõtlesin kaema minna:D, kas seal midagi veel huvitavat muidu on veel ka vaadata DAN?

Aga muidugi, küll aga hilisemast ajast:
"Kanama antenniväli" - või siis Jälgimäe sõjaväeosa vms. Kuskil siin foorumis ka juttu olnud.

P.S. Selle Murumäe taga asuva kaevandi põhja märgitud veesilma ei maksa tõsiselt võtta! Kevadeti lumesulamisega on seal ehk põlvekõrgune vesi, sellest ka kaardijoonistajate vaimustus see lomp ära märkida. Samuti on problemaatiline ka ligipääs- endise aianduskoperatiivi tagumise värava ette on üks krundi erastanud ja metsa viiva tee "ärastanud". Eramaa ja "värgid." Kuskilt metsateed mööda läheneda ja viimased viissada meetrit jalgsi käia on lihtsam.

[ivalo]

Uurisin veidi Viti veega täitunud varjendi kohta.
1932. aasta 2. augusti ülevaatuse ajal oli blindaaž ilma uste ja akendeta, nii blindaaž ise, kui ühenduskäik olid kuivad.
Juulis 1934. oli ehitis juba osaliselt veega täitunud.
Kui palju just vett oli, seda ei mainita.
Järgmise- 1935. aasta aruande järgi on blinaaž juba vett täis.

Kas veega täitumisel oli mängus maaomaniku käsi või langes äravoolutunnel lihtsalt sisse , selle kohta andmeid leida ei õnnestunud.
Blindaaž ise , kui Kaitseministeeriumi omandisse kuuluv ehitis võetud 1934. aasta jaanuarikuu otsusega politsei järelvalve alla.
Politsei järelvalvet nõuti juba 1925. aastal. Harjumaal Rae, Humala, Vääna-Peetri,Pääsküla, Hüüru ja Kakumäe betoonehitistele.
Kui hästi-halvasti politsei neid valvas, vaatamata sellele pandi 1930. aastal Vääna-Posti blindaaži Nr.1 ühenduskäigust toime metallivargus.
Ära viidi umbes 70 jm. relsse.
Enamus metallist saadi kohe kätte, kriminaalasi ise lõppes 1932. aasta kohtuprotsessiga, mille otsusega J.O. Koigi vallast kolmeks kuuks vangi heideti.

[Impiger]

Internetis on üles pandud suurepärane andmik Peeter Suure Merekindluse ehitistest aadressil

http://www.google.ee/url?sa=t&source=we ... Xg&cad=rja

Andmik on doc-formaadis. Andmiku sisuga tutvudes saab selgeks, et see on lühendatud versioon ühest tunduvalt mahukamast teosest, milles on ka fotosid ja muud.
Kas keegi meie PSM huvilistest (näiteks lugupeetud Castellum) ei oskaks soovitada, kuidas saab näha seda teost tervikuna?

[Castellum]

Fotod on selles töös illustratiivsed, s t pidid lihtsalt andma aimu, mis ehitisi on võimalik PSM-s leida ja et PSMi ehitisi on igas Tallinna ümbritsevas vallas. Mäletan, et üks Kiili vallavolikogu liige väitis, et neil vallas pole ühtegi PSM ehitist - siis oli hea näidata, mida sealt kõike leida võib...

Töö maht polegi oluliselt suurem, küll on aga vahepeal (alates suvest 2008) igatsugu objekte ja taustateavet juurde tulnud. Selle aasta parimana pean Sõrves olevat forti (?). Tegu on vanast raudteest vaevalt paarkümmend meetrit eemal oleva kolme patareiga, kus on kokku 10 suurt ja suurepärast muldpositsiooni. Seni olen ainult ühe, väidetavalt Saksa kaardi peal näinud patarei tingmärki. Ja sellest on kordi lihtsalt mööda jalutatud...

Mis selgesti näitab, et seni on PSM-s külluses täiesti läbikäimata alasid. Ja probleeme on muidki juurde tulnud:
- nt kuidas liigitada objekte? Praegu on kasutatud pealiigitusena vallapõhist loetelu, sest algne liigendus pole täpselt teada. Seetõttu võib positsioon olla jagatud mitme valla vahel (Irus isegi nelja omavalitsuse vahel);
- praegu on lõpp-liigitus üks reaalne ehitis (raudteejupp, varjend, suurtükivall vms). Millal kaevik on üks ehitis ja millal on on teine ehitis? Ühes suurtükipatareis võib olla kuni paarkümmend ehitist, aga tihti oskame öelda ainult 'patarei x koht'? Ja mälestis on ka 'patarei' või 'kaevikuliin', aga nende piiregi pole teada?
- kuidas jagada raudteid? Loogiline on, et pöörangust pööranguni, aga kui kõiki pööranguid ja haruteid pole teadagi? Sama on maanteedega;

Seetõttu on praeguses liigituses ka üht-teist muutunud, kuid tundub, et senise põhimõtte juurde on otstarbekas jääda. Lihtsalt täieneb kogu aeg.

Siit üks pikema perspektiiviga jutt - kui siin rohkem sügise poole korraldada üks ümarlaud (loeng, seminar vms misiganes nimega üritus), kas oleks huvilisi osalema? Peateemana peaksingi silmas just eelkõige küsimust - kuidas kirjeldada PSM, et selle suurusest ja ülesehitusest täit aimu saada?

