Võitlusgrupid- paraadüksus või sissid paberil?

[kert122]

No see Ottawa konventsioon ja muu selline jura, jumal nendega. Kas saaks täpsemalt ülevaadet, kuidas toimus eemaldumine?

positsioonil olid pioneer, kp, laskursanitar, jü,jao täpsuslaskur, ja kaks laskurit. varitsus algas at4 kogupauguga ja nii et 3 at-4 lasid kütuseautot ja 3 at-4 laskemoona autot, kolonni panin seisma mina dubleeritud pardamiinidega(orientiiriks peateemärk), ksp lasi 200 lasku, ja koheselt lasin ära ka m21- ja andsin korralduse eemalduda, eemalduti sisse lõigatud teed pidi jao kogunemiskohta, eelviimasena eemaldus kp ja viimasena pioneer, kes seadis üles miinitraadi, jagu tõmbas kotid selga ja eemaldus mööda sisselõigatud teed, eksitusala ei tehtud.
meeste vahed eemaldumisel olid 20m. autoni jõudes(1km) jäi julgestama tulekusuuna kp, ja teised eemaldasid maskeeringu ja seadsid auto valmis, välja sõitis atv, mis eelnevalt kokkulepitud marsruuti pidi, tegi ettekandeid ohtlikumatest kohtadest, mis läbi tuli sõita, vastast pold, ja kontakti ei pidanud astuma, liikusime rühma kogunemiskohta, täiendasime varustust(ak-4 varitsuses praktiliselt ei kasutatud), ja viisime valmisoleku vastavalt eelkäsule(asuda rünnakureserviks, kui teistel jagudel peaks kontakt tulema), käsku ei tulnud, ja jagu sai puhata.

tuli lisaülesanne paar tundi hiljem, õhkida üks truup.
selleks sai kokku pandud 5meheline grupp,(rühma parameedik,kp,täpsuslaskur ak-4 hensoldt,kaks laskurit punatäppidega) varustasime kogu grupi öövaatlusseadmetega ja oksakääride ja ohtralt pakettidega, meie ülesandeks sai liikuda truubile 200m peale, rü üldine plaan oli minu kutse peale sõita kohale katte üksusega, kes avab tule truubile(kui on valve all) 2*ksp,2 gustit ja hunnik laskureid, ja sel hetkel oleks meie punt liikunud truubile lähemale(markeerides raketiga asukohta, et kattegrupp saaks tuld korrigeerida)
plaani kohaselt oleks peale lahingut jäänud kattegrupp positsioonile ja meie oleksime liikunud truubile ja kutsunud atv 100kg lõhkeainega(neli suurt liivakotti) ja 2 meetri süütenööriga oleks õhatud, mis oleks meile andnud piisavalt aega eemalduda.
laengud läksid 9 meetri sügavusele(keset teed kahte virna, meeter vahet kahe hunniku vahel.

nii lihtsalt paraku ei läinud, peale rühma teist varitsust olime meie positsioonidel valmis, aga varitsus sai eemaldumise KV saba endale järgi ja meie kattegrupp kes parasjagu liikus jalastumisalale, sattus sabaga lähikontakti, meie rühmas sidemees "surnud". peale kontakti hajutas rü tagala uuesti ja meie jäime omapäi 5km eemale, saime ülesane ise asi ära teha, luure kinnitas et truubil kedagi pole, võtsime truubi valve alla ja kutsusime atv välja teist teed pidi, asi sai tehtud, atv-ga saatsime paigaldaja tagasi rühma juurde, kuna ta oli läbimärg.
peale õhkimist saime rü korralduse varjuda alale, kuna ilmselt on vastane ikka veel kuskil alal, tund hiljem saime korralduse liikuda patrulli korras jala tagasi rühma juurde, vastast pold, ja kell oli juba 5 ja õppus hakkas läbi saama.

kõik ülesandeid sai täidetud+lisaülesanne.
lisainfo:
rühm hajutas ennast 10-15km alale.
asukoha infot levitati läbi viitepuktide.

kas sai piisavalt infot?!

[kaur3]

Lugesin ühte Leo Kunnase 2007 a. artiklit, kus ta kirjeldas mida on vaja Kaitseliiduga teha. Ta kirjutas lahti 10 pikka punkti, kus rääkis nii kevlariga kaetud veoautodest, tiirudest, moderniseeritud käsitulirelvadest ja öösihikutest, kuid ta ei maininud kordagi kaasaegsete TT-relvade muretsemist. Kas Kunnasel jäi midagi kahe silma vahele?

