Tüüpüksused.

[Vandersell]

Vabandust! kui see teema on juba minule teadmatult kuskil olemas, aga veidi tüüpüksustest. Eeldan. et siin seltskonnas on kõige paremad asjatundjad.
Nagu aru saan, jaotuvad maaväe militaarsed grupid suuretematest väiksemateni nii:
Armee, Korpus, Diviis, Brigaad, Pataljon, Kompanii, Rühm, Jagu, Lüli.
Kas Rügement jääb kusagile nende vahele ja mil määral see erineb Brigaadist? Kas mõni üksus võib vahepealt ära ka jääda?
Ja kas sünonüüme ka keegi lisaks. Kompaniid vist nimetatakse ka rooduks.
Ja Lülil on ka vist teisi nimetusi.
Rügementi on eeldatavasti nimetatud polguks.

[Lemet]

Pole päris nii, lihtsalt ida pool oli see jaotus teiste nimetustega. Lahingupaari elik lüli polnud (õigemini oli/on, aga vaid lennuväes ning nendega on üldse omaette teema), algas kõik jaost(otdelenie), edasi rühm(vzvod), siis rood(rota), pataljon,polk, diviis, korpus, armee. Uuemal ajal majandavad ka nemad taas brigaadidega, see jääb kusagile polgu ja diviisi vahele

Tankibrigaad nägi neil enne sõda välja niimoodi...

[Vandersell]

Tänud!
Kusagil oli juttu ka sellest, missuguses auastmes tegelased nimetatud rühmade eesotsas on. Aga see, nagu aru saan, pole iga üksuse puhul eriti jäigalt paigas. Ent päris valesti ka pole, nagu aru saan.

[Lemet]

Noh, endise NSVL väes oli nii, et jaokomandöriks oli tavaliselt ajateenistujast nooremseersant või seersant, rühmakomandör nooremleitnandist vanemleitnandini, roodukaks kapten, pataljonikomandör on kas major või alampolkovnik, polku kamandab polkovnik.
Ülevaate võid saada selliselt lehelt
http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A1%D1% ... 0%B8%D0%BB

Kõige selle kohta käib muidugi sõna TAVALISELT. Samas näiteks kamandas meil teist patareid (tavapäraselt leitnandi ametikoht) koosseisuga alla kolmekümne inimese terve elus polkovnik. Ja väiksemate jagude eesotsas olid tal alampolkovnikud ja major.

[Vandersell]

Jah, tänud, tuleb ka meelde. Kindlasti on ka paljudel teistel huvitav lugeda.
Peab tunnistama, et struktuurides ja süsteemides on ilu, kui mitte ütelda- maagia. Maisemalt väljendades siis sõjaväeromantika, mida adub vast siis, kui oled militaarpoitsiooniga juba sinapeal ja jätkub aega toimivat kõrvaltvaataja pilguga hoomata. Eriti väljendub see riietuses, sõjaväemuusikas.
Sellised hierarhilised süsteemid ja struktuurid on analoogsed ka teiste
jaotustega, milledega puutume sageli kokku tsiviilelus. Näiteks jagu meenutab tööliste brigaadi ja nende ülem seersant on nagu brigadir.
Või meister. Või muu väike ülemus. Kunagi oli ühe firma- see oli tootiskoondis Kiir- peadirektori hüüdnimeks "Kindral." Võib - olla oli ta sellise olemusega.
Omamoodi sõjaväline hierarhia toimib ka päästearmees ja muudes süsteemides.

[BackInAction]

Tere! Ma hetkel ei suuda meelde tuletada, mis auastmetes vastavate tüüpüksuste juhid on. Midagi sellist(targemad, võite parandada):
Lahingpaar: kpr(kaadris v-srs)
Jagu: n-srs/srs(kaadris alates n-vbl)
Rühm: n-ltn
Kompanii: ltn/kpt(missil reeglina mjr)
Pataljon: mjr/kol-ltn
Brigaad: kol-ltn/brig-kin

Eestis kõrgemaid üksusi küll pole, aga teistes riikides moodustavad kõrgema katergooria üksuste juhid juba kindralite "korpus".

[Vandersell]

Eks see nõukaaegne sõjavägi ole vist oma struktuuri poolest vabariigi omaga analoogne. Eks see kajastub ka auastnmete ja ametitega seoses.
Nooremohvitsteride rida on on üsna suur: veebeleid on 3,seersante 3.
Kas keegi selgitaks, mis on veebeli ja seersandi vahe ametikohustuste täitmisel? Või pole eriti?

[Larry]

Nooremohvitsteride rida on on üsna suur: veebeleid on 3,seersante 3.
Kas keegi selgitaks, mis on veebeli ja seersandi vahe ametikohustuste täitmisel? Või pole eriti?

Seersandid ja veeblid on allohvitserid, mitte ohvitserid. Jagunevad omakorda kaheks: seersandid on nooremallohvitserid, veeblid on vanemallohvitserid. Mis neil vahet on? Seersandid on reeglina jaoülemad, veeblid aga allüksuse ülema "parem käsi". Allüksuse ülem planeerib ja otsustab/käseb midagi teha, veebel hoolitseb selle eest, et otsuse/käsu täideviimine sujuks (tagab vajalikud vahendid jne).

[taifunk]

§ 22. Ohvitseride põhiametikohad

(1) Ohvitseride ametikohad on sõjaväelist kõrgharidust või erialast kõrgharidust ja sõjaväelist väljaõpet või kõrgharidust, erialast kutset ja sõjaväelist väljaõpet või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigi sõjaväelistes õppeasutustes omandatud ja nimetatud liikmesriikide poolt ohvitseri auastmel aktsepteeritud haridust nõudvad sõjaväelise auastmega ametikohad.