Kõik ettepanekud on teretulnud, kui midagi privaatsemat, siis castellum@castellum.ee

[oleeg]

Mina olen küll huvitatud, vähemalt kuulamisest.

terv
o

[Impiger]

Castellum kirjutas:

Töö maht polegi oluliselt suurem, küll on aga vahepeal (alates suvest 2008) igatsugu objekte ja taustateavet juurde tulnud. Selle aasta parimana pean Sõrves olevat forti (?). Tegu on vanast raudteest vaevalt paarkümmend meetrit eemal oleva kolme patareiga, kus on kokku 10 suurt ja suurepärast muldpositsiooni.

Kunagi 1980-ndate lõpul kammisin läbi endise Sõrve jaama ümbruse metsi, et leida midagi, mis võiks PSM-ga seotud olla. Leidsin Tilgu randa viiva raudteetammi läheduses üsna kõrged muldvallid. Arvasin, et kes muu kui sõjamehed on need pealtnäha mõttetud vallid kokku kühveldanud. Nagu Maa-ameti reljeefkaardilt näha, on need vallid sadakond meetrit raudteetammist. Kas Castellum mõtles neid valle, kui rääkis Sõrve fordist?



Samas H. Gustavson kirjutab:

Projektdokumentatsiooni andmeil kavatseti anda fortidele küllalt suur osakaal. Kummatigi ei asutudki neid ehitama.

Kui ei asutudki ehitama, siis kas midagi neist fortidest üldse valmis sai? Kas pole tegu lihtsalt suurtükipositsioonidega? Pealekauba veel poolelijäänutega? Või asub teie leitud oletatav fort hoopis mujal?
Nende vallide praegust seisundit ma ei tea, pole hulk aastaid seal enam käinud.

[Castellum]

Koht on sama. Kas see on osa fordist, ei tea - sellepärast ongi küsimärk.

Nt võiks see ka olla laskemoonaladu - maarinde pealadu jäi ju kaugele. Aga sobiks ka nt esialgse maarinde haubitsa-(mortiiri-)positsiooniks. Fortide plaane pole näinud, v a mingid venelaste skeemid Rae kohta, mille olen juba postitanud, aga praegu ei leia.

Fort pole üks kindel ehitis, vaid ehitisekompleks, kus võib olla ka eraldi suurtükipositsioone. Paraku lihtsalt ei tea Sõrve lähedal ühtegi muud paika, mis kuidagigi sobiks ja see on selgelt sõjaväeline ehitisekompleks. Gustavson kasutas veel palju Vene arhiivide andmeid, praegu kahjuks ei tea, millised need välja nägid.

[Wrangel]

Pääsküla osas on minuarust viga sees. Raudtee on märgitud ühes osas nn "takistuskraavi" kohale. See on sarnane viga mida nn analüütikud tegid Alliku küla (jt) sarnase objekti puhul. "Raudtee" RV-de ees ei ole mitte raudtee trass vaid "muu kaitseotstarbeline rajatis".

[Castellum]

See on sarnane viga mida nn analüütikud tegid

Kes on nn analüütikud?

[Wrangel]

Ega see pole paha pärast. Esimese Eesti ajal Alliku külas ülevaatust teinud isikud arvasid, et sealne kraav on raudtee jaoks.

[vax]

Pääskülas vajaks asi lähemat uurimist. Ise olen läbi kõndinud jõe ümbruse tammid. Kusjuures vahetult peale jõge keerab üks haru Männiku suunas, raudteele omase ühtlase kurviga. Tamm on selgelt eramute hoovis jälgitav.
Kahjuks ei ole jälgitav lõik jõest varjenditeni.

Täna käisin veelkord läbi Mustamäe nõlva all asuva Astangusse suunduva raudteelõigu lootuses asi lõpuks enda jaoks selgeks teha. Alustasin lasketiiru varemete juurest, käisin veelkord läbi kohe suure väljaku kõrval oleva kaarja raudteeharu; seekord tundus, et tegu on liini lõpus oleva tagasipöördega, aga võin ka eksida. Mingil hetkel ei ole tamm enam lihtsalt eristatav muust metsaalusest segipööratud maastikust.
Edasi kõndisin mööda Sütiste teega paralleelset sirget trassi ning külastasin sealseid kaponiiride varemeid. Millegipärast olin arvanud, et alles on vaid ühe kaponiiri jäänused, aga nüüd silmasin ka teist, mida teadsin kusagil seal olevat. Imelik, et seda varem ei olnud näinud, see oli otse trassi kõrval.
Edasi võtsin eesmärgiks tuvastada koht, kus sirge trassiga ühineb Astangu liin ning leidsin ka selle. Varem olin otsinud muust pinnasest kõrgemat tammi ja ei tulnud selle peale, et liin kulges hoopis süvendis. Kõndisin piki Astangu liini edasi, liin läks praeguste treppide juurde ja kulges sealt edasi piki nõlva-alust. Kusjuures ma imestan, kui vägev tõus nii mitmeski kohas PSMK raudteedel on. Neil raudteedel veeti ju päris rasket kraami, kahureid jne. Vedur pidi päris suure koormuse all olema sealt üles rühkides...
Igatahes selle kandi raudteeharu on nüüd ka kaardile kantud nii, nagu see looduses kulgeb ning lisasin ka puuduva kaponiiri.