1. Kaitseliit peaks ajapikku suurendama oma liikmeskonda praeguselt umbes 10 000 liikmelt vähemalt 20 000-ni, kusjuures aktiivsete liikmete arv peaks kasvama 6000–7000-ni. Samas on selge, et isegi liikmete arvu kahekordistamisest ei piisa veel kõigi ülesannetega toimetulekuks. Paratamatult peab kaitseliit kaasama ka umbes 10 000 meest kaitseväe täiendusreservist.

2. Kaitseliidu kaadrikoosseis peaks suurenema proportsionaalselt liikmeskonna kasvuga. Kaadri rotatsioon kaitseväe ja kaitseliidu vahel peaks olema senisest palju intensiivsem. Lüngad kaitseliidu kaadri sõjalises ettevalmistuses ja hariduses on vaja täita. Kaitseliit peaks tegelema senisest palju enam sobivate ajateenistuse läbinud noorte kaitseliitlaste leidmise ja suunamisega lahingukooli ja kõrgema sõjakooli põhikursusele.

3. Kaitseliidu sõjaaja üksused on vaja varustada nüüdisaegsete sidevahenditega. Juhul kui sõjaväevahendite hankimiseks vahendeid napib, on mõistlik esialgu soetada uusi tsiviilsidevahendeid, mis on sõja-väe sidevahenditest viis kuni küm-me korda odavamad.

4. Kaitseliit on vaja järk-järgult varustada Iraagi ja Afganistani sõja kogemuste põhjal moderniseeritud käsirelvade ja öövaatlusseadmetega.

5. Kaitseliidu liikmed on vaja täielikult varustada uue vormiriietuse, isikliku varustuse, kevlarkiivrite ja soomusvestidega.

6. Kaitseliidu varustus on vaja hajutada ja paigutada kaitseliidu malevates kompaniide kaupa merekonteineritesse. Kaitseliit peaks aitama luua tingimused, et iga sõjaaja ametikohaga kaitseliitlane saaks hoida oma isiklikku relva ja lahinguvarustust kodus. Osa sissiüksuste varustust ja laskemoona on vaja paigutada ettevalmistatud peidikutesse.

7. Kaitseliidu malevates on vaja parandada kaitseliitlaste väljaõppe tingimusi, eelkõige laske- ja taktika-alases väljaõppes. Esmajoones puudutab see ohutusnõuetele vastavate lasketiirude ehitamist igas kaitseliidu malevas. Eriti oluline on see neile malevatele, kes paiknevad kaitseväe väeosadest kaugel.

8. Kaitseliidul on vaja, tuginedes kogu senisele kogemustepagasile, kaasa arvatud viimase aja sissivastase tegevuse kogemused Iraagist ja Afganistanist, koostada sissitegevust ja vastupanuliikumist puudutav õppekirjandus.

9. Kaitseliidu sõjaaja üksused on vaja varustada Ottawa konventsioonile vastavate juhitavate isiku- ja veokivastasete miinidega (konventsioon puudutab juhitamatute isikuvastaste miinide keelamist, Eesti on sellega ühinenud). Sisside poolt Iraagis kasutatavad juhitavad veokivastased suundmiinid on osutunud väga tõhusaks võitlusvahendiks.

10. Samuti on vaja kaitseliidu sõjaaja üksused järk-järgult varustada kevlarsoomustatud veoautodega, mis on Iraagi ja Afganistani sõjas päästnud tänaseks ilmselt juba kümnete Eesti sõdurite elu ja tervise. Eesti riik ei tohiks hinnata reservväelase või kaitseliitlase elu odavamaks kaadrikaitseväelase omast. Sõjakogemustest ongi tegelikku kasu vaid niivõrd, kuivõrd neid suudetakse praktikas rakendada.

http://www.epl.ee/artikkel/411340

[Juhani Putkinen]

Lugesin ühte Leo Kunnase 2007 a. artiklit, kus ta kirjeldas mida on vaja Kaitseliiduga teha.

Kümne punktiga on võimatu kõike kirjeldada.

Nemad punktid on seda sama mis ma olen siin foorumis püüdnud kirjeldada umbes 1000 artikli ja kommentaariga.

Meie oleme Leoga nii ühisel arvamusel, et on raske leida midagi milles oleksime eri arvamusel.

Leo mõtleb nagu mina - kaitsellitlaste polegi vaja hakata võitlema lahingutankide (MBT) vastu, vaid on vaja hävitada vaenlase tagala. Selleks pole vaja näiteks tankitõrjerakette.

