Uued relvasüsteemid EKV-le

Vasta
Kasutaja avatar
kala
Liige
Postitusi: 497
Liitunud: 25 Apr, 2005 16:50
Kontakt:

Postitus Postitas kala »

Kaitseminister moodustas kaitseväe ja Kaitseministeeriumi ühised võimearendusmeeskonnad Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 olulisemate suurvõimete kontseptsioonide väljatöötamiseks.
http://mod.gov.ee/et/kaitsevae-tulevast ... -tooruhmad
Arendusmeeskonnad moodustati Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 (http://www.kmin.ee/files/kmin/img/files ... gukava.pdf) viie kõige olulisema valdkonna tarbeks – juhtimis- ja sidevõime meeskond, luure- ja seirevõime meeskond, transpordikopterite meeskond, õhutõrje meeskond ning soomusmanöövervõime meeskond. Arendusmeeskonnad peavad koostama vastava võime terviklikud kontseptsioonid ning ettepanekud, millal ja millist tehnikat oleks vastava võime jaoks otstarbekas hankida, kuidas korraldada vajalike spetsialistide väljaõpe ning milline toetav infrastruktuur tuleb uute võimete loomiseks rajada.

Arendusmeeskonnad koosnevad vastava eriala kaitseväe ohvitseridest ning Kaitseministeeriumi riigikaitse planeerimise, hangete ja infrastruktuuri osakonna spetsialistidest.

Eeltoodust tulenevalt osundab Kaitseministeerium, et viimaste kuude jooksul mõnedes ajakirjandusväljaannetes esitatud arvamused, justkui oleks juba tänaseks otsustatud Eestile konkreetsete soomusmanöövervõime platvormide soetamist, ei ole tõesed. Kaitseministeeriumis ei ole tänaseks arutatud ei konkreetsete tankide ega jalaväe lahingumasinate hankimist, vaid vastavad otsused langetatakse pärast asjakohase kontseptsiooni väljatöötamist, kaitseväe konkreetsete vajaduste ja võimaluste kaardistamist ning konsultatsioone meie liitlastega.

Samuti ei näe juunikuus kinnitatud Sõjalise kaitse tegevuskava aastateks 2011-2014 järgmiseks neljaks aastaks ette vahendeid soomusmanöövervõime, ega ka transpordikopterite ja keskmaa-õhutõrjesüsteemide hangete alustamiseks. Küll aga plaanitakse järgmisel neljal aastal läbi viia suuremahulisi hankeid kaitseväe side- ja juhtimisvõime ning luure- ja seirevõime arendamiseks.


Sõjalise kaitse arengukava aastateks 2009-2018 on valitsuse poolt kinnitatud dokument, milles kooskõlastatud Eesti liikmelisusega NATO-s nähakse ette rahvusliku sõjalise kaitsevõime arendamine. Aastatel 2009-2010 on arengukava täitmine kulgenud kavandatud ulatuses.
Kasutaja avatar
MadMan
Liige
Postitusi: 2171
Liitunud: 23 Veebr, 2005 19:33
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas MadMan »

Arendusmeeskonnad koosnevad vastava eriala kaitseväe ohvitseridest ning Kaitseministeeriumi riigikaitse planeerimise, hangete ja infrastruktuuri osakonna spetsialistidest.
KV ohvede arvamusest lastakse kaarega üle ja pärast öeldakse, et nendega "konsulteeriti" ja hoidku suu kinni.
Kaitseministeeriumis ei ole tänaseks arutatud ei konkreetsete tankide ega jalaväe lahingumasinate hankimist
Tööluusi eest lastakse lahti tavaliselt.
vaid vastavad otsused langetatakse pärast asjakohase kontseptsiooni väljatöötamist, kaitseväe konkreetsete vajaduste ja võimaluste kaardistamist ning konsultatsioone meie liitlastega.
Seega hakkab suurem mökutamine pihta jälle. Meie KV suuruse juures peaks see protsess aega võtma paar kuud ja siis saab poodi minna. Imelik, et kõigi nende aastate jooksul ei ole seda juba ära tehtud. Iseasi kas "poes" enam midagi saada on. Luts ikka tabas naelapea pihta kui Arnost ja koolimajast kirjutas. Sõnastaks veidi ümber: "Selleks ajaks, kui Kamin relvaturule jõudis, oli enamus kaupa juba läbi müüdud." Või veel mustemalt :"Selleks ajaks, kui Kamin relvaturule jõudis, oli sõda juba alanud." Mitu korda peab EV(W) ühte ämbrit kolistama?
Vihkad Eestit? Vali Reformierakond.
Lemet
Liige
Postitusi: 20799
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Postitus Postitas Lemet »

