Mis märgiga tegu?

[Sollmann]

Leitud siitilmast 1989.a. lahkunud 'soomepoisi' ja omaaegse noorkotka isiklike asjade hulgast, mille tõttu võiks eeldada, et tegemist võiks olla mingi 1. EV noorteorganisatsiooni rinna v -mütsimärgiga.
http://www.upload.ee/image/737686/mark.JPG
http://www.upload.ee/image/737689/mark_tgnt.JPG

Tagaküljel kiri: 'TALLINN' ja 'R.TAVAST'

[Charlemagne]

Vabatahtlik Kodanlik Õhukaitse

Riikidevahelised pinged ja 1930. aastate teisel poolel suurenenud sõjaoht tingis teiste maade eeskujul elanikkonna ettevalmistamist sõjaolukordadeks ka Eestis. See, mida tollal nimetati kodanliseks õhukaitseks, oli riigikaitsest sama lahutamatu kui sõjavägi ise, tema ettevalmistatus ja organiseeritus. Eestis loodi Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Liit (VKÕ Liit) 28. veebruaril 1938. Organisatsiooni ülesandeks sai elanikkonna ettevalmistamine sõjaolukorraks üldiselt ja õhurünnakuteks eraldi. Selleks korraldati laialdast üleriigilist selgitustööd, propagandanädalaid ja mitmesuguseid kursuseid (üldettevalmistus, esmaabi, keemiline luure jne). Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Liidu tegevus hõlmas sadu tuhandeid inimesi.

Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse märgid

5. aprillil 1939 kinnitatud märgid pidid:
1. sümboolselt siduma VKÕ alal tegutsevaid ja õhukaitset toetavaid isikuid;
2. arendama VKÕ liikmeis ühistunnet ja ergutama õhukaitsega mittehõlmatuil osalema VKÕ tegevuses;
3. eristama väliselt VKÕ alal organiseerunud isikud ülejäänutest.

Märke oli kahte liiki: VKÕ liikme ja teenelise liikme märk

VKÕ liikmemärk on kilbikujuline. Märgi ülemisel osal, oksüdeeritud viirulise taeva foonil, on kujutatud kolme ründavat lennukit, mis sümboliseerivad õhuohtu. Kilbi alumisel osal, sinisest emailist tagapõhjal, on valgest emailist käsi, tähed “VKÕ” – Vabatahtlik Kodanlik Õhukaitse – ning elu- ja tööstuskeskuse suitsevad korstnad. Viimased sümboliseerivad elutegevuse jätkumist õhurünnaku tingimustes ja kaitsev käsi nende kohal tähistab üldrahvalikku õhukaitset. Märgil asetsev riigivapi kujutis viitab VKÕ riiklikule tähtsusele. Teenelise liikme märki ümbritseb kullatud tammepärg. Liikme märgi võis saada iga VKÕ liige, kes oli sooritanud katsed vähemalt õhukaitse üldkursuse õppekava ulatuses. Teenelise liikme märk anti VKÕ juhataja otsusel VKÕ liikmeile või teistele isikutele, kellel oli organisatsiooni ees erilisi teeneid. Majandusliku toetuse osutamisel pidi märgi saaja annetama VKÕ heaks vähemalt 20-kordse tegevliikme aastamaksu summa. Aastaks 1940 oli välja antud 55 VKÕ teenelise liikme märki. Tuntud riigi- ja seltsielu tegelaste hulgas said märgi sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner, Kaitseliidu ülem kindralmajor Johannes Orasmaa, Punase Risti president sanitaarkindral Hans Leesment ja endine peaminister Karl Eenpalu. VKÕ liikme ja teenelise liikme märke kanti kuue vasakul revääril. Naised võisid kanda märki prossina.

[Sollmann]

Tänud ammendava vastuse eest!

