Relvastatud gruppide tegevus väljaspool ametlikke väeosi. Metsavendlus, sissisõda, mittekonventsionaalne sõda, gerilja, banditism ja mis iganes nimed sellele nähtusele antud on.
illl kirjutas:Väidan seda, et ettevalmistamata ja 100% üllatuslik rünnak ei ole väga reaalne.
Muidugi Venemaa teeb ettevalmistusi - aga milliseid järeldusi Eestis tehakse nendest ettevalmistustest on täiesti iseasi. Venelased oskavad oma maskirovka suurepäraselt - ja selliseid idioote jätkub, kes on kindel, et Venemaa ei tungi Eesti kallale.
illl kirjutas:Gruusias ei tomunud äkkrünnakut, vaid olukorda eskaleeriti Vene vägede poolt pikka aega
Venemaa nimelt valmistus mitu kuud hoolega ette kallaletungiks Georgiale - eesmärgiks oli vähemalt panna Georgiale pukki oma nukuvalitsus, lootus oli valllutada ja okupeerida terve Georgia.
Mina nägin seda ette ja hoiatasin näiteks Soome välisministrit - kes oli OSCE eesistuja - tulevast kallaletungist. Aga kes veel peale minu arvas, et Venemaa tõesti tungib sõjaliselt Georgia kallale?
Kui Georgia juhtkond oleks arvanud, et varsti Venemaa tungib Georgia kallale, nii nad oleks vähemalt valmistunud hoolega sulgema Roki tunneli iga hinna eest. Aga ei valmistunud. Paistab, et mingeid plaane Georgia kaitsmiseks Venemaa rünnaku vastu polnud, vaid tegutseti stiihiliselt.
Õnneks Saakashvilil oli julgust hakata vastu - kas Eesti juhtkonnal on?
Vahemaa on nii väike, et see on füüsiliselt võimalik. Kui vahemaa oleks nt.1000km, siis saaks kindlalt väita, et see ei ole ühe ööga võimalik.
Üllatus: Väike vahemaa annab suurepärase eelduse üllatuseks. Loll oleks see juht kes ei mõtleks selle kasutamisele. Ja kui tundub, et see ei ole nii lihtne, siis kindlasti on ajusid mis mõtlevad välja, et kuidas see ikkagi oleks teostatav suure üllatusena. Mõelda vaid kuipalju jama ja peavalu jääks ära kui üllatus õnnestub. Kui hiilgav ja kuulsusrikas oleks manööver.
Väga suuri, reetvaid, ettevalmistusi ei pea tegema. Kui üllatus õnnestub, siis ei ole siin mitte mingit jõudu, mis suudaks seda takistada - üllatada saab seega väikeste jõududega. Tegelikult, ka mobiliseerununa ei kujuta eesti jõud vastasele väga suurt ohtu.
Suurepärane, ahvatlev, võimalus - teoreetiliselt täiesti teostatav ja loll oleks see kes selle peale ei mõtleks.
Meil siin kodus on kombeks ennast petta, et teame mitu kuud ette ja seetõttu ei ole vaja hetkel mitte midagi teha. Küll siis teeme ja küll siis antakse. Seni aga saame rahus MS/Wordis istuda ja oma põhitööga tegeleda. Käskirjaga sõja alguse kohta lükatakse iga aasta seda pidevalt 10 aastat edasi - selleks ajaks oleme kindlasti valmis või tuleb siis uus käskkiri.
Vahemaa on nii väike (665km Luhamaalt), et see on füüsiliselt võimalik. Kui vahemaa oleks nt.1000km, siis saaks kindlalt väita, et see ei ole ühe ööga võimalik.
Üllatus: Väike vahemaa annab suurepärase eelduse üllatuseks. Loll oleks see juht kes ei mõtleks selle kasutamisele. Ja kui tundub, et see ei ole nii lihtne, siis kindlasti on ajusid mis mõtlevad välja, et kuidas see ikkagi oleks teostatav suure üllatusena. Mõelda vaid kuipalju jama ja peavalu jääks ära kui üllatus õnnestub. Kui hiilgav ja kuulsusrikas oleks manööver.
Väga suuri, reetvaid, ettevalmistusi ei pea tegema. Kui üllatus õnnestub, siis ei ole siin mitte mingit jõudu, mis suudaks seda takistada - üllatada saab seega väikeste jõududega.
Suurepärane, ahvatlev, võimalus - teoreetiliselt täiesti teostatav ja loll oleks see kes selle peale ei mõtleks.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Seda, et kukutusrünnakule, kui seda sellise ühe-öö rünnakuna teostada tahetakse, ei saa ka suured riigid muidu, kui ainult tagantjärele reageerida. Ei maksa sellest ühest võimalikust stsenaariumist end nii kohutada lasta, et sellepärast muudeks stsenaariumiteks valmistumist mõtetuks lugeda. Ainuke variant, kuis sellisele rünnakule üldse vastu saaks, oleks see, kui meil oleks nii kirde kui kagu piiril 365x24h aastas üks brigaad kaevikuis rünnaku ootel. Ja siis jääks ka vaenlasele võimalus Läti kaudu ringi minnes oma temp ära teha.
