Ilmus raamat Tartu koonduslaagrist

[tulemus]

Eesti Ajalookirjastus on andnud välja Martin S. Kulli uurimuse, milles räägitakse Saksa ajal Tartus tegutsenud koonduslaagrist ja käsitletakse põhjalikult selle kunagise ülema KARL LINNASE saatust.
Pealkiri on: Martin S. Kull, TARTU KOONDUSLAAGER. Meie ühine halb uni?
Saadaval Apollos ja Rahva Raamatus.

[gruppen]

Kas see Martin S. Kull käib ka varju/ametinime all: Püha Maarjamaa kultuuriadministraator??
Ma lähen seda raamatut kohe täna uurima.

[tulemus]

Martin S. Kullil ei ole minu teada Püha Maarjamaa kultuuriadministraatoriga midagi pistmist. Pealegi on viimase nimi Martin Maria Kull, kes on Google`i andmetel kirjanduslik kuju. Martin S. Kulli nime all esinev autor on reaalne inimene. Aga kahtlemata on eeltoodud nimede seesugune kokkulangevus intrigeeriv.

[gruppen]

Läksin eile õhtul seda otsima. Leidsin riiulist ja plaanisin seda pikalt kohapeal sirivida. Jõudsin sissejuhatuse lõppu, kus ilutses hoiatus: Palun sellesse suhtuda täiesti tõsiselt. Närvide riknemine, unehäired jm. Raiskasin siis raha ära. Teema ja uurimise-avaldamise seisukohalt olen nõus aga sisu kohapealt ei saa mitte olla. Viited loomulikult puuduvad, samuti kasutatud kirjandus (kuigi tekstis mingil määral allikatele viidatakse). Tõsi küll, fotode päritoluks on nimetatud Eesti Riigiarhiivi; ajakirjandust; interneti ja erakogusid. Mis on selle raamatukes üks suurimaid probleeme? See, et autor ei suuda midagi järeldada, vaid pillab fraase siit ja sealt, suutmata mingitki, enda arvamuse moodi asja konstrueerida. Lihtsalt kirjeldatakse erinevaid ütluseid, mälestusi jmt. üritamata nendesse allikakriitiliselt suhtuda või seoseid leida. Juhtumil, kus teksti tuuakse mälestuste katkeid sisse nii, et on kohati raske arusaada - kas on tegemist kellegi jutuga 1970ndatest või tänapäevased, autori sõnad, oleks see aga kindlasti vajalik. Pean silmas kõiki "hitlerlike kõrilõikajaid- fašistlike jätiseid" jmt. Mis puutub autori või toimetaja tegematajätmisesse siis, palun väga:
lk 4 - "...viidi Lemmatsi küla ligiduses olnud tankitõrjekraavi mahalaskmisele tuhandeid inimesi, ning selle toonasest ülemast, Karl Linnasest" (eessõna Autorilt)
lk 106 - "On kõnealuse nimekirjaga (ERA säilitatav vahialuste žurnaal - gruppeni vaheletorge eelmisest lausest) nii, teisiti või hoopis kolmandat moodi, selge on üks - Tartu koonduslaagris hukatute üldarv jääb kindlasti tublisti alla tuhande (eespool isegi arvud 300-400- gruppeni märge). Kuigi aastakümneid on aina räägitud kuni 12 000 ohvrist" peatükk "Hukatute arvust"
Sellel teemal leiab arutlust ka lk. 119. Kohati võib isegi seal mõne mõttega laiemast tagaplaanist nõustuda.
Linnase rehabiliteerimine ohver/süüdlane olemine jääb sama segaseks. Autor käib ühest äärmusest teise ja ei suuda mingi konkreetset enda hinnangut edastada, mingit konkreetse hinnangut ei suuda minagi konkreetselt selle raamatu põhjal anda. Oli siis retsidivist või oli vabadusvõitleja? On vaja rehabiliteerida või ei? Kes seda taotleb? Autori kokkuvõte?
Populistlik artikkel ehk aga mitte raamat. Kuigi teemaga on mõtekam tutvuda ehk Riho Västriku magistritööst. Pole küll lugenud aga siiski magistritöö - see peaks teatavaks garantiiks olema
Keegi võiks veel oma arvamust väljendada - pikema arutelu tarvis on pea momendil loetust paks.

[istorik]

Viited loomulikult puuduvad, samuti kasutatud kirjandus (kuigi tekstis mingil määral allikatele viidatakse).
Huvitav, kes siis sellist magistritööd ka juhendanud on?

[gruppen]

Ma pidasin rohkem silmas, et teemaga tutvudes oleks mõistlik ilmselt selle raamatu asemel, kätte võtta Västriku magistritöö. Magistritöös on kindlasti viidad ja kasutatud kirjandus/allikad olemas. Selles raamatus aga pole. Lööge või maha aga mina pakun, et selle raamatu autoriks on sama inimene, kes tolle Hirmsa Antsugi kokku kirjutas (mitte Mandel oma).

[MOrav]

Paar kuud ilmus Maalehes üle lehe reklaam, kus olid julgeolekutoimikuist võetud pildid eesti ohvitseridest ja sooviti andmeid nende kohta. Seejuures oli hulk nimesid valesti piltide alla kirjutatud. Seda oli vaja miski raamatu kirjutamiseks mitmest asjast. Nii et üks omapärana üllitis on veel tulekul, pean aga lehe üles otsima, et näha, kes seal andmeid kogus.

[istorik]

Kmrd.Estoloog, seda Maalehe numbrit uuriks isegi. Huvitav, kas tõesti mingi "raamatuvabrik" meile tööle hakanud, tundub küll nii.

