Taas Saaremaa.

[Lemet]

Saaremaa on viimasel ajal arheoloogidele päris tihedalt erakorralist tööd andnud...

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=32184503

[lootsman]

Saaremaa on tõesti tiine ajaloost. Mind üllatasid muistsed hauaplaadid, mida ristikirik ehitusmaterjalina on kasutanud. Kas tõesti eesti ajaloolastel pole olnud huvi uurida, mis hauaplaadid ja mis ajast? Vaid üks rootslane on neid 1923 a uurinud. Konkreetsed hauaplaadid nägin karja ja valjala kirikutes.
teab ehk siinsest seltskonnast, keski lähemalt neist.

[Arnold]

PS! Kuna mainitud mõlemad kirikud (algkirikud) on rajatud ajal, mil sisuline võim kuulus kindlasti jätkuvalt kohalikele vanematele (ordu püstitas esimese tugikantsi ja võttis võimu sisulise poole üle alles peale 1264.aasta arvatavasti juba kolmandat saarlaste ülestõusu) , siis pole vist raske arvata kelle initsiatiivil ja rahade eest hooned püstitati...

No seda võiksid veidi sisuga täita - muidu hakka veel juurdlema eestlaste vabatahtliku kolhoseerumise kõrval ka selle üle!

[Arnold]

Foogti initsiatiivil - sain aru!

[lootsman]

Suur tänu reageeringute eest. Seepärast see foorum mulle meeldibki, et reageeritakse. "Googeldamine" on tuim tegevus otse korüfeedelt info saamise kõrval. Aaga ikkagi, need nn hauaplaadid. On need eelkristlikust ajast, et neid ehitusmaterjalina kasutati. Nagu hilisemal ajal ühe Tallinna surnuaia hauatähised teekatteks jahvatati.
Kas nende äärtelt on ruunid maha raiutud, nagu tegid hispaania vallutajad uuel mandril loetamatute kirjadega?

[Arnold]

Ei ole ühtegi fakti, et kohalikud kiviraidumise kunsti valdasid (nagu ka müüriladumise), seega on ikka tegemist sissetulnute hauatähistega. Mis ei välista muidugi võimalust, et mõni kohalik tõusik võimaluse korral endale ei tellinud samasugust moodsat hauaplaati.

On need eelkristlikust ajast, et neid ehitusmaterjalina kasutati.

Taaskasutus oli omal ajal au sees

[Jaanus2]

On arvatud, et mõni primitiivsema teostusega plaat võis ka kohalike tehtud olla, eks neil oli selleks ajaks olnud juba aega ka midagi õppida. Ühel hauakivil oli mingi läkiläki ja labakinnastega tüüp, kindlasti kohalik. Kindad kuulusid traditsiooniliste hauapanuste hulka eestlastel.

[Arnold]

Eks ilu ole vaataja silmades! Mis ühele kinnas, see teisele lihtsalt küündimatu katse käsi kujutada. Nähakse vastavalt oma fantaasiale - noor põlvkond võiks näiteks seda pidada Shreki hauakiviks
Lk. 12 http://www.muinas.ee/vvfiles/0/trapetsid%20est.pdf

[krizz]

Eks ilu ole vaataja silmades! Mis ühele kinnas, see teisele lihtsalt küündimatu katse käsi kujutada. Nähakse vastavalt oma fantaasiale - noor põlvkond võiks näiteks seda pidada Shreki hauakiviks
Lk. 12 http://www.muinas.ee/vvfiles/0/trapetsid%20est.pdf