Nii et ärge tõmmelge hirmukrampides, vaid mõelge, kuis kukutajad täiendusest ära lõigata ja moonast tühjaks kurnata. Sest kui meie peaks üritama Moskvat vallutada, siis täpselt sedasi meie üritus ka lõppeks.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Paistab, et mingeid plaane Georgia kaitsmiseks Venemaa rünnaku vastu polnud, vaid tegutseti stiihiliselt.
Eemalt ja kaugelt vaadates jäi jah selline mulje, et valitses totaalne kaos. Kuigi oma rolli võis sellise mulje kujunemisel mängida ka see, et kuuldavasti hävitati kohe alguses grusiinide sidesüsteem, mis tägendab, et mingist vägede juhtimisest ei saanud väga enam rääkida. Kuuldavasti ei toiminud seal ka GPS sel perioodil, aga see segas ilmselt rohkem venelasi.
Madis, on ju niiiiii mõnus teistele öelda, et ärge tõmmelege hirmukrampides. Harva, aga kui, siis teravalt. Mina lausa püherdan iga päev põrandal paanikahoogude käes, Kert 122 ilmselt ka. Iga põõsa taga on vaenlane - julgestus peab alati väljas olema, relv õlas.
Üllatada saab väikeste jõududega. Ma ei mõelnus siin, et vastane võtab oma iltisel katuse maha ja hakkab Tallinna poole sõitma. See mis on idanaabri jaoks väike, see on meie jaoks suur. Ka motoriseeritud rännaku lõppeesmärk ei ole tingimata Tallinnas Toompea - küll nad juba teavad kuhu kõigepealt minna. Ja kui me hommikul ärkame, siis avastame, et oleme ise täiendusest ära lõigatud ja moonast tühjad.
Kui esimene edu on saavutatud, siis on juba aega vaadata mida edasi teha, mida järgi saata ja seda juba suurema ettevalmistusega, ka õhust ja merelt. On aega ka meedias avaldusi teha.
Ehk ma kasutasin pisut vängeid väljendeid, kuid see ei muuda asja olemust. Mõnede meeste tekstides kipub jutt, et meist enne üle joostakse, kui me reageerida jõuame, tõesti pisut paaniliseks muutma.
Kui me ka kaotame ajutiselt kukutusrünnaku käigus Tallinna, ei ole sellest suurt midagi hullu, kui ülejäänud Eestis mobilisatsioon õnnestub, kagu- ja kirdesuunalised teed kinni saab panna ning Tallinnat okupeerivad väed moonatäiendustest ära lõigata. Siis piisab ka suhteliselt väikestest vägedest (kolmest neljast pataljonist), et sissetunginud väed (diviis, paar brigaadi) paari päeva jooksul moonast tühjaks lüpsta ja allaandma sundida.
See eeldaks aga seda, et meie juhtimine ja varustamine on tõesti sedavõrd detsentraliseeritud, et meie vastutegevuse käivitumise takistamiseks oleks vaenlasel vaja suuremaid vägesid, kui ta pikemalt ettevalmistumata kasutada saab. Juhtimisvõimekusega üksusi (neid millel peaks olema vähemalt pataljoni juhtimise võime) on meil päris hulgi. Neil peaks olema ka igal 3-4 eraldiasetsevat varustuspunkti millega oleks võimalik tagada tegevus vähemasti paariks kolmeks nädalaks. Sellisel juhul läheks vaenlasel vaja juba rohkem kui paar diviisi ainuüksi meie juhtimisest ja varustusest äralõikamiseks lisaks väliskommunikatsioonide ja tsiviiljuhtimise hõivamisele.
Kui me tahame Tallinna ajutise kaotamise stsenaariumit vältida, siis me peame alustama sellest, et vähemasti Viru ja Kuperjanovi VÕK on alaliselt täiemõõdulise pataljoni mahus mehitatud ja tõrjevalmiduses, Piirivalve oleks uuesti militariseeritud ja sõjalise ründe võimalusega arvestamas ning VG-d (või neid asendavad valmiduses olevad KL üksused) hoolitsevad selle eest, et nende mehed oleksid igal ajahetkel võimelised täisvarustuses tunni aja jooksul oma kogunemispunkidesse jõudma. See viimane eeldab aga tavapärasest märgatavalt erinevat elustiili.
Teisalt seda viimast oleks ilmselt ka kõige lihtsam ja odavam korraldada. Nö. lahingüksused on ju Kaitseliidul üldjuhul komplekteeritud, mehitatud ja varustatud. Piisaks ainult valmiduse rotatsiooni kehtestamisest ning meestele teadvustamisest et näiteks igal neljandal viiendal nädalal peavad vastava üksuse mehed hoidma oma isikliku ja sotsiaalse elu tasemel, mis võimaldaks ükskõik mis ajahetkel täisvarususes jne jne jne ...