[Aleks]

Vabatahtlik Kodanlik Õhukaitse

Riikidevahelised pinged ja 1930. aastate teisel poolel suurenenud sõjaoht tingis teiste maade eeskujul elanikkonna ettevalmistamist sõjaolukordadeks ka Eestis. See, mida tollal nimetati kodanliseks õhukaitseks, oli riigikaitsest sama lahutamatu kui sõjavägi ise, tema ettevalmistatus ja organiseeritus. Eestis loodi Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Liit (VKÕ Liit) 28. veebruaril 1938. Organisatsiooni ülesandeks sai elanikkonna ettevalmistamine sõjaolukorraks üldiselt ja õhurünnakuteks eraldi. Selleks korraldati laialdast üleriigilist selgitustööd, propagandanädalaid ja mitmesuguseid kursuseid (üldettevalmistus, esmaabi, keemiline luure jne). Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Liidu tegevus hõlmas sadu tuhandeid inimesi.

Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse märgid

5. aprillil 1939 kinnitatud märgid pidid:
1. sümboolselt siduma VKÕ alal tegutsevaid ja õhukaitset toetavaid isikuid;
2. arendama VKÕ liikmeis ühistunnet ja ergutama õhukaitsega mittehõlmatuil osalema VKÕ tegevuses;
3. eristama väliselt VKÕ alal organiseerunud isikud ülejäänutest.

Märke oli kahte liiki: VKÕ liikme ja teenelise liikme märk

VKÕ liikmemärk on kilbikujuline. Märgi ülemisel osal, oksüdeeritud viirulise taeva foonil, on kujutatud kolme ründavat lennukit, mis sümboliseerivad õhuohtu. Kilbi alumisel osal, sinisest emailist tagapõhjal, on valgest emailist käsi, tähed “VKÕ” – Vabatahtlik Kodanlik Õhukaitse – ning elu- ja tööstuskeskuse suitsevad korstnad. Viimased sümboliseerivad elutegevuse jätkumist õhurünnaku tingimustes ja kaitsev käsi nende kohal tähistab üldrahvalikku õhukaitset. Märgil asetsev riigivapi kujutis viitab VKÕ riiklikule tähtsusele. Teenelise liikme märki ümbritseb kullatud tammepärg. Liikme märgi võis saada iga VKÕ liige, kes oli sooritanud katsed vähemalt õhukaitse üldkursuse õppekava ulatuses. Teenelise liikme märk anti VKÕ juhataja otsusel VKÕ liikmeile või teistele isikutele, kellel oli organisatsiooni ees erilisi teeneid. Majandusliku toetuse osutamisel pidi märgi saaja annetama VKÕ heaks vähemalt 20-kordse tegevliikme aastamaksu summa. Aastaks 1940 oli välja antud 55 VKÕ teenelise liikme märki. Tuntud riigi- ja seltsielu tegelaste hulgas said märgi sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner, Kaitseliidu ülem kindralmajor Johannes Orasmaa, Punase Risti president sanitaarkindral Hans Leesment ja endine peaminister Karl Eenpalu. VKÕ liikme ja teenelise liikme märke kanti kuue vasakul revääril. Naised võisid kanda märki prossina.

Kuidagi tuttav sõnastus! Kui sõna sõnalt kopeerid oleks soliidne panna ka viide kust info pärit

[Charlemagne]

Netist ikka. Suure kiiruga ei hakanud linki üles tähendama, pane lühend NETIotsingusse ja kohe tema tulebki.

[Aleks]

Netist ikka. Suure kiiruga ei hakanud linki üles tähendama, pane lühend NETIotsingusse ja kohe tema tulebki.

Siililegi selge, et netist See, kust see pärit tean isegi aga ilmselt ei jõudnud eelmise postituse mõte Sulle kohale Pidi ikka kiire olema, et kopeerida jõudsid aga viidet ei jõudnud enam panna
Info siit: http://www.estmedals.com/est/10/7/7.html
http://www.estmedals.com/

[Charlemagne]

Mida sa siis nüüd taotled? Kui olen pahasti talitanud, siis vabandan südamest. Ei teadnud, et keegi seda nii surmapatuks peab. Muidugi - võibolla on see originaal sinu enda koostatud ja see teeb meelepaha. Enne pole nagu sellisest asjast pahandust tõusnud. Ja tsiteerimata on siin ennemaltki infot edasi antud.
Mis kiirusesse puutub, siis viimasel ajal muud polegi, kui kiire. Märkad ehk isegi, et olen üha harvemini üldse midagi kirjutanud - kommenteerinud.