[kert122]

VG-dega ei osata mitte kottigi peale hakata, sest isegi staabid ei tea, mida me tegema peaksime, see on fakt.
Või on tegemist niivõrd suure riigisaladusega, et meile ei öelda, mida me tegema peame.
ja et välistada demagoogiline lämin, siis fakt millele ma tuginen, on minu viimane kogemus RÕK-ilt, kus kohtunikud tuginesid hindamisel justnimelt protseduuridele, mitte ülesande täitmisele, kas generaator oli maa alla kaevatud või kas see või teine oli korrektne, ja kõik VG-d said hindeks mitterahuldava, aga kas tsisternautod ja laskemoona autod lasti ribadeks või mitte, seda ei pandud ilmselt tähelegi, kas miinid olid õieti sihitud või mitte, see ei kottinud kedagi...ei öeldud isegi mida hinnatakse, kuigi see peab olema üksusele teada pool aastat ette, et üksus saaks harjutada.


peaks,võiks, oleks ja poleks......jääb mulje, nagu staabid üritavad meeleheitlikult tõestada midagi, bürokraatia sisse uputakse ära, mul on kahju näha kui palju pabereid ja kilesid tuleb vorpida, et mingit manöövrit läbi viia, ja ega enne aru ei saada, kui mürsud juba lendavad

ja ärme imesta, miks vabatahtlikud motivatsiooni kaotavad

[soesilm]

Ei tea kust tulevad sinu faktid ... .
Hindamisest: Hinnati üksust, mitte üksikisikut või isegi mitte jagu. Tervet VG-d. Kas oli nii? Enamasti RÕKil nii tehakse. Kui Tervelt üksuselt oodatakse mingit tulemust ja tema mitmepäevane tegevus erinevates kriteeriumites sellele ei vasta, siis saabki üksus viletsa hinde. See ei tähenda, et üksikvõitlejad tasemel ei oleks. Nende hindaminegi toimub enamasti teistel üritustel. Küll peaks hinnang sisaldama ka seda (loe: positiivset) informatsiooni. Täiesti õige on sinu protest teadmatuse osas. Sa peaksidki teadma pool aastat ehk enamgi ette, mida hinnatakse. Ega seal funktsioonikirjeldusest midagi erinevat ole ... kuid seda ju ei tutvustata ... või pole?
Kilesid ja pabereid tuleb vorpida näiteks selleks, et lahendada igavest sideprobleemi. Aga olgu sellega ...
Eesti keeles: sitt on see lugu tõesti, kui sa üksuse võitlejana osaled õppustel, pidevalt õpid midagi, kuid ei tea mida sinult tahetakse. Ainuke soovitus - tüüta ülemat, sest kuskil on keegi kes teab!

[kert122]

Minu faktid tulevad sealtsamalt õppuselt...
üksuselt oodatakse midagi, aga keegi ei ütle mida, ja hinnataksegi seda.
aga mida siis?!
kui KRK ülem ise ütleb, et täitke oma ülesanne, ükspuha kuidas, aga tehke ära ja tulge eluga tagasi?!?!!
üksus täitis ülesande ja tuli eluga tagasi, teda ei avastatud, ja tagasisidesse antakse hinnang mitterahuldav?!
vot see on ulme
ja see on suur saladus, miks me oleme mitterahuldav, kui asi ongi protseduurides, siis seda tuleb öelda.
jama on nimelt selles, et ega ülem ei tea ka, milleks ta enda gruppi koolitama peaks, ja ega staap ka nagu ei tea eriti.
mingi hülgemöla, et VG peaks suutma juhtida lennukite ja laevade tuld, ei ole vist ka eriti reaalne

võiks nagu resurssi(loe:AEGA) kulutada sõjaajaülesannete eduka täitmise treenimisele!!!

[sven]

Kes üldse suudabki kaitseliitu hinnata? Ka kõige kõvemaltki koolitatud ja ka missioonidel käinud mehel puudub kogemus, et kuidas oleks sõdida meie ajaloolisest vaenlasest naabriga. Suurusjärk saab olema eestlase jaoks hoomamatu. Kes tuleb ja ütleb, et just ühtepidi on õige ja teistpidi on täiesti vale?

Meie vanaisadel on see kogemus olemas, Wehrmacht teaks sellest nii mõndagi, Tshetseenid oskaks rääkida.... vot kui need mehed tulevad ja hindavad KL-i, siis see arvamus oleks juba tõsisemalt võetav. Ja võibolla oleks ka hinnangud olnud teistsugused. Seni on meil vaid toetuda tervele talupoja mõistusele...kui lubatakse ja sellele kindlaks jääda.