Kõik seda loomulikult ei suuda, kuid vajalikul hetkel oleks juba 70-80% ulatuses komplekteeritud üksus täiesti teovõimeline. Esimestel sissetungi tundidel aga ei räägi me veel klassikalisest sissitegevusest, mis täna VG-de pärusmaa on, vaid vaenlase eelvägede tõrjest ja suurtest kompanii-varitsustest, mis sunniks vaenlast "ühe ööga Tallinnasse" suure maatee retkelt asuma väikestel teedel taktikalisele liikumisele. Seega ei pea esmases tõrjevalmiduses olema alati ja raudpolt just VG-d. Vastavalt ei pea ka just VG-de relvastus arvestama ainsana ja peamiselt vaenlase eelvägedega võitlemise vajadusega. Vastav soomuse-tõrje relvastus peaks jagunema suhteliselt ühtlaselt kas kõigi lahingüksuste vahel, või olemagi kasutada peamiselt just hetkel tõrjevalmiduse olevale üksusele.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Suurepärane!!! Loodetavasti saavad sellest kirjatööst hea psühholoogilise laksu meie ohvitserid/kaitseametnikud, kes on "välja treitud" meist palju suuremate riikide sõjakoolidest ja täiendkursustest. Järgnev reatsioon võib olla selline
Rene Toomse: "Manööversõjas manööver ei ole pelgalt oma soomusrusika liigutamine vastase tagalasse tema süsteemi füüsiliseks hävitamiseks, vaid just agressori moraalse balansi segilöömine. Kui seda suudab teha agressiivsete ja kõrge võitlusvõimega sisside kohalolek igal pool ja igal ajal, siis on ka see manööversõda, seni kuni see soovitud eesmärgid saavutab ning sunniks vaenlase kurnatuse tõttu meie kodumaalt lahkuma."
Seda teemat tuleks küll käsitleda mõne teise teema all aga … no ei saa vakka olla!
Mida tähendab FREE THINKER? Kas see on: vaba mõtlema mistahes suundades või vaba alustama mõtlemist mistahes alguspunktist? Alguspunkt – lähtekoht, millel on ajalised, ruumilised jms piirangud kulgemiseks.
Tundub et vaba just siis kui vaja: Jah, legaalses mõttes ei olnud meil kohustust, sest Eestit ja Gruusiat ei seo vastastikkuse sõjalise toetamise leping, nagu artikkel 5, kuid põhimõtteliselt me jätsime nad üksi. See oli poliitiline kaalutlus ja tõenäoliselt vägagi ratsionaalne, mis lähtus Eesti riigi huvidest ning sellel ei olnud midagi pistmist Gruusiaga iseenesest. Mõistmata hukka meie otsustajaid, tahan ma vaid viidata võimalusele, et sarnane olukord ei ole ka välistatud artikkel 5 situatsioonis. Kunagi ei ole absoluutset garantiid ja see ongi reaalsus. – just nii teeme me seisukohtadest „faktid“. Kuna absoluutset garantiid ei ole, siis NATO art 5 meie puhul ei käivitu! Kisub demagoogiaks? Kaitseliidul ja eriti tema võitlusgruppidel, kes peaks jääma agressiivsesse sissirolli vastase tagalas juba sõja puhkemise algusest, muutes nii keeruliseks pealetungiva vastase logistika ja juhtimise esimesest sõjapäevast alates. See võikski olla KL võitlusgruppide peamine eesmärk – vaba jaht oma määratud territooriumil vastase „pehmete sihtmärkide“ vastu. Põhimõtteliselt nõus aga igasugune "vabadus" tuleb "väga selgelt" määratleda. Vastasel juhul lasevad VG mehed hetkel X kaitsetuid jalaväelasi (pehmeid sihtmärke), millel edu saavutamise seisukohast suurt kasu pole.
Vahelduseks murrame sisse lahtisest uksesest: Kõige aluseks on lihtne ja selge kontseptsioon, mis määrab kõigile erinevatele jõududele omavahel seotud ülesanded ja eesmärgid. Seejuures eesmärgid on olulisemad kui ülesandes antud meetodid. ja et saavutada veelgi suuremat tunnustust, tuleb seda "originaalselt teha": Manööversõjas manööver ei ole pelgalt oma soomusrusika liigutamine vastase tagalasse tema süsteemi füüsiliseks hävitamiseks, vaid just agressori moraalse balansi segilöömine. Kui seda suudab teha agressiivsete ja kõrge võitlusvõimega sisside kohalolek igal pool ja igal ajal, siis on ka see manööversõda, seni kuni see soovitud eesmärgid saavutab ning sunniks vaenlase kurnatuse tõttu meie kodumaalt lahkuma. Oleks aeg mõelda avatumalt kui NATO käsiraamatud ja eelmiste sõdade tehnikad.
Ega kogu see jutt ei ole päris vale, kuid vaba ja tõeliselt vaba ei tegeleks üheaegselt vabana NATO käsiraamatute aktuaalsuse kahtluse alla seadmisega, ja aheldatult manööversõja ülimate põhimõtete esitlemisega.