Murphy seadustes on kirjas, et mingi ürituse 100% kindlusega põhjalaskmiseks tuleb moodustada Komisjon. Tea, kas Arendusmeeskond mahub kah "Komisjoni" mõiste alla... :roll:
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 10218
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

Selle artikli valguses:

http://defensetech.org/2010/07/30/stand ... l-debates/

võib Kaminal ka õigus olla - enne tongiraudade muretsemist tuleks selgeks teha, kus ja kuidas neid kasutatakse - elik sensorid ja luuresüsteemid on ka minu veendumust mööda esmane vajadus.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

MadMan kirjutas: KV ohvede arvamusest lastakse kaarega üle ja pärast öeldakse, et nendega "konsulteeriti" ja hoidku suu kinni.
Eksid. Otsi üles see ETV videklipp, mis kõneleb Kamina+KV õppereisist mingi Norra tankipataljoni harjutusele ja vaata seal kõnelenud pagunikandja soomusvägede koolitust. Edasi on jutt liigne.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kilo Tango kirjutas:Selle artikli valguses:
võib Kaminal ka õigus olla - enne tongiraudade muretsemist tuleks selgeks teha, kus ja kuidas neid kasutatakse - elik sensorid ja luuresüsteemid on ka minu veendumust mööda esmane vajadus.
Ma ei vaidle selle vastu, et enne tuleb teha paberitööd, aga meie KV saab peale taasloomist 20 aastaseks ja meil puudub siiani nägemus raske sõjatehnika kasutamisest? Mida siiani tehtud on? Kergjalaväe ja NATO teemal fantaseeritud? Kui Jossif Vissarionovits elaks, siis ta teaks, mida teha..... :roll:

Mis seda tankide ostmist puudutab, siis eeldusel, et kasutatud masinaid on jätkuvalt saada, ma ei kiirustaks. Osaliselt soomustatud brigaad pole riigikaitse esmavajadus. Kuigi nad on kindlasti kuskil TOP 5 hulgas. Riigikaitse esmavajadus on relevantse suurusega, brigaadide tasemeni välja arendatud ja adekvaatselt varustatud-relvastatud maaväe loomine. Mida 20 aastaga tänu NATO fantaseerimisele ja üldisele saamatusele pole tänini loodud. EW ajal küündis sama ajaga loodud SA brigaadide (tollal rügement ehk polk) arv 20 alla. Meil tervelt 1!!! Hurraa. Mis tähendab eelkõige kõrgema taseme varustuse (meditsiin, side vms) ja relvastuse (kaartulerelvad) päris korralikku juurde soetamist. Aga ka näiteks sadade kasutatud veoautode juurde ostmist (brigaad vajab vähemalt 200 autot). Lisaks korraliku kordusõppe korraldamist (min 1 pataljoni taseme väljaõppekeskus koos selliseks tööks spetsialiseeritud kaadriga, mis suudab aastas teha minimaalselt 5 pataljoni RÕKi brigaadi raamistikus).

Mina kardan nt seda, et suures soomusbrigaadi vaimustuses juhtub see, et ka 10a pärast on meie suurtükiväe arvukaim relv D-30 ja muus osas ei tule erilist kvalitatiivset hüpet - sest kogu aur ja tants käib 40 Leopard tanki ja 100 Marderi ümber- ja kogu kamin kilab ajalehes, kus meil on nüüd vägev ja löögijõuline armee - Balti sturm - Moskva hirm....
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Larry
Liige
Postitusi: 1029
Liitunud: 31 Dets, 2005 16:39
Kontakt:

Postitus Postitas Larry »

Arendusmeeskonnad peavad koostama vastava võime terviklikud kontseptsioonid ning ettepanekud, millal ja millist tehnikat oleks vastava võime jaoks otstarbekas hankida, kuidas korraldada vajalike spetsialistide väljaõpe ning milline toetav infrastruktuur tuleb uute võimete loomiseks rajada.
See ei olnudki nii ammu, kui üks siinne foorumlane küsis TOM- portaali vahendusel Kamina käest, et kas neil on plaanis soetada tanke. Kamin vastas nii:
Kaitseministeeriumi hangete osakonna tehnikabüroo juhataja Margus Padjus vastab sellele ettepanekule, et raske soomustehnika kasutuselevõttu on aastate jooksul kaitseministeeriumis korduvalt analüüsitud.