[Arnold]

Kujutavas kunstis on tänaseks juba eluõiguse saanud nähtus, mida nimetatakse naivismiks. Muusikas on selliseid etteasteid vähem, aga siiski pole need olematud. Esmaselt meenub keegi kakofooniline naisinimene, kes raha eest suurel ooperilaval lõõritas. Kohalikust lähiajaloost on ehk parim näide Onu Bella. Kusjuures peab ju siinkohal kasutama võõrsõna "ambivalentne", et olla ise vähem naiivne
Aja loo kirjutamises uusaegseid suundumusi mäludes tulevad tahestahtmata need eelpoolmainitud määratlused keelele ja meelele, aga maitse on sitt! Esimene selline "linnuke" omas eheduses oli vist jutustus tõelisest Kuperjanovist, mida ma pole viitsinud läbi lugeda, sest eelmäng ei erutanud. Nüüd siis see Kuna teema on mulle tuttav ja äärt pidi uuritud, siis liikusin raamatupoodi. Õnneks on nendes kohtades tänapäeval pehmed toolid ja ei pea igat pahna koju kaasa tassima.
Alustuseks refereerin ainult ühe lõigu selle - kelle iganes - "teosest": "Hukatute koguarvu osas Tartu koonduslaagris, õigemini toona sakslaste poolt ametisse nimetatud Tartu linnapea Kristjan Jalaka järgi nimetatud kaitseliinil, mis tegelikult oli suur tankitõrjekraav Tartus 4 km kaugusel Lemmatsi küla ligiduses, täit selgust ei ole."
Siinkohal tuleb tahes-tahtmata meelde Hillarti noomitus, et inimest lollakaks nimetada ei ole produktiivne ja viisakas! Jätan siis siinkohal mõtted väljendamata.

[jackpuuk]

Arnold, Onu Bella jäta puutumata, teadjamate sõnul laulab ta ühel raskemail moel (või vähemalt tegi seda). Sa oled pmst. sama aasta väljalase kui minagi, proovi neid sõnu mõnuga kuulata.
Just soovitasin kamraadidele ühes teemas mõnuga kuulamist .

[Arnold]

Sa võiksid mu 45. sünnipäeval veidi aupaklikum olla ja ennast minu sõnumile teravustada! Bella vastu pole mul miskit!
Aga kas pean viktoriini korraldama, et vastust saada?

[metssiga]

Alustuseks refereerin ainult ühe lõigu selle - kelle iganes - "teosest": "Hukatute koguarvu osas Tartu koonduslaagris, õigemini toona sakslaste poolt ametisse nimetatud Tartu linnapea Kristjan Jalaka järgi nimetatud kaitseliinil, mis tegelikult oli suur tankitõrjekraav Tartus 4 km kaugusel Lemmatsi küla ligiduses, täit selgust ei ole."

Eks see raamat üks halb uni ole, aga mitte ometi MEIE.

[Arnold]

Eks see raamat üks halb uni ole, aga mitte ometi MEIE.

[Arnold]

"Uurimusest" veel noppeid: Kõik fotod on looga seotud...peale ühe! Kõige esimese, kus minule teadmata kohas on pildistatud alasti naisi. Väga häiriv pilt, aga tegemist ei ole Tartu koonduslaagris tehtud ülesvõttega. Esitatud aga niimoodi, et tuleb võltsinguks nimetada!

[Arnold]

Gruppeni poolt juba viidatud tõmblused hukatute hulga ümber on tõesti tase omaette: Pidevalt Västrikku "tsiteerides" jõuab tapetute arvu 300 peale "sättida" ja tegelikult ei usu kirjutaja sedagi endapoolt kangelaslikult püsitatud nummert, tekib ainult üks küsimus: Kas elekter läks vahepeal Västrikku lugedes ära? Suvi oli tormine tõesti!

"Tartu Prefektuuri Poliitilise Politseiala juhataja tegevuspiirkonnas karistatud isikute nimekiri (ERA F.R-64. N.1. S.89), mis sisaldab karistatute nime, sünniaega ja –kohta, karistuse määramise kuupäeva ja lühikest süüdistuskokkuvõtet, võimaldab kindlaks teha vaid 689 surmamõistetu nimed. Selles nimekirjas, mis on koostatud seisuga 28. jaanuar 1942, on kokku 1995 karistatu nimi. 375 surmamõistetu nime sellest nimekirjast langeb kokku ka ERA F.R-60. N.2 leiduvaga. Liites kahes nimekirjas leiduva informatsiooni, saab tulemuseks 715 nime, keda hukati 1941.a. Need on küll oluliselt väiksemad arvud, kui oletatava eksekuteeritute kausta põhjal tuletatud, kuid näitavad, et arvepidamised ei lange täielikult kokku, ehk teisisõnu - toimus hukkamisi, mida need nimekirjad ei kajasta. /.../ Säilinud on veel üks dokument, mis kajastab hukkamisi - Sandbergeri 1941/42 aastastatistika Julgeolekupolitsei tegevuse kohta (Gestapo Abt. IV) Eestis. Erimenetlusele ehk hukkamisele on Tartu Peavälisosakonnas kuulunud:1569 kommunismis ja marksismis süüdistatut, 1 opositsionäär, 53 juuti ja 6 sõjakurjategijat, mis teeb kokku 1629 inimest. Sama statistika kohaselt on koonduslaagrisse paigutatud 1978 kommunisti-marksisti, 2 saboteerijat, 3 opositsionääri, 9 sõjakurjategijat, seega kokku 1992 inimest (ERA F.R-819. N.1. S.12. L.98, 99). (Västrik 2000)
Geenius istub sügavamõtteliselt numbri 300 kohal