Kui trapetsite näol on meil tegu ristisõdijate loominguga, siis peaks naabermaadest (Läti) ja ristisõdijate enda kodumaalt paralleele leiduma. Midagi on ka sarnast, kuid on ka palju ainulaadset. http://www.muinas.ee/vvfiles/0/hauaplaadid.pdf Mingeid kaugeleulatuvaid järeldusi sellest teha ei saa. Naabrid on ikka üksteist mõjutanud.
Kuid kuna neid trapetshauaplaate kasutati juba 13.saj kirikute ehitamisel ära, siis on väga kahtlane, et ristisõdijad nii värskeid oma enda kaaslaste haudu rüüstama asusid. Seda on raske ette kujutada. Pigem oli tegemist siiski kohaliku rahva omandusega, mida polnud patt ehituseks kasutada.
Ristisõdijad olid siiski kirjaoskajad (muidugi mitte kõik). Nad oleksid midagigi sinna tahvlile kirjutanud. Raske on ka mõista, et neil ei olnud professionaalseis kiviraidusreid, Said nad ju kirikute ja linnuste ehitamisega ilusti hakkama. Kuid mingi pisikse hauaplaadiga on hirmsasti jänni jäädus. Tundub küll, et enamuse neist plaatidest on teinud mingi suvaline vennike.
paljudel plaaidel on kujutatud ilmapuud. See on siiski pigem paganlik, kuigi sisaldab ka ristimotiivi. Eluaegsete kristlaste hauaplaatidelt eeldaks siiski otsesemaid kristlikke sümboleid.

[Arnold]

Kuid kuna neid trapetshauaplaate kasutati juba 13.saj kirikute ehitamisel ära

Siin peab endale küll kohe selgeks tegema, et kui kiriku seinal on arhitektuurimälestisele viitav kivitahvel, kus rajamise ajaks märgitud XIII saj. (tavaliselt on sidekriipsu järel ka palju hilisem daatum), siis ei tähenda see seda, et te vaatate kirikut sellisena nagu ta oli XIII sajandil! Need hauakivid on kirikuseina sattunud ikka sajandeid hiljem.

[polzunov]

Auväärt Arnold! Valjala maalinn oli kivilinnus-vist ainuke Eesti alal.

[Arnold]

Miks seda padade - katelde musta pesu militaarnetis pesema peaks? Seda enam, et me pole vist keegi nende kaevamistega rohkem kursis kui meedias kirjutet? Süüdistuse naeruväärsus ilmneb juba selles etteheites, et arheoloogil on "nõukaaegne haridus". Aeg ei ole veel niipalju edasi läinud, et nokapaotajatel endil muu hariduspõhi oleks. Kui "nõukaaegne" selles mõttes, et ei tee suvalisi kõrgelennulisi järeldusi, mis ei ole kaevamistulemustega kaetud, siis on see isegi kompliment. Kaevamisaruanded on Eesti arheoloogia murelaps aastakümneid - eelmise sajandi keskpaiga lähedalt on isegi juhtum, kus mees suri ära ja järele jäid kiirkirjas kirjutet kaevamispäevikud, mida keegi desifreerida ei osanud

[Lemet]

Saaremaa ei väsi sel aastal vanema ajaloo huvilisi üllatamast.

http://www.postimees.ee/?id=324314

Kuressaare linnuse valli merepoolsesse külge rajatud läbikäigu kaevamistöödel tuli koos mitmete haruldaste leidudega päevavalgele ilmselt 15. sajandi lõpust või 16. sajandi algusest pärinev linnuse eelringmüüri jätk koos nelinurkse torniga.
«Ühelgi meile teada oleval plaanil taolist asja märgitud polnud ja seetõttu tuli avastus suure üllatusena,» lausus OÜ Agu EMS arheoloog Garel Püüa, kirjutab Meie Maa.
Asjatundjaid hämmastab eelkõige see, et samasse perioodi dateeritakse ka juulis lossivallide linnapoolses küljes avastatud kaks torni, mis aga oma arhitektuurilt on hobuserauakujulised. Kui nende tornide olemasolust olid arheoloogid teadlikud, siis nüüd avastatud nelinurksest tornist mitte.
Arheoloogidel on peamurdmist linnuse vallide rajamisega niigi, sest neid on ehitatud erinevatel perioodidel ja kasutatud olemasolevate vanade müüritiste jäänuseid. Seega on sajandite ehituskunst omavahel segunenud.

[Arnold]

Masendav on see Eesti ajakirjandus - arvatavasti näeme ka selle ära, kus uudise "Põder hukkus kokkupõrkel autoga" juures on foto päevalillest tekstiga "Pilt on illustratiivne"!
Postimehe uudises räägitakse vist sellest?
http://pilt.delfi.ee/picture/10310649/