[Aleks]

Mida sa siis nüüd taotled? Kui olen pahasti talitanud, siis vabandan südamest. Ei teadnud, et keegi seda nii surmapatuks peab. Muidugi - võibolla on see originaal sinu enda koostatud ja see teeb meelepaha. Enne pole nagu sellisest asjast pahandust tõusnud. Ja tsiteerimata on siin ennemaltki infot edasi antud.

Mida taotlen? Kui midagi kopeeritakse sõna sõnalt siis on heaks tavaks, et pannakse juurde viide kust info pärit. Nii lihtne see ongi

[andrus]

hmm, nüüd on moderaatorid ka juba vargad. Kuhu me nii jõuame?

[Charlemagne]

Kuhu me jõuame, kui moderaatorid on vargad? Varga nime pole mul enne veel kanda tulnud. Piinlik lugu küll.Paistab et ka vabandamisest jääb väheks ühe või teise jaoks. Aga mis seal ikka, vastu tulles töörahva laiade hulkade soovile... Teeme siis midagi enamat.

[Aleks]

Piinlik lugu küll.Paistab et ka vabandamisest jääb väheks ühe või teise jaoks.

Vabandused minu poolt vastu võetud ja seega peaks olema teema ammendatud. Eesmärk oli ju märk tuvastada, mis sai ka tehtud ning selleks see neti lehekülg http://www.estmedals.com/ ongi.

[toomas tyrk]

hmm, nüüd on moderaatorid ka juba vargad. Kuhu me nii jõuame?

Jõuame sinnamaale, et vaesel andrusel pole varsti enam kusagil kirjutada.

Ühe postitusest puudujäänud lingi pärast inimest vargaks tembeldada? Samas lauses see üldistada juba hulgi (kõigile?) moderaatoritele?

Mul on millegipärast selline tunne, et üks mees peaks veel siin teemas tehtud postituse pärast vabandama...

[andrus]

Ma ei vabanda. Viite mittetoomine on minu arvates ikkagi suur eksimus. Minu postituse sõnastus võis olla pisut mööda, ma ei mõelnud kõiki moderaatoreid.

[dude]

Ei võta isiklikult kellegi vastu ega poolt seisukohta antud küsimuses. Küll aga ei peaks viitamist selles mõnusas meelelahutuslikus foorumis väga tõsiselt minu arust taga ajama. Viitamata jätmine on ´´kuritegu´´ rohkem teaduslikus keskonnas, seda enam, et osapool, kes ei viidanud, tahtis vaid kaasfoorumalstele head ehk siis infot anda. Usun, et kui hakata siin viitamisele rõhuma, siis võiks ilmselt paljud postitused plagiaadi eest, misiganes...

[toomas tyrk]

Ma ei vabanda. Viite mittetoomine on minu arvates ikkagi suur eksimus. Minu postituse sõnastus võis olla pisut mööda, ma ei mõelnud kõiki moderaatoreid.

Millegipärast ma olin ka suht-koht kindel, et mingit vabandamist ei järgne. Oma eksimuse tunnistamine ning nende tagajärgede eest vabandamine nõuab teatud isikuomadusi. Enda ilmeksimatuks tunnistamine ja teiste pisivigade jälitamine annab aga märku veidi teistest iseloomuomadustest.

Ei ole mina alati oma postitustes allikaid näidanud. Ei ole ka Sina seda teinud. Kohe. Meeldetuletuse järel küll.

Ei tõsta mina esimesena kivi kellegi viskamiseks. Sulle võin privas anda aadressi, kuhu minna ning varguse teemal inimesega rääkida. Selline süüdistus ei ole nalja-asi. Eelkõige veidi vanema põlve inimeste seas, kes tihti ei pruugigi kõigi netiketi ja üldse netinduse teemadega kursis olla.

Vargus eeldab nagu mingit alatut omakasu momenti. Kellegi teise arvelt. Antud juhul ma omakasu kusagil ei näinud.

Pigem nagu kellegi kasutatud võimalust "moderaatoritele" ära panna.