(2) Ohvitseride põhiametikohad on:
1) kindrali auastmega ametikoht - kaitseväe ülemjuhataja ametikoht;
2) kindralleitnandi auastmega ametikoht - kaitseväe juhataja ametikoht;
3) kindralmajori auastmega ametikoht – Kaitseväe Peastaabi ülema ametikoht ja maaväe ülema ametikoht;
4) brigaadikindrali auastmega ametikoht – õhuväe ülema ametikoht ja mereväe ülema ametikoht;
5) koloneli auastmega ametikoht - kaitseringkonna ülema ametikoht;
6) kolonelleitnandi auastmega ametikoht - pataljoniülema ametikoht;
7) majori auastmega ametikoht - staabiohvitseri ametikoht;
8) kapteni auastmega ametikoht - kompaniiülema ametikoht;
9) leitnandi auastmega ametikoht - rühmaülema ametikoht.

§ 23. Vanemallohvitseride põhiametikohad

(1) Vanemallohvitseride ametikohad on sõjaväelist kutsekeskharidust või keskharidust, erialast kutset ja sõjaväelist väljaõpet nõudvad sõjaväelise auastmega ametikohad.

(2) Vanemallohvitseride põhiametikohad on:
1) ülemveebli auastmega ametikoht - väeliigi vanema ametikoht;
2) staabiveebli auastmega ametikoht - staabiallohvitseri ametikoht;
3) vanemveebli auastmega ametikoht - kompaniiveebli ametikoht;
4) veebli auastmega ametikoht – rühmavanema ametikoht;
5) nooremveebli auastmega ametikoht - jaoülema ametikoht.

§ 24. Nooremallohvitseride põhiametikohad

(1) Nooremallohvitseride ametikohad on sõjaväelist väljaõpet nõudvad sõjaväelise auastmega ametikohad.

(2) Nooremallohvitseride põhiametikohad on:
1) vanemseersandi või vanemmaadi auastmega ametikoht - rühmavanema ametikoht;
2) seersandi või maadi auastmega ametikoht - jaoülema ametikoht.

§ 25. Sõdurite ametikohad

(1) Kaprali auastmega kaitseväe riviala- ja erialaametikoht on vanemsõduri ametikoht.

(2) Reamehe auastmega kaitseväe rivialaametikoht on sõduri ametikoht.

§ 26. Sõjaväelise auastmega ülema asetäitja ametikoht

Sõjaväelise auastmega ülema asetäitja ametikoht on ühe auastme võrra madalam ülema ametikohast.

§ 261. Sõjaväelise auastmega ametikohad rahvusvahelises sõjalises operatsioonis

Osalemise ajal rahvusvahelises sõjalises operatsioonis rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse tähenduses võib erandina määrata kaadrikaitseväelase käesoleva seaduse §-des 22–24 kehtestatud põhiametikohale ühe auastme võrra kõrgema auastmega ametikohale.

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13336247

[Vandersell]

Tublid vastajad!
Niisiis Veeblid kamandavad roodu, rühma või jagu, olles esimeste puhul asetäitjarollis. Nõukaajal vastas Veebidele siis umbkaudselt vanem, staršina, nagu aru saan. Või vanemseersant.
Kas keegi oskab soovitada mõnda militaarentsüklopeediat, sõnaraamatut. Eesti keeles kuluks ka sihuke ära.

[BackInAction]

Tere päevast kõigile! Online militaarsõnastik on muidu siin: http://mt.legaltext.ee/militerm/
Paberkandjal on aga selline vast kõige parem Enn Veskimäe sõjanduse sõnastik, mille ilmumisaasta on 1986 ja mida enam pole minu teada võimalik kuskilt saada.

[Lemet]

Venekeelsete vastete puudumine ei lase seda online sõnastikku väga tõsiselt võtta

[Vandersell]

Võib- olla Rahvusraamatukogus on.
Võimalik, et ka siin seltskonnas on ammuseid fänne, kes on seda materjali näinud.
Rahvusraamatukogust pole alati muude temadega mõnda raamatut üles leitud.
Mõnikord on olnud põhjuseks tõik, et tegu pole raamatu, vaid artikliga.

[hummel]

Siia oleks asjakohane lisada uuemaid prognoose tänase-homse riigikaitse teemal. Midagi diskreetset ei tohiks olla.

Allohvitseri põhiametikohtadest tehti viimati plaane umbes järgnevalt:

srs - jaoülem ajateenijana, lahingpaari vanem kaadriallüksuses, jao instruktor ajateenijate allüksuses kaadrina.
n-vbl - jaoülem kaadriallüksuses
vbl - rühmavanem või kompanii varustusallohvitser
v-vbl - kompaniiveebel või pataljoni S1, S2, S4, S6 allohvitser
st-vbl - pataljoniveebel = pataljoni S3 vanem allohvitser või brigaadi staabijaoskonna vanem allohvitser.
ü-vbl - brigaadi- (KRK) veebel või väeliigi staabiosakonna allohvitser.

Hetkel peaks häda olema selles, et v-vbl ja st-vbl ametikohti on meil tehtud liialt paljuvõitu, vbl ja ü-vbl omi aga vastavalt märksa vähem, kui oleks normaalne.
Auastmete miinimumvanused on aga veninud nii pikaks, et lähiaegadel vanemallohvitseri ametikohti vähemalt pooles ulatuses vastava auastmega allohvitseridega ilmselt mehitada ei õnnestu. Ega praegugi pole suudetud.

[kombrig]

Räägitakse,et sündinud ohvitser.Nägin missil,et vennal oli kaart tagurpidikäes.