Kaitseliidu kõige tugevam külg on see, et ta on olemas. See iseenesest on juba hindele viis. Tugevusi on veelgi ja palju.

[soesilm]

Nii et KL on raketiteadus? Hakkab tulema ... järgmiseks hakkame rääkima, et kõik on suhteline, nagu see väidegi!
Kui on olemas mingi üksus, antud juhul VG ja tema kohta on kirjutatud funktsioonikirjeldus, siis ei ole vaja mingeid hiromante, et hinnata.
Kui VG peab olema suuteline tegema mingeid asju aga ei tee (nende hulgas ka geneka varjamine ja esimese 24h jooksul kogu üksusele 10 päevase plaani selgitamine), siis saab ta negatiivse hinde. Milleks vaja siia tshetsheene, wehrmachti? Ja huvitav miks siis soomlased ei sobiks? Jah, Sven on tubli eestlane, ja Kaitseliit on hindamatu tugevus meie riigikaitses aga konkreetne üksus ei teinud neid asju mida üksusena tegema pidi. Milles hindamine süüdi on? Kevadtormide CREVALit süüdistatakse samas asjas. Kui üksuse kohta on kirjutatud - tegutseb ka pimedas, aga öövaatlusseadmeid ei ole üksusele antud, siis saab ta negatiivse hinde. Sest öösel ta ei sõdi ehk EI OMA LUBATUD VÕIMEID.
Ma tunnen mitmeid häid kaitseväelasi ja kaitseliitlasi, super juhid, kuid nende üksused ei täida nõudeid mis on neile määratud. See pole lugupidav, kui hindame heade meeste üksused nende meeste põhjal heaks. Kui nii teete, siis nad jäävadki pabertiigrite peremeesteks.
Mis puudutab Kert122 üksust, siis minu andmetel on seal head mehed ja keegi peaks nendele meestele selgitama mida hinnati ja mida nad parendama peavad ...

[Juhani Putkinen]

Minu kindel seisukoht on, et sissidel EI tohigi olla eeskirju ja kindlaid protseduure.

Oluline on hävitada neid vaenlase tsisternautosid ja laskemoonaveokeid - üks puha kuidas - ja ise ellu jääda.

Kui üksus tuleb selle ülesandega toime - hävitab vaenlase kolonnist mõne tagalaveoki ja tuleb ise märgamatult tagasi niin hinne peab olema 5.

----------

Muidugi peaks olema öövaatlusseadmeid, aga kui pole, nii ikka peab neid vaenlase kolonne kurnama või hävitama - täiesti võimalik ka ilma öövaatlusseadmeteta.

---------

Seda on vaja õppida ja harjutada, et kuidas ennast päästa jälitajate käest. See on minu arvates kõige suurem häda. Kui teostab varitsuse ja tekitab vaenlasele raskeid kaotusi nii vaenlane ei piirdu hinde andamisega vaid püüab sissid kätte saada. Kui kätte saab, nii vaevalt pai teeb.

[soesilm]

[Madis22]

"Kontakt, kontakt, kontakt!" - umbes sellest näib mõnede jaoks sõjategevus koosnevatki. Siss veedab väga palju aega väljaspool lahingutegevust puhates, varustust hooldades ja edasist tegevust ette valmistades. Sel ajal peab siss täitma elementaarseid hügieeni- ja sanitaarnõudeid ning tagama oma tegevuse varjatuse, kaevates selleks näiteks augud peldikule ja generaatorile. Siss peab olema ennekõike väga distsiplineeritud sõdur ja tal peavad olema maksimaalset julgeolekut tagavad laagrirutiinid. Ning ta peab suutma planeerida lisaks otsesele lahingutegevusele ka kõik muud vajalikud toimingud, et ellu jääda ja end teovõimelisena hoida. Vastasel korral jääb tema esimene õnnestunud lahingkontakt ikkagi tema viimaseks. Vähesest maskeeringust tulenevalt pidevalt tagaaetud ja seetõttu magamata ning sanitaarnõuete eiramisest tulenevalt pasanteeria all kannatav siss ei ole suurem asi sõdur.

[Juhani Putkinen]

"Kontakt, kontakt, kontakt!" - umbes sellest näib mõnede jaoks sõjategevus koosnevatki. Siss veedab väga palju aega väljaspool lahingutegevust puhates, varustust hooldades ja edasist tegevust ette valmistades. Sel ajal peab siss täitma elementaarseid hügieeni- ja sanitaarnõudeid ning tagama oma tegevuse varjatuse, kaevates selleks näiteks augud peldikule ja generaatorile. Siss peab olema ennekõike väga distsiplineeritud sõdur ja tal peavad olema maksimaalset julgeolekut tagavad laagrirutiinid. Ning ta peab suutma planeerida lisaks otsesele lahingutegevusele ka kõik muud vajalikud toimingud, et ellu jääda ja end teovõimelisena hoida. Vastasel korral jääb tema esimene õnnestunud lahingkontakt ikkagi tema viimaseks. Vähesest maskeeringust tulenevalt pidevalt tagaaetud ja seetõttu magamata ning sanitaarnõuete eiramisest tulenevalt pasanteeria all kannatav siss ei ole suurem asi sõdur.

Õige!

Aga ka seda lahingutegevust on vaja väärtustada - kas hävitas vaenlase objekti oma kaotusteta? kas väljus märkamatult?

Hindamine peab olema mitmekesine - arusaadav.

[sven]

Kontakt on kõige otsustavam tegevuse faas. Sellest faasist sõltub kas ülesanne täideti või üksus häviti täielikult. Sellest sõltub edasine edu või kaos. Kui on aega vähe (KL on vähe aega) tuleb väljaõppes keskenduda kõige tähtsamale. Asjad tuleb panna tähtsuse järjekorda- kõigega ei suuda tegeleda.

[kert122]

täiesti kellad ikka, VG peab olema suuteline tegema midagi, aga ei tee, ehk ei olegi suuteline- ma küsin uuesti, ei tee MIDA?
funktsioonikirjeldus on ju saladus, me võime ainult oletada, mida meilt oodatakse
ma räägin veel üks kord, ei saa hinnata üksust, kui see üksus ei tea mida hinnatakse.
eriti, mis puudutab kaitseliitu!Sest seal majandavad vabatahtlikud, neil ei ole aega käbisid korjata ja suuri maastikumudeleid koostada ja käske vorpida, nende aeg on piiratud, hirmus, millises mullis ikka elatakse, maise maailmaga pole vist küll mingit pistimist

[kaur3]

Ma saan siin arutelu käigus aru nii soesilmast kui ka kerdist ning svenist. Soesilm esindab sõjapidamise kultuuri, kus üsna paljud protsessid on tehtud mõõdetavateks. Iseenesest ei ole see paha, sest mõõtmine aitab anda tagasisidet, mis peaks muutma üksust veel paremaks. Kui keegi on välja mõelnud, et ilma öövaatlusseadmeta ei saa öist lahingut pidada, siis tuleb osta seadmed ning elu läheb jälle paremaks. Raske on sellele vastu vaielda Ma arvan, et kõik need kontrollpunktid on tehtud heas usus, et üksuseid paremaks teha. Kui ma tahaksin oponeerida, siis küsiksin siinkohal, et kui palju näiteks meie poiste tänased vastased Afganistanis oma tegevust planeerivad vastavalt lääne ettekirjutustele ning mis hinde nad saaksid meie kohtunike käest? Ma arvan, et hinne ei ole eriti hea, sest öövaatluseadmeid neid pole, genekat ka mitte, lasta enamus ei oska, s..tal käivad kus juhtub jne. Hinne ei ole hea, kuid resultaat on üsna ok, sest need mehed ei ole kusagile kadunud ja häda tekitavad nad ka hoolega. Kui ma õigesti aru saan, siis sven ja kert peavad silmas just taolist resultaati. Ma kujutan ette, et Afganistanis on sellid viimase 30 a jooksul paika loksutanud üsna lollikindlad protseduurid, mis aitavad neil oma sõjategevust edendada. Siit ka küsimus, et kus läheb terve mõistuse piir ja kui vabad käed anda energiast pakatavatele kaitseliitlastele. Afgaanis on ju ka paljud meie vastased pühapäeva sõdurid nagu meie Kaitseliit. Ma ei kujuta samas muidugi hästi ette kuidas meie kodukootud mujahideenid NATO struktuuritabelitesse sisse kirjutada Samas usaldasid jänkid taolistele meestele 1980. aastatel oma Stingerid Ma ei tea kas nad oleks Stingereid jaganud olukorras, kus õhuruumi oleks mingi hetk tulnud ka nende hävitajad ja pommitajad

soesilm võiks proovida anda üksustele hindeid nende tegevuste kirjelduste järgi

http://www.tribalanalysiscenter.com/... ... untain.pdf