«Iga kord on jõutud järeldusele, et arvestades NATO riikides juba olemasoleva raske soomustehnika hulka ning võimalikke Eesti kulutusi sellise tehnika soetamisele, ülalpidamisele, infrastruktuurile, väljaõppele ja personalile, ei oleks tegemist kõige mõistlikuma ressursikasutusega,» põhjendab ta raske tehnika soetamisest loobumist.
Vastav artikkel avaldatud 25.11.2007 Postimehes, http://www.postimees.ee/251107/esileht/ ... a-ei-soovi
Ei tea kas Gruusia sõda võttis Kamina meestel näo valgeks ja kõhu lahti, et need "korduvad analüüsid" nurka visati ja otse risti vastupidistele seisukohtadele jõuti? Nüüd loeme arengukavast hoopis, et tanke siiski on vaja! No pagan võtaks, kes need varasemad analüüsid siis koostas ja kes seda uut analüüsi hakkavad koostama? Ilmselt ei ole "NATO riikides juba olemasoleva raske soomustehnika hulk" vahepeal muutunud ja "võimalikud Eesti kulutused sellise tehnika soetamisele, ülalpidamisele, infrastruktuurile, väljaõppele ja personalile" ei ole aja jooksul kahanenud, vaid pigem vastupidi. Mis on siis vahepeal nii põhimõtteliselt muutunud, et on vaja lausa uut analüüsi?!
Mis nendesse 5 kõige olulisemasse valdkonda puutub, siis ei olekski seal midagi viga, kui asendada "transpordikopterite meeskond" "kaudtule meeskonnaga." Isiklikult huvitab mind kõige rohkem õhutõrje analüüs, sest kuni viimase ajani meil vähegi arvestatav ÕT relvastus ju puudus. Hävitajaid ei ole (ok need on ka tõesti kallid), keskmaarakette ei ole, nüüd on näpuotsatäis lühimaarakette veokitel ja mingi ports minimaalse kaliibriga kahureid... Ei usu ma seda juttu, et meile manpadse ei müüda. No isegi kui jänkid ei taha Stingeri portatiivset versiooni müüa vmt, aga poolakad näiteks oma Grom`i grusiinidele müüsid! Või on Grom kehv? Kindlasti on tühjad pihud veel kehvemad, ja nagu 08.08.08 nägime saab selle Gromiga pihta küll. Ehk siis ootan ma endiselt miskit portatiivset ÕT- raketti, mille me suudaks "massidesse viia", sest nii ju ka ei saa, et mingigi hädapärane õhukaitse algab alles brigaadi tasemelt.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

888 mõju Eesti riigikaitselisele mõtlemisele (ja sellest tulenevale) vastavad otsusetegijad loomulikult eitavad, üsna kategoorilises vormis.

Eks tegelikkusest saab ka laps aru.

Riho Terras: kellele on vaja müüte Eesti riigikaitsest//PM 09.11.2009
http://pluss.postimees.ee/?id=185480

Tsiteerin:

/Kahetsusväärsel kombel on Eesti avalikkuses levitatud arusaama, justkui oleks Gruusia sündmused 2008. aasta augustis andnud raske hoobi meie seniste julgeolekupoliitiliste valikute põhialustele ja tõsiseltvõetavusele. Eesti kaitsepoliitika kujundajad ja planeerijad olevat kõik need aastad uskunud «ajaloo lõppu» ja igasuguse konventsionaalse ohu puudumisse meie lähinaabrite poolt, millest tulenevalt olevat unarusse jäetud ka Eesti enda kaitsevõime arendamine. Ajaloolane Allan Käro läheb isegi niikaugele (PM, 2.11), et räägib Eesti ametliku julgeolekustrateegia «kokkukukkumisest» sel hetkel, kui Vene tankid läbisid Roki tunneli Vene-Gruusia piiril.

Avalik debatt Eesti riigi julgeoleku- ja kaitsepoliitika aluste ja suundade üle on igati tervitatav ja vajalik. Kurvastust tekitab aga see, et kohati ei suudeta seda debatti läbi viia sisuliselt, lähtudes reaalsest olukorrast ning tuhandete kaitseväelaste ja ametnike senitehtud tööst. Selle asemel kiputakse kasutama kontekstist väljarebitud retoorilisi sõnavõtte ning isegi hoiakute ja uskumuste omistamist, millel pole reaalsusega mingit seost. Leppigem alustuseks kokku kahes lihtsas asjas./

Kui 2007. aasta sügisel "olid korduvad analüüsid" näidanud, et rasket soomustehnikat ei vajata (õigemini pole otstarbekas).

Eriti huvitav on see lõik:

/Aeg-ajalt arvatakse, et Eesti valitsuses pool aastat pärast Gruusia augustisõda kinnitatud sõjalise kaitse arengukava oli meie vastuseks suvistele sündmustele, kuna näeb ette mitmete Eesti enda kaitsevõimeaspektide edasise tugevdamise. Tegelikult olid nii selle arengukava aluseks olevad ohustsenaariumid kui ka peamised võimearendusprioriteedid välja töötatud kaua aega enne mullusuvist konflikti Kaukaasias. /

Edit:
Allan Käro: kuidas Eesti kaitseplaneerimine uskus ajaloo lõppu//PM 02.11.2009.
http://www.postimees.ee/?id=182419

Eks igaüks otsustab ise.
Viimati muutis Kapten Trumm, 04 Aug, 2010 12:55, muudetud 2 korda kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 10218
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

Margus Padjus on nüüd muidugi taandunud osakonnajuhist nõunikuks. Need varasemad väljaütlemised "raske soomustehnika kasutuselevõttu on aastate jooksul kaitseministeeriumis korduvalt analüüsitud" ei tähenda, et asju ei võiks uuesti analüüsida ning jõuda seekord teistsugusele järeldusele. Praegu paistab igatahes minister olevat kaitseväe juhatajaga ühes paadis ning suvalistel ametnikel on vähe võimalust strateegilisi valikuid muuta.

Kõikides nendes prioriteetides on just luure- ja sideseadmed äärmiselt kriitilised. Kopterijuhtide koolitamine teisalt jällegi selline so- so- teema. Aga noh - elame üle.

Poola langevarjudega on minul isiklikult hea kogemus. Ka peenmehhaanika peaks neil igati ok olema. Usun, et suudavad ka korralikke õt. rakette valmsitada.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kilo Tango kirjutas:Margus Padjus on nüüd muidugi taandunud osakonnajuhist nõunikuks.
Kaminas likvideeriti eelmine sügis büroojuhatajate kohad.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 10218
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

Kapten Trumm kirjutas:...

/Aeg-ajalt arvatakse, et Eesti valitsuses pool aastat pärast Gruusia augustisõda kinnitatud sõjalise kaitse arengukava oli meie vastuseks suvistele sündmustele, kuna näeb ette mitmete Eesti enda kaitsevõimeaspektide edasise tugevdamise. Tegelikult olid nii selle arengukava aluseks olevad ohustsenaariumid kui ka peamised võimearendusprioriteedid välja töötatud kaua aega enne mullusuvist konflikti Kaukaasias. /

:roll:
(tähelepanu tasub pöörata, et väikese järelemõtlemise järel on autor see, kes saab tõenäoliselt peale Laaneotsa pensile minekut KV juhatajaks.)
Eks nad võisiki olla välja töötatud. Ainult, et nende välja töötatud alustega lihtsalt ei arvestanud.
Kasutaja avatar
MadMan
Liige
Postitusi: 2171
Liitunud: 23 Veebr, 2005 19:33
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas MadMan »

Kas need nn analüütikud, kes siin 20 aastat seda igavese rahu teooriat on heietanud pole kursis ühegi sõjateooriat käsitleva teosega? "Si vis pacem para bellum" võiks küll kusagilt kõrva taha jäänud olla. Või on võetud eeskuju laulukesest, mis räägib ohu korral Eestimaa lahtilükkamisest ja läbi Taani väinade purjetamisest. Side- ja luurevõimekus on elementaarne, aga sellises tempos saab mingi reaalne kaitsevõimekus loodud ... määramatus tulevikus. Vaja on seda juba täna, aga täna on meil paljas tagumik, sokid, käpikud ja NATO vihmavari.
Vihkad Eestit? Vali Reformierakond.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Küsimus on selles, et kuidas raske soomustehnika oli 2007 sügisel ebaotstarbekas ja 2009 sügisel ühtäkki otstarbekas. Vandenõuteooriaid süvendab üks sündmus 2008. a hilissuvel.

Mina isiklikult arvan, et tankid ei muutunud vahepeal ei odavamaks ega kallimaks, vaid 888 kõigutas (vastupidiselt mainstreami kinnitustele) mehe julgeolekupilti, et saadi aru, et lisaks NATO asjadele peavad ka endal asja olema.

Loomulikult ei hakka keegi seda avalikult tunnistama - nagu ka ei tunnista kamin tänini nende ajateenistuse vähendamise ja hiilivale palgaarmeele ülemineku (ekslikke) kavasid, mis samamoodi said 888-ga mõningase maksahaagi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6602
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Postitus Postitas kaur3 »

Esmane iseseisev kaitsevõime peab kiire sõjalise reaktsiooniga tagama riigi sõjalise kaitse ning põhieeldused kollektiivkaitse rakendumiseks ka olukorras, kus ülekaalukate jõududega rünnak on toimunud ootamatult. Selleks tagab Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu ning nende tegevust toetavate asutuste ja organisatsioonide asjakohase väljaõppe ning kindlustab ressursside otstarbeka kasutamise.
http://www.kmin.ee/et/sojaline-riigikaitse
Arendusmeeskonnad moodustati Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 viie kõige olulisema valdkonna tarbeks:

– juhtimis- ja sidevõime meeskond,
- luure- ja seirevõime meeskond,
- transpordikopterite meeskond,
- õhutõrje meeskond,
- soomusmanöövervõime meeskond.
Missugune neist võimekustest aitab olukorras kui on JUBA toimunud esimeses lõigus nimetatud rünnak?

Ja küsiksin veel kord, et kust tuleb firepower? Eesti enda varustuse nimekirjadest ei paista seda tulevat. Järelikult arvestatakse liitlaste panusega. See tähendab, et iseiseisva tegusemise korral on väga väike kaudtulevõimekus. TT relvade hankimine piirdubki siis Milanite juurde muretsemise ja täiustamisega? Kurb.
krijgsvolk
Liige
Postitusi: 1040
Liitunud: 09 Aug, 2009 9:40
Asukoht: Jõgevamaa
Kontakt:

Postitus Postitas krijgsvolk »

Ma ei ole eriline asjatundja ja olen selle teema puhul madalalt lennanud ja moka maas hoidnud, kuid üha enam vaevab mind kaks gruppi küsimusi:
1. Mille kuradi jaoks on meil neid kalleid ja kergesti haavatavaid ja allatulistatavad trapordikoptereid vaja?
Üks mis kindel, iial ei jõua me neid osta vajalikus koguses, siis milleks üldse need?
Kas see on KAMINas kellegi voluntaristlik kiiks+mitteadekvaatne veendumus ja "õige idee", mis sellisel kujul realiseerimist leiab?
...Kurat, selle,eest saaks ju korralikke haubitsaid!...või õhutõrjerakette.
2. Kuskohast nüüd äkki kerkisid üles need "luure-ja sensorsüsteemid" ja nende möödapääsmatu ja erakorraline vajadus( varem pole sellest eriti kuulda olnud!) ja kuidas on see iseseisva kaitsevõimega rohkem seotud kui soomusbrigaadi hankimine,välja õpetamine ja funktsioneerima hakkamine?
Mul üks küsimus veel: luure-ja sensorsüsteemidega kogutav teave on loomulikult ülivajalik, kuid, kui lahinguolukorras puudub praktiliselt igasugune võimekus seda kas tulemusliku kaartulelöögi või soomusüksuste rünnakuga realiseerida, siis muutub asi ju mõttetuks!?
Või on antud jällegi NATOle mingeid, laiemale üldsusele teadmata, lubadusi elektroonilise luure ja seire arendamise osas?
Meie asukoht on ju selleks ideaalne...
Asjatundjad, kes probleemiga rohkem kursis ja teavet omavad, võiks ju valgustada siin laiu foorumlaste masse!

PS! Veel tuli meelde üks asi:
kuidas on selle transpordilennuki osakute kasutamisega siiamaani läinud? Kas see on olnud efektiivne kulutus, või on see, minu mäletamist mööda ligi 500 mili (parandage kui valesti mäeltan)pisut valesti kasutatud